Madukaelkilpkonn tõmbab hädaohu korral pea kilbi alla, pöörates selle S-tähe kujuliselt küljele. Austraalia madukael kilpkonna kehatemperatuur kõigub 23°C ja 32°C vahel. Ta võib elada nii maismaal kui vees. Ta eelistab aeglase vooluga soiseid veekogusid. (Parish 2003:29) 12 lk 3.3. Soomuseliste selts, Alamselts: Sisalikulised 3.3.1. Sugukond: Skinklased Skinklased on äärmiselt mitmekesine sislikuliste rühm, kes on kohastunud muutuvate tingimustega. Vahel on koguni raske uskuda, et nad kõik ühte sugukonda kuuluvad. Mitmesugused skinklaste liigid esinevad paljudes troopiliste- ja subtroopiliste piirkondade biotoopides üle kogu maailma. Kõige enam elab neid Kagu-Aasias ja Austraalias. Austraalias elutseva käbisabaskingi pikkus on ligikaudu 30 cm. Käbisabaskingil pole vastase hirmutamiseks mitte ainult suur helsinine keel, vaid ka
Säilunud vaid üks liik – hateeria (tuataara). S. SOOMUSELISED Alamselts SISALIKULISED - piklik keha ja suhteliselt hästi arenenud jäsemed (kui need esinevad) ja pikk saba. Liikuvad silmalaud ja enamikul vormidel mitu rida soomuseid. Maismaaloomad. Sgk Iguaanlased - iguaanid, agaamid ja kameeleonid. Sgk. Gekolased – väikesed öise eluviisiga sisalikud, mõned suudavad püsida vetikaalsetel pindadel. N. kaspiageko, müürigeko Sgk Skinklased - Kehalaadilt sihvakad. Jäsemed suhteliselt lühikesed või mandunud. N. apteegiskink Sgk Sisallased - Kehalaadilt sihvakad. N.arusisalik, kivisisalik. Sgk Vaskuslased - rohkesti mandunud jäsemetega (ja jäsemeteta) madujaid liike. N. vaskuss, stepivaskuss. Sgk Varaanlased – sihvaka keha, pika saba ja hästi arenenud jäsemetega. Jooksevad kiiresti. N. hallvaraan, komodo varaan. Alamselts MAOLISED - keha pikk, ussilaadne. Jäsemeid pole, puuduvad ka vöötmeluud.
Säilunud vaid üks liik hateeria (tuataara). 16.3.8.3. Selts Soomuselised Alamselts Sisalikulised - piklik keha ja suhteliselt hästi arenenud jäsemed (kui need esinevad) ja pikk saba. Liikuvad silmalaud ja enamikul vormidel mitu rida soomuseid. Maismaaloomad. Sgk Iguaanlased - iguaanid, agaamid ja kameeleonid. Sgk. Gekolased väikesed öise eluviisiga sisalikud, mõned suudavad püsida vetikaalsetel pindadel. N. kaspiageko, müürigeko Sgk Skinklased - Kehalaadilt sihvakad. Jäsemed suhteliselt lühikesed või mandunud. N. apteegiskink Sgk Sisallased - Kehalaadilt sihvakad. N.arusisalik, kivisisalik. Sgk Vaskuslased - rohkesti mandunud jäsemetega (ja jäsemeteta) madujaid liike. N. vaskuss, stepivaskuss. Sgk Varaanlased sihvaka keha, pika saba ja hästi arenenud jäsemetega. Jooksevad kiiresti. N. hallvaraan, komodo varaan. Alamselts Maolised - keha pikk, ussilaadne. Jäsemeid pole, puuduvad ka vöötmeluud. Võimelised neelama
annaabi.ee 
