moraalikriisi - nt Ameerika põlisrahvaste orjastamine ja hävitamine. Katoliiklik inkvisitsioon, aga ka protestantlik kirik püüdsid välja juurida ketserlust (väärusulisust), mis tõi kaasa uut ülekohut. Ka renessansi vaimuelu iseloomustasid rohked sisepinged, mis kajastusid näiteks Shakespeare'i tragöödiates. Varases renessansis sündinud piiritu usk loodusesse, inimese võimetesse ja mõistusesse asendus 16. sajandi teisel poolel skepsisega (kahtlemisega), mis vähehaaval valmistas ette renessansi kriisi ja teisenemist barokiks. Renessanss sai alguse ja oli kõige ulatuslikum Itaalias, kestes seal ligi kolm sajandit. Teistes Euroopa maades piirdus renessanss peamiselt 16. sajandiga. Nii oli näiteks inglise renessansi haripunkt 16. sajandi lõpul, kui Itaalias oli renessanss juba hääbumas.
vastutustundlikult. Kõige sagedamini räägitakse GMO-dega seoses ilmselt toiduohutusest. Oluline on näha aga laiemat pilti - lisaks potentsiaalsetele toiduriskidele ka keskkonnariske, sotsiaalmajanduslikke ohtusid, õigusalaseid küsimusi ja eetikaküsimusi. Potentsiaalsete riskide aktsepteeritavuse tase on inimeseti ja ühiskonniti erinev, meie usume, et kõik potentsiaalsed ja praktikas juba ilmnenud probleemid kokku annavad põhjust suhtuda GMO-desse ettevaatlikult ja eluterve skepsisega. Lisaks on avastatud, et muudetud geenid "rändavad" ja mõjutavad ka lähedal asuvate teiste taimede geene, need protsessid on aga pöördumatud. Üks suurimaid skandaale geneetiliselt muundatud toidu alal oli see, kui selgus, et algselt vaid loomasöödana mõeldud "geneetiliselt putukamürgiga rikastatud" mais suunati tootjate poolt sujuvalt ka toiduainetetööstusesse. Tärklise ja fruktoosisiirupi näol on mais aga esindatud praktiliselt igas valmistoidus.
kindlustada. Tema selja taga oli ka Prantsusmaa kuningas Louis IX, kes küll isiklikult keisri vastu sõtta ei läinud, sest pidas keisrit kõigest hoolimata rahusoovlikuks ja kristlikuks. 1250. aasta lõpus suri Friedrich II tõenäoliselt düsenteeriasse. Vaid neli aastat pärast tema surma varises Hohenstaufenite võim kokku ning Saksamaal algas kuni 1273. aastani kestev interreegnum. Friedrich II oli tuntud oma skepsisega usudogmade suhtes, samas näitas ta erinevate usundite suhtes üles suurt tolerantsi, lastes Siitsilia kuningriiki ehitada ka moseesid. Friedrich toetas lisaks kunstidele ka teadust ning rajas 1224. aastal Napolisse ülikooli, mis kannab siiani tema nime.
