see koht oleks täitmata, siis oleksime ainult osa sellest, mis me praegu võime olla." Tänane Kangro on jõudnud lõpmatusse omaenese juurtel. Bernard Kangro luuletused on kui rammusal pinnal jõudsalt edenenud haralised puud, mis päikese ja aja teed järgides end aastaringidesse, tsüklitesse on keerutanud. Selles on kasvanud terve võluriik ,,Hunt on siin!" (Kruuspere, 2008: 430) 14 KOKKUVÕTE Arbujate maailmavaade oli põhiliselt skeptitsistlik, kõige tagapõhjaks jumalate hämaruse traagika tunnetus. See skeptiline hoiak ja pessimistlik heroism käib punase joonena läbi Kangro loomingus. Sellel pessimismil võib Kangro puhul olla ka oma terapeutiline võti või loitsiv eesmärk olla ette valmistatud kõigeks, et vältida pettumusi, katsuda kurja ta nime väljaütlemisega juba ette kahjutuks teha. Kangro ei olnud materialist, aga kristlus jäi talle olemuselt võõraks
Tavaliselt võetakse üks õpetus aluseks ning sellega püütakse liita teiste õpetuste jooni. Boethos Siidonist (s 119. eKr) Tugineb stoitsismile ja toob sisse Aristotelese vaateid jumala kohta. Poseidonios Apameiast (135-51 eKr). Juhtis kooli Rhodosel, kus teda kuulas ka Cicero. Lisab stoitsismile Platoni hingeõpetuse. Antiochos Askalonist (s. 68. eKr) muutis Akadeemia eklektiliseks. Tõe võimalikkuse tuletab ta praktilise ja teoreetilise filosoofia argumentidest. Praktiliselt on skeptitsistlik elukorraldus võimatu. Teor. ilmneb, et tõe olemasolu on vajalik isegi tõenäosuse jaoks. Marcus Tullius Cicero (106.-43. eKr) on väljapaistvaim Rooma filosoof. Soitsismil põhinev eklektik. Ta pooldab kõigi kolme (monarhia, aristokraatia, demokraatia) riigivormi ühendust. Ühed filosoofilised õpetused ta lükkab ümber teistega. NEOPLATONISM Uusplatonismi rajaja on Ammonios Sakkas ("kotimees") Aleksandriast (~175-242). Ta
annaabi.ee 
