moraal ja kombed mandusid; ideaalid olid jäänud kättesaamatuks) KLASSITSISM (17.saj) levis Prantsusmaal normeeritus-reeglistatus, mõistusepärasus (tundeid ja neist tulenevaid kirgi peetakse madalamaks tahtest, peamine vastuolu ongi mõistuse ja tunnete vahel), selgus, loogilisus, täpsus, õpetlikkus (kunst pidi olema õpetlik: ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu), skemaatilisus (inimkaraktereid ei kujutata enam nende keerukuses, vaid vaatluse alla võetakse üksikud iseloomujooned) klassitsismi hääbumine suurte ja tähtsate teemade rõhutamine viis selleni, et hakati ülistama kuningat; liigne kasvatuslikkus viis selleni, et kirjandus muutus kuivalt moraliseerivaks; kirjandus mandus liiga rangete reeglite küüsis (paljude elujõuliste zanrite , nt novelli, romaani, draama ignoreerimine viis selleni, et järgnevatel sajanditel
loomtegelaste kaudu kujutatakse inimeste iseloomujooni ja käitumist; iseloomulik on, et loo moraal tuuakse eraldi (alguses v lõpus) välja. muinasjutt- rahvauskumustel, müütidel või vabal fantaasial põhinev meelelahutuslik, sageli õpetliku sisuga lugu, mis ei pretendeeri usutavusele (vrdl müüt, muistend, pajatus). Iseloomulik on imepärase, üleloomuliku esinemine, tegelaste ja sündmustiku skemaatilisus, tegevuse kordused, detailide vähesus, ajaline-ruumiline ebamäärasus, maagilised esemed, imepärased v imevõimetega tegelased. Rahvamuinasjutud (anonüümsus, suuline levik), kunstmuinasjutud (autorilooming, mis järgib muinasjutu tüüpilist temaatikat, ülesehitust). gradatsioon- astendus; kunstiline kujund, intriigi arengu järk-järguline intensiivistumine, pinevuse astmeline tõus, meeleolu järk-järguline süvendamine, nt muinasjutus järjest
Realismi põhimoto on: ilus on vaid tõde. Draama ja romaan 19.saj-20.saj vahetus Sajandi vahetus oli Lääne kunstis ja kirjanduses mitmesuunaliste otsingute aeg. Naturalistlik- realistliku meetodiga rööbiti jõudis küpsuseni sümbolism ja impressionism. Sel ajal kujunesid modernistliku kirjanduse eeldused, samas tekkis uusi loovvaime, kelle teoseid ei osatud kuskile liigitada. Tegu oli olulise arenguga kirjanduses. Järjest enam hüljati pinnapealne skemaatilisus ühiskonna ja inimese kujutamisel. Esindajad siis Ibsen, Strindberg. Naturalism on realismi haru, mis keskendub just inetustele ja labasustele. Naturalismi põhiline viljeleja oli Zola. Naturalismis ei süüdistata ühtki ühiskonnaklassi. Kõigil on üks eesmärk: rahuldada oma ihasid ja soove. Naturalismi järgi on inimene isekas ja julm, igaühe juures väljendub see eri viisil. Naturalismi tippteoseks loetakse Zola teost "Maa". (Naturalism oli viimane
Armastusejumalannana seostati teda õhtutähega, sõjajumalannana hommikutähena. * Marduk algselt üpris kõrvaline tormijumal, tõusis hiljem linnajumalaks ning seejärel Babüloonia peajumalaks, tarkuse ja võidu toojaks. Preestrite roll ühiskonnas: Preestrid pääsesid ainukesena jumalakuju hoidvatesse templitesse. Ohverdustalitused. Igapäevased kombetalitused...õpetamine. Kiri: Kiilkiri, märgid vajutati värskele savitahvlile kiilukujulise otsaga pulga abil skemaatilisus. Haridus: Koolid asusid põhiliselt templite juures ja olid preestrite hoole all. Enamik, kuid mitte kõik, õpilasi pärines jõukamatest perekondadest. Teadus: Matemaatikas kasutusel kuuekümnendsüsteem, nulli alguses kasutusel polnud, arenenud geomeetria ja algebra. Kasutusel kuukalender. 5. Kreeka Looduslikud olud: Mägine maastik, mis on põlluharimiseks vähesobiv. Killustatud. Liigendatud rannajoon kaubasadamad ning kaitse merelt. Kaubateede ristumiskoht.