See on nn globaalkultuur. Ma ei hakka viimast siinkohal defineerima. Selge, et kõrge ja madala kunsti piir on mõneti ähmane (ehkki see pole kultuuriajaloos midagi põhimõtteliselt uut ega tulene sellest ka kuidagi mõlema äärmuse, kõrge ja madala tühistumine). Globaalkultuuris on ka väärtuslikku. Aga suuremalt jaolt on see ikka seesama, mida olema harjunud massikultuuriks nimetama. Selle kultuuri võimesse inimesi üksteisele lähemale tuua tuleb suhtuda skepsisega. Näiteks kui linna saabub välismaa bänd ja esitab staadionil lugusid, mis kõlavad ka kohalikes pubides ja baarides, mida mängitakse hitiparaadides jne, siis tundub esmapilgul, justkui osaleksid kõik globaalses kultuurisündmuses ja «saaksid kokku». Aga kas see äratundmisel rajanev ennastkordav akt avardab publiku teadvust ja hinge ning soodustab «teise» mõistmist ja lugupidamist tema vastu? Kui ma jälgin Paraguay või Paapua Uus-Guinea artisti esitamas
maraalikriisi- NT Ameerika põlisrahvaste arjastamine ja hävitamine.Katoliiklike inkvisitsioon, aga ka protestrahvaste kirik püüdis välja juurida ketserlust (väärsulisust), mis tõi kaasa uut ülekohtu. Ka renessansi vimuelu iseloomustasid rohked sisepinged, mis kajastusid näiteks Shakespeare`s tragöödiates.Varases renesansis sündinud piiritu usk loodusesse, inimese võimetesse ja mõistusesse asendus 16.sajadil teisel poolel skepsisega (johtemisega), mis vähehaaval valmistas ette renessansi kriisi ja teisenemist barokiks. Renessans sai alguse ja oli kõige ulatuslikum Itaalias, kestes seal ligi kolm sajadit.Teistes Euroopa maades piirdus renessanss peamiselt 16.sajandiga.Nii oli nt inglise renessansi haripunk 16.sajadi lõpul, kui Itaalias oli renesanss juba hääbumas. Itaalia kirjanduse keskuseks sai mitmeks sajandiks Firenze linn.Sealt pärines ka eelrenessanss kuuluv. Danet Alighieri (1265-1321)
Ameerika põlisrahvad) 2) ägenes inkvisitsiooni (katoliku kiriku kohtu- ja politseiorganisatsioon 12. 19. saj) pealetung, sest ketserlus oli vaja välja juurida 3) vaimuelu lõhestasid sisepinged (ühelt poolt maisuse ülistamine, teiselt poolt levis antiikfilosoofi Platoni õpetusest lähtuv nn platonism, mis taunis maiseid kirgi, seksuaalsust) 4) 16. saj II pooleks asendus usk inimesse ja loodusesse skepsisega kahtlemisega kõigis ja kõiges KUULSAD KIRJANIKUD Dante Alighieri (12651321) itaalia, Francesco Petrarca (13041374) itaalia, uusaegse luule looja, sonetimeister, Giovanni Boccaccio (13131375) itaalia, novellizanri rajaja, William Shakespeare (15641616) inglise näitekirjanik SHAKESPEARE LOOMING vastuolud inimeses endas, vastuolud inimese ja ühiskonna vahel
Ameerika põlisrahvaste orjastamine ja hävitamine; katolik inkvisitsioon, aga ka protestantliku kiriku katsed ketserlust välja juurida sünnitasid vaid uut ülekohut). Ka vaimuelus sisepinged. Kõrvuti maisuse ülistamisega (Boccaccio, Rabelais), arenes Platoni õpetusest lähtuv vaimuvool, mis loodust idealiseerides tõrjus ja taunis selle "tumedamat" poolt - seksuaalsust ja maist kirge. Selle tõttu asendusid piiritu usk loodusesse, inimeste võimetesse ja mõistusesse 16. saj. lõpul skepsisega, mis