Balti DP laagritest-Saksmaal peale II maailmasõda
laagris elada. Kahtlaseks kuulutati eelkõige isikud, kes olid teeninud vaenlase vägedes või olid
osalenud luuretegevuses ja levitasid vaenulikke ideid.
Vahetult pärast sõja lõppemist Euroopas, oli baltlaste olukord laagrites kriitiline. Pidevast
hirmust sunniviisilise repatrieerimise ees ning juba toimunud kodumaale saatmise aktsioonid
ajendasid Balti riikide esindajaid esitama memorandumeid ja apellatsioone. See vastu UNRRA
alustas massiivset põgenike skineerimist ehk sõleumist, mis kujutas endast laagrisse
registreeritud isikute sobivuse kontrollimist. Selle käigus küsiti inimeselt isiklikke ja tema
minevikku (sh poliitilisi vaateid, parteilist kuuluvust, sõjaeelsest tegevust jm) puudutavaid
küsimusi ning saadeti ta tervisekontrolli. Kontrolli käigus pidi selguma, kas inimesel on õigus
laagrisse jääda või mitte.
Tekkinud olukorras hakkasid laagrites viibivad baltlased 1946. aasta lõpus ja 1947. aasta alguses
annaabi.ee 