Ka tegelased liigitati positiivseteks ja negatiivseteks, koomilise ja traagilise koosesinemist ühes tegelases peeti sobimatuks. Eriti sügavalt mõjutas kirjandust maailmakuulsa matemaatiku, füüsiku ja filosoofi Rene Descartes'i ratsionalism, mille järgi kogu inimlikumaailmatunnetuse aluseks on mõistus. Klassitsistid ei kujuta enam inimkaraktereid tervikuna kogu nende keerulisuses, vaid võtavad vaatluse alla üksikud iseloomuomadused. Sellest tuleneb tegelaskujude ühekülgsus ja skemaatilisus. Klassitsistlike tragöödiate peamine konflikt on võitlus mõistuse ja tunnete vahel. Mida tähendas vastandus ,,antiik" vs ,,modernne"? Vastandus tähendas vana ja uue vaheldumist. Klassitsismiperioodil viidi läbi palju muutusi ja uuendusi, et tuua maailma innovaatilisust ja uudsust. Kõik vana oli iganenud ja halb, kõik uus aga kaasaegne ja modernne. Võrrelge suhtumist ,,antiiki" kui esteetikanormide ja üldisemate kultuuri-ideaalide
personifitseeritud üldmõistete järele. Nii näiteks esinesid keskaja moraliteedes Voorus, Karskus, Patt. J. Giraudoux' draamas "Trooja sõda ei tule" on tegelaseks Rahu. Tüüp on üheplaaniline tegelane, kes representeerib (esindab, kehastab) mingite sotsiaalsete ja/ või psühholoogiliste tunnuste kogumit (Pfister 1977:244-245): üldine, grupiomane domineerib selgelt isikupärase üle. Tuleks vältida "tüübi" kasutamist negatiivse hinnanguna - kui tüüptegelase lihtsustatus ja skemaatilisus on taotluslikud, ei saa kirjanikku andevaesuses süüdistada. Draama ajaloo rikkalik tüübigalerii on tänapäevalgi tüüptegelaste loomise ammendamatu varamu. Teatritraditsiooniga seoses kõneldakse teatraalsest maskist ja ampluaast - need on tüübiga ligidalt seotud mõisted (vt. Théâtre. Modes d'approche 1980:182). Teatriajaloolised tüübid (maskid) on näiteks antiikkomöödiast pärinev miles
erinevaks, mõned keelenaljad tulenevad häälikute ja sõnade nihkumisest. Tegelaskuju huumor väikelast võlub tegelaskuju huumor vähe, sellist huumorit leiame 10-12 aastaste laste raamatuis (Alice Imedemaal) 29. Muinasjutu olemus ja tema biblioteraapiline mõju (B. Bettelheim jt.) Eesti keelne MJ viitab minevikus, muistsel ajal toimunule. MJ iseloomulikeks tunnusteks on: · Imepärase, üleloomuliku ja ebatavalise esinemine · Süzee skemaatilisus, detailide vähesus · Ajaline ja ruumiline ebamäärasus · Maagilised esemed ja imepärased tegelased · Reeglina õnnelik lõpp ja headuse võit MJ jaguneb: ime-, looma- ja novellilaadseteks muinasjuttudeks. MJ peetakse oluliseks lapse varajases psühholoogilises arengus, kuna MJ on asendamatud kujutlusvõime rikastamisel, tegelevad inimolemise sügavate probleemidega & vastavad igavikulistele küsim. Inimese/maailma kohta. Lapsed mõistavad fantastilist paremini kui ratsionaalseid seletusi
Suurena – indiviidi keerukus. Viimasena tobeduse ja ebaratsionaalsuse lisandumine. Inimrumaluse huumor on filosoofiline hoiak, mis tuleneb intelligentsusest ja tasakaalutundest. 29. Muinasjutu olemus ja tema biblioteraapiline mõju (B. Bettelheim jt.) Eesti keelne termin (muinasjutt) viitab minevikus, muistsel ajal toimunule. Muinasjutu kui ühe populaarseima rahvajutužanri iseloomulikeks tunnusteks on: · Imepärase, üleloomuliku ja ebatavalise esinemine · Süžee skemaatilisus, detailide vähesus · Ajaline ja ruumiline ebamäärasus · Maagilised esemed ja imepärased tegelased · Reeglina õnnelik lõpp ja headuse võit Muinasjutud jagunevad: ime-, looma- ja novellilaadseteks muinasjuttudeks. Muinasjutte peetakse äärmiselt oluliseks teguriks lapse varajases psühholoogilises arengus, kuna muinasjutud on asendamatud laste kujutlusvõime rikastamisel, tegelevad inimolemise sügavate
Suurem osa olid väikekodandlikud provintsitaidlejad, aga oli ka uuenduslikke truppe, kes eelistasid Euroopa draamast innustunud noori autoreid. Kuulsaks said eriti kaks truppi: · 1914 Washington Square Players Theatre Guild · 1915 1929 Provincetown Players trupi avangardsus seisnes autori tahte järgimises. Ekspressionism sai ameerika draama suureks mõjutajaks alates 20nendate teisest poolest, eelkõige mõjutas saksa ekspressionism. Iseloomulik on skemaatilisus, mis oli sihilik ja loomulik, otsitakse üldisi seaduspärasusi ja välditakse isiklikku ainukordsust. Ekspressionistlik draama ei olnud lugemisdraama, ekspressionismid kasutasid moodsa lavatehnika kõiki võimalusi. Ameerika draama kaudseks mõjutajaks on ka Strindbergi unenäolised näidendid. Kaks suurt mõjutajat veel: · Saksa maailmakuulus ekspressionistlik film O' Neill õppis nendest väga palju · Georg Kaiser saksa ekspressionistlik draamakirjanik.