vähehaaval valmistas ette R kriisi teisenemist barokiks. R sai alguse ja oli kõige ulatuslikum Itaalias (kestis u. 3 saj.), mujale jõudis hiljem. Francesco Petrarca - uusaegse lüürika isa, humanist teosed kõik ladina keeles: "Africa" - poeem, mis tegi ta kuulsaks "Saladus" ehk "Maailma põlgusest" - dialoogivormis; tema kahe "mina" kokkupõrge armastuse ja filosoofia küsimustes, P eelistas loomulikult (vastavalt ajastule) puhast, s.o. platoonilist armastust. Tema loomingut
Kas on põhjust muretseda? Kõige sagedamini räägitakse GMO-dega seoses ilmselt toiduohutusest. Oluline on näha aga laiemat pilti - lisaks potentsiaalsetele toiduriskidele ka keskkonnariske, sotsiaalmajanduslikke ohtusid, õigusalaseid küsimusi ja eetikaküsimusi. Potentsiaalsete riskide aktsepteeritavuse tase on inimeseti ja ühiskonniti erinev, meie usume, et kõik potentsiaalsed ja praktikas juba ilmnenud probleemid kokku annavad põhjust suhtuda GMO-desse ettevaatlikult ja eluterve skepsisega. Selleks ka see kodulehekülg - et erinevad aspektid oleksid hõlpsamini leitavad ühest kohast. Kuidas GMO-sid luuakse? Geneetiliselt muundatud taimi ehk GM taimi ehk muundkultuure saab luua mitmel viisil: 1.) Bakterite abil Taimedes kasvajalisi muutusi põhjustav mullas elav agrobakter suudab ühe osa oma DNA-st taimerakku viia ja seal taime pärilikkusekandjate kogumisse sisestada. Asendades agrobakteris looduslikud geenid võõraste siirdatavatega saadakse selle bakteri
Nii arusaamatu, kui see ka tundub, on see vajalik ka Planetaarse Olendi enda arenguks üleminekuks, mis on vajalik kogu planeedil toimuva arengu edendamiseks. Seega on igasugune väline `abi' praegusel ajal Tolteekide seisukohast kutsumatu sekkumine. Tolteekidel pole sellist teadmist, et Planetaarne Olend oleks väljastpoolt abi palunud. ... Igasugune vihje, et inimene peab järgima planeediväliste olendite juhatust enda Planetaarse Olendi või Kaitsjate omade asemel, on väärt sügava skepsisega lähenemist. ... Tolteegid on ammu olnud teadlikud jõududest, mis ei ähvarda ainult inimolendeid, vaid kogu teadvuse arengut Universumis. Need jõud ei ilmne alati kui võõrad, vaid võivad proovida tegutseda ka läbi sõbrakäe ulatamise. Ka planeet Maal on tegutsemas jõud, mille eemärk ei ole teadvuse arendamine, seega tuleb meeles pidada, et kõik pole see, millena paistab. ... Maailma tänane seisund on arengu loogiline jätk ja see, mida me näeme katastroofina, on
põhiplaan(missugune see tempel oli) Keskne ruum- naos e cella Eeskoda- pronaos Tagumine ruum- poistodomos VT VIHIK 23.09.14 Skulptuur II õitseajajärgul: Seda perioodi iseloomustas: Poolitilise killustatuse süvenemine Elu muutus ebakindlamaks Omavahelised tülid, Vanad, lihtsad vaated hääbusid Naiivne usk jumalatesse kadus, asendudes skepsisega Võimule pääses individualism Kunstis tuli rahutu, pateetiline( käsitlusviis Vormiline ilu on üha tähtsam (õrnus ja leebus) Nimetati Kauniks stiiliks Tuntumaid skulptorid olid: Skopas- halikarnassose mauseleum. Säilinud on tema töödest Ateena Alea templi Praxiteles- Eelistatud materjal marmor. Hermes. On teinud mitmed Aphrodite kujud.
moraalikriisi nt Ameerika põlisrahvaste orjastamine ja hävitamine. Katoliiklik inkvisitsioon, aga ka protestantlik kirik püüdsid välja juurida ketserlust (väärusulisust), mis tõi kaasa uut ülekohut. Ka renessansi vaimuelu iseloomustasid rohked sisepinged, mis kajastusid näiteks Shakespeare'i tragöödiates. Varases renessansis sündinud piiritu usk loodusesse, inimese võimetesse ja mõistusesse asendus 16. sajandi teisel poolel skepsisega (kahtlemisega), mis vähehaaval valmistas ette renessansi kriisi ja teisenemist barokiks. Renessanss sai alguse ja oli kõige ulatuslikum Itaalias, kestes seal ligi kolm sajandit. Teistes Euroopa maades piirdus renessanss peamiselt 16. sajandiga. Nii oli näiteks inglise renessansi haripunkt 16. sajandi lõpul, kui Itaalias oli renessanss juba hääbumas. Itaalia kirjanduse keskuseks sai mitmeks sajandiks Firenze linn. Sealt pärines ka eelrenessanssi kuuluv DANTE ALIGHIERI (12651321),
moraalikriisi – nt Ameerika põlisrahvaste orjastamine ja hävitamine. Katoliiklik inkvisitsioon, aga ka protestantlik kirik püüdsid välja juurida ketserlust (väärusulisust), mis tõi kaasa uut ülekohut. Ka renessansi vaimuelu iseloomustasid rohked sisepinged, mis kajastusid näiteks Shakespeare’i tragöödiates. Varases renessansis sündinud piiritu usk loodusesse, inimese võimetesse ja mõistusesse asendus 16. sajandi teisel poolel skepsisega (kahtlemisega), mis vähehaaval valmistas ette renessansi kriisi ja teisenemist barokiks. Renessanss sai alguse ja oli kõige ulatuslikum Itaalias, kestes seal ligi kolm sajandit. Teistes Euroopa maades piirdus renessanss peamiselt 16. sajandiga. Nii oli näiteks inglise renessansi haripunkt 16. sajandi lõpul, kui Itaalias oli renessanss juba hääbumas. Itaalia kirjanduse keskuseks sai mitmeks sajandiks Firenze linn. Sealt pärines ka eelrenessanssi kuuluv
kui lühikeseks perekonnaliikme poodi minekuks koguneb kogu pere aknale lehvitama . Sinised ei talu kriitikat, sest nad võtavad kõike isiklikult ja tunnevad end igast lausest puudutatuna. (T. Maddron 2002) 2.2 Roheline isiksusetüüp Ühiskonnas on väga vähe rohelisi. Nad on ainulaadsed ja erilised ning tihti teiste värvide hulgas üksi. Rohelised on realistid, nende tegevusi juhib mõtleva mõistuse jõud. Nad lähenevad uutele ideedele skepsisega. (T. Maddron 2002) Tavaliselt põhineb rohelise tegutsemine vaid kindlatel faktidel ja tõenditel. Äärmuslikest Rohelistest arusaamise põhilisteks võtmeteks on isiklik ausameelsus ja sõltumatu analüüs. Rohelisi huvitab enda täiendamine. Nad on inimesed, kes võivad tundide kaupa istuda raamatukogus vaikselt uurides raamatuid või istuda arvuti taga, olles täiesti omas maailmas. Üks roheliste äratuntavaim ja omapäraseim omadus on see, et nad jälestavad seda kui peavad
Oraator ja reaktiivlennuki vari inimeste kohal on ilmselt seotud külma sõja atmosfääriga. Nagu öeldud, ühendas Viiralt 1932. aasta ,,Jutlustajas" selle kuju vastandlikud tõlgendusvõimalused. Nüüd lahutab ta need. Lehtedepaaris ,,Poeet kõneleb kividele" (1948, ofort) pöördub kõneleja küll mõistuse ja inimlikkuse poole, ent tema vastas on kivised näod, otsekui tahumatud skulptuurid. Kunstniku missioonitunnetus seguneb neis lehtedes valusa skepsisega. Mitmeid lehti läbivad mõtisklused kunsti saatusest ja olemusest. Hilisperioodi tippteoseks on ,,Üksindus" (1950-52, pehmelakk), kus Viiralti noorpõlve- aegseid ,,madonnasid" meenutav naiskuju näib sümboliseerivat kirgastunud vaimu, kes liigub kristallilistes sfäärides. Paljud varasemad teosed töötab Viiralt sel perioodil ümber, nende hulgas ,,Lamava tiigri" (,,Tiiger kassiga", 1950, pehmelakk, kuivnõel) ja ,,Naerva kaameli" (,,Kaameli pea", 1950, pehmelakk)