kandusid sealt Peloponnesosele ja arenesid edasi. 2 põhitüüpi: alasti mehekuju kuros, atleetlik, otsevaates, vasak jalg veidi ette nihutatud, käed sirgelt vastu külgi surutud frontaalne asend. Teine oli tütarlaps uhkes volditud, rikkalikult kaunistatud rõivastuses kore. 5. saj. alguses e. Kr. toimus kreeka plastikas murrang. Inimkeha kujutamises saavutati täielik kindlus ja vabadus klassikalise ajastu kujudes puudub tardumus, on ületatud arhailisele skulptuurile omane skemaatilisus, inimfiguurid muutuvad loomulikumaks ja omandavad sellega ühes rikkama ideelise sisu. Skulptuuri põhitemaatika: poliste kaitsejumalad ja kangelased, olümpiavõitjad; loodi hauakujusid ja kaunistati templeid reljeefidega. Looduslähedase laadi saavutamisele aitas kaasa nõjajala-probleemi e. kontraposti lahendamine kujudes on keha raskus kantud ühele jalale (nn. nõjajalg), teine jalg on lõdvaks jäetud. See muutus võimaldas luua ka keerulisi liigutusi tegevaid figuure. Üks kuulsamaid
aastatel prevaleeriv poeesia. Poeesias kritiseeriti mainitud aastakümnel tsaarivalitsust, ülistati revolutsiooni, avaldati kurbust Lenini surma puhul. Kirjandusse tulid poeedid Süleyman Rustam1 (1906-1987), Samed Vurgun2 (1906-1956), Mikail Musfik (1908-1937), Rasul Rza (1910-1981), Mamed Ragim (1907-1977), kes panid aluse Aserbaidzaani kaasaegsele poeesiale. Üldiselt oli Aserbaidzaani poeesia 1920. aastatel kasvuraskustes, seda iseloomustasid liigne otseütlemine, deklaratiivsus, skemaatilisus. Palju tegi sotsialistliku realismi juurutamiseks Aserbaidzaanis ära V. Majakovski, kes külastas mitmel korral Bakuud. Heaks õpilaeks osutus Vurgun3 (oma luuletustega ,,Raport", ,,Poeedi vanne", ,,Suu-rinne"), samuti Rasul Rza (eriti poeemiga ,,Bolsevistik kevad", teemaks kolhoosnikute kangelaslik võitlus puuvillakoristusel). 1930. keskel kujunes juhtivaks töö teema, millele olid pühendatud näiteks
Tema nime all on säilinud 61 kõnet. Vastandina külmale ja kiretule Isokratesele ühinevad Demosthenesel kõnekunsti meisterlikkus ja võitleja leegitsev paatos. Tema kõned polnud lugemiseks, vaid vahetuks mõjutamiseks kuulajale. 52. Klassikalise ajastu kujutav kunst Skulptuur. 5. saj. alguses e. Kr. toimus kreeka plastikas murrang. Inimkeha kujutamises saavutati täielik kindlus ja vabadus klassikalise ajastu kujudes puudub tardumus, on ületatud arhailisele skulptuurile omane skemaatilisus, inimfiguurid muutuvad loomulikumaks ja omandavad sellega ühes rikkama ideelise sisu. Skulptuuri põhitemaatika: poliste kaitsejumalad ja kangelased, olümpiavõitjad; loodi hauakujusid ja kaunistati templeid reljeefidega. Looduslähedase laadi saavutamisele aitas kaasa nõjajala-probleemi e. kontraposti lahendamine kujudes on keha raskus kantud ühele jalale (nn. nõjajalg), teine jalg on lõdvaks jäetud. See muutus võimaldas luua ka keerulisi liigutusi tegevaid figuure. Üks kuulsamaid
annaabi.ee 