Surmaga silmitsi seistes püüab Jaan õigustada mis tahes käitumisviisi, paljastab oma moraalituse ja egoismi. Teadlikult heidab ta kõrvale moraali, kultiveerides niiviisi eetikavaba isiksust. Romaani lõpus juhitakse traagiliselt alanud lugu satiiri. Jääb lahtiseks, kas selline järsk pööre vastassuunda tahab olla ka eksistentsialismi parodeerimine või vähemalt kriitiline hinnang sellele filosoofilisele voolule. Kuid võibolla on taas tegemist juba varem tuntud autoripoolse skepsisega, mis kannab omamoodi nõutuse, lahendamatuse märki, igal juhul on aga tegu vaatepunkti vahetamisega, viitega teisele võimalusele. Reflektiivne sisekõne on seega autorile ühest küljest tänuväärseks võtteks, mille abil ta oma väikestes romaanides käsitleb sotsiaaleetilist ja eksistentsiaalset problemaatikat, teisest küljest aga arendab tegelase eneseanalüüsi absurdi piirini. Vetemaa tegelased jälgivad end aina kõrvalt, teoretiseerivad oma hoiakute ning
Ehk seetõttu on teda väga palju kasutatud laulusõnades. Tunnetame, et Liiv ütleb selle olemuse kohta midagi väga täpselt. Liivi hullus Juhal Luiga kohtub 1918 a esimest korda. Hulluks minek toimub 1890 a keskel hakkab kõik pihta. Kirjeldus. Habemes, suitsetas. Liiv andub teadvuseta intuitsioonile. Keskne on intuitiivsus. Seda ei häiri varasem teadmine või kuidas mingi asi varem on teadvustatud. Väga ülitundlik ja härdameelne poeet. Seda varjab ta skepsisega või irooniaga. Noor Eesti kannab Liivi eest hoolt, teevad mingi korjanduse vms. 26. E. Enno luule põhikujundid ja teemad Ernst Enno (1875-1934) Enno kokkupuude Noor Eesti seltskonnaga. Pärast seda kui 1909-1910 olid ilmunud ta 2 esimest raamatut, siis oli Noor Eesti suhtumine nendesse kogudesse ühemõtteliselt negatiivne. Tuglas kirjeldas teda kui diletanti. Ta polevat uue modernse luule kajastaja. Ta luules oli „kulunud ja vanad“ teemad. Noor Eesti kriitikutega oli Enno positsioon
Inkvisitsioon. Rohked sisepinged vaimuelus. · Dantest ja Petrarcast saab alguse Platoni ideedest lähtuv vaimuvool, kus taunitakse igasugust maist, tumedat poolt seksuaalsust ja lihalikku armastust. 7 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini · 16. sajandil asendub varases renessansis sündinud piiritu usk loodusesse ja inimese võimetesse vaikselt skepsisega ning edasi toimub renessansi kriis ja teisenemine barokki. · Renessanss sai alguse ja oli ulatuslikem Itaalias, vältas seal ligi 3 sajandit. Teistes Euroopa maades piirdus renessanss 16. sajandiga. 8 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini 6. Üleminek keskajalt renessansile. Dante Alighieri ja Chaucer (KA, MKL, Chaucer Canterbury lood) Dante Alighieri
Inimene saab Jumalaga otse suhelda, ilma preestri vahenduseta. Kuna jutlused olid ladina keelsed, ei saanud talupojad sellest aru ning tekkis rahvusliku kiriku loomise idee. Piiblite tõlkimine rahvuskeelde. See on rahvausu tõsine areng. Ei vabanenud mitte üksnes inimese vaim, vaid ka tem amaine saamahimu, mis tõi kaasa tõsise moraalikriisi. Vaimuelu iseloomustasid rohked sisepinged. Piiritu usk loodusesse, inimese võimetesse ja mõistusesse asendus 16 saj II poolel skepsisega. Renessansiajastut iseloomustavad avastused ja leiutised, rahvustunde ärkamine, rahvusriikide teke ja suured usulis- poliitilised liikumised. Ühiskondlike küsimuste uurimisele pühendunud mõtlejaid: N.Machiavelli, T.Moor, J.Bodin, 7 J.Althus, H.Grotius. Renessansiajastut, mil sai alguse tänapäevane teadus, peetakse ka uusaja filosoofilise mõtlemise alguseks.
sõjaaja tegelikkuse kajastusena, hiljem võõrsil viibijate eksistentsi mõtestamisena, missioonitunde äratamisena. Kriitiline hinnang kodumaal toimuvasse avaldub eelistavalt sümbolpiltide kaudu, kuigi ei puudu ka ideedeklaratsioonidesse rüütatud, ründavad või üleskutsuvad värsid. Suure osa Kangro luulest moodustab endiselt mediteeriv enesetunnetuslüürika, milles trotslik vastupanutahe saatusele vaheldub nukrusega, kogemishuvi skepsisega ja eneseirooniaga, avali olek absurdiga või elutarga resignatsiooniga. Tema värss on laulev, kujundiarendus pildilt pildile sujuv, vähem teravaid toone ja järske intellektuaalseid kontraste. Luules on ta põliselt lüürik, seda ka poeemidena võetavates või muidu ulatuslikes sariluuletustes. Luulekogud: „Sonetid“, „Vanad majad“, „Reheahi“, „Põlenud puu“, „Pühapäev“, „Ajatu mälestus“, „Suvihari“, „Eikellegi
Milline on hea ärinimi, mis müüb? Sellepärast pühendatakse ärinimede loomisele palju aega ja energiat. See on keeleline viis midagi esile tõsta oma vajaduste rahuldamiseks. Enamik ärinimesid on positiivse tähendusega ja meeldejäävad. Kuna taotlus on läbinähtav ja üldlevinud, toimub nimede inflatsioon, st positiivsed ja head väärtused, mida nimi endas kannab, on liiga tavaliseks muutunud. Sihtrühm võtab positiivsust skepsisega. Ärinimede liigid: ETTEVÕTETE NIMED. Äri- ja firmanimed on enamast, nimede sisu jääb ühesuguseks kõigis keeltes. Võivad koosneda üksnes rahvusvahelistest sõnadest või poolkeelsetest tehissõnadest, viidata omaniku isikunimele, mistõttu on ka keelest sõltumatult universaalne nimi, nii et tõlkida ei saa. Paljude nimede keelsus on määratlemata (nt Angulex).
Ehk seetõttu on teda väga palju kasutatud laulusõnades. Tunnetame, et Liiv ütleb selle olemuse kohta midagi väga täpselt. Liivi hullus Juhal Luiga kohtub 1918 a esimest korda. Hulluks minek toimub 1890 a keskel hakkab kõik pihta. Kirjeldus. Habemes, suitsetas. Liiv andub teadvuseta intuitsioonile. Keskne on intuitiivsus. Seda ei häiri varasem teadmine või kuidas mingi asi varem on teadvustatud. Väga ülitundlik ja härdameelne poeet. Seda varjab ta skepsisega või irooniaga. Noor Eesti kannab Liivi eest hoolt, teevad mingi korjanduse vms. 28. E. Enno luule põhikujundid ja teemad Ernst Enno (1875-1934) Enno kokkupuude Noor Eesti seltskonnaga. Pärast seda kui 1909-1910 olid ilmunud ta 2 esimest raamatut, siis oli Noor Eesti suhtumine nendesse kogudesse ühemõtteliselt negatiivne. Tuglas kirjeldas teda kui diletanti. Ta polevat uue modernse luule kajastaja. Ta luules oli ,,kulunud ja vanad" teemad. Noor Eesti kriitikutega oli Enno positsioon nõrk
Kuidas inimesed teada saavad sellest pakkumisest? Juhul kui me midagi teame midagi selle ,,pakkumise" välja struktuurist on suur tõenäosus osata paremini ära arvata mis liiki pakkumistel on suurem sanss selles kultuurikeskkonnas mõjule pääseda. · Ideoloogia Loomulikult on sellisel pakkumise väljal alati võimu küsimus. Et see väli ei ole võimu suhtes neutraalne. Seal toimub kas näiteks ideoloogilisus sest ehkki meil on põhjust Althusseri teooriasse suhtuda skepsisega ning selles mõttes et prantsusmaa kus ta elas ei olnud niisugune ideoloogiliseerutud totaalne süsteem, kuid see ei tähenda et selliseid totaalseid süsteeme tegelikkuses olemas ei pruugi olla. Me võime küll ette kujutada riike, ja ajaloost on näited, kus ideoloogia on enda kontrolli alla võtnud kõik elusfäärid ja tsensor hoolitseb selle eest, et ideoloogiaga mittevastavuses olevad pakkumised ringlusse üldse ei jõuaks. · Hegemoonia Grumchi hegemoonia teooria on sobiv
mõistulugu) ja "Phaidroses" rakendatakse ideeõpetust juba kõigis peamistes filosoofia valdkondades.Hilisematest teostest on tuntumad "Parmenides", "Politikos" ("Riigimees"), "Timaios" ja "Nomoi" ("Seadused"). Platoni rajatud Akadeemia ajalugu jagatakse 3 perioodi: 1. Vana akadeemia Platoni surmast a-ni 260 e. Kr. 2. Keskmine akadeemia 260 e. Kr.- uue ajaarvamise algus, platonism asendub skepsisega. Esimene selle ajajärgu juhataja Arkesilaos. 3. Noorem akadeemia uusplatonism. Vana akadeemia esimene juhataja pärast P. surma 347-339 oli P. õepoeg ja õpilane Speusippos. Kerged pütagoorlaste mõjud, P.õpetusele midagi uut ei lisanud. Eetikas toonitas range loobumuse põhimõtet. Lõpetas enesetapuga. Järgnesid Xenokrates, Polemon, astronoom Eudoxos, matemaatik Philippos, Krantor ja Krates. Herakleides rajas Pontosesse oma kooli, eemaldus platonismist pütagoorlusse
ketserlust (väärusulisust), mis tõi kaasa uut ülekohut. 5. Suurmeeste kujunemine Michelangelo, Leonardo da Vinci. Renessansi suurkujud olid andekad mitmel alal. 6. Feodalismivastane võitlus. Ka renessansi vaimuelu iseloomustasid rohked sisepinged, mis kajastusid näiteks Shakespeare'i tragöödiates. Varases renessansis sündinud piiritu usk loodusesse, inimese võimetesse ja mõistusesse asendus 16. sajandi teisel poolel skepsisega (kahtlemisega), mis vähehaaval valmistas ette renessansi kriisi ja teisenemist barokiks. Renessanss sai alguse ja oli kõige ulatuslikum Itaalias, kestes seal ligi kolm sajandit. Teistes Euroopa maades piirdus renessanss peamiselt 16. sajandiga. Nii oli näiteks inglise renessansi haripunkt 16. sajandi lõpul, kui Itaalias oli renessanss juba hääbumas. Itaalia kirjanduse keskuseks sai mitmeks sajandiks Firenze linn. Sealt pärines ka eelrenessanssi kuuluv. 2. Dante elu ja looming
Ka renessansi vaimuelu iseloomustasid rohked sisepinged maisuse veendunud ülistamine (Boccaccio, Rabelais) versus Platoni õpetusest lähtuv vaimuvool, mis loodust idealiseerides taunis selle ''tumedat'' külge - seksuaalsust, maist kirge (Dante, Petrarca). Ajastule olid omased ka enesekahtlused, need läbisid Shakespeare'i tragöödiaid, Montaigne'i esseesid. Piiritu usk loodusesse asendus 16. saj teisel poolel skepsisega, mis teisenes hiljem barokiks. Renessanss sai alguse Itaalias, seal oli ka kõige ulatuslikum, väldates ligi 3 saj. Teistes Euroopa maades põhiliselt 16. saj. Näiteks Inglise renessansi haripunkt oli 16. saj lõpus, kui Itaalias oli juba hääbumas. Reformatsioonile järgnenud ususõjad ahistasid renessanssi Prantsusmaal. Protestantide usupuhastus tõi kaasa uusi dogmasid (niinimetatud jumaliku ettemääratuse idee
annaabi.ee 
