KAMBRIUMI ladestu Kambriumi ajastu (570-480 milj. a. tagasi) esimesel poolel ujutati Eesti põhja ja kirdeosa üle normaalsoolsusega mere poolt, mille piirid muutusid. Aeg-ajalt meri taganes ja kuhjunud setted kanti ära. Hiljem meri laieneb ja katab juba peaaegu tervet Eestit. Setete paksus kasvab edela suunas. Setendeid Eestis igal pool - liiv ja aleuroliit. Leitud ka elu kõhtjalgseid, peajalgseid, pehmekehalistele lisanduvad skelettidega organismid. TÄHTSUS - Lontova ja Lükati kihistu savi kasutatakse Tallinnas ja Loksal telliste, Aseris telliste ja drenaaztorude. Savi kasutatakse Kundas tsemendi toorainena. Ordoviitsiumi - kambriumi põhjaveelade Häädemeeste jaVärska mineraalvesi tuleb kambriumi kihistustest ja valdav osa Põhja- ja Kesk-Eestist saab kvaliteetse põhjavee Lontova veepidemel (Lontova savil) lasuvast ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveelademest. ORDOVIITSIUMI ladestu 480-443 milj. a. tagasi
Ka valkude katabolism toimub tsitraaditsükli vahendusel. Valgud lahundatakse AH-ks ja konverteeritakse kas püruvaadiks või tsitraaditsükli vaheproduktideks. Kuna tsüklis väljub pidevalt biosünteesi tarbeks vaheprodukte, siis on tarvis nende varu täiendada. Täiendatakse AcCoA aktseptori oksaalatsetaadi varu. Oksaalatsetaat moodustub kas püruvaai või PEPi karboksüülimisel. Paljudel mikroobidel on tsitraaditsükkel katkestatud ja seda kasutatakse just biosünteesi varustamiseks C-skelettidega. Enegia saadakse aga anorgaaniliste ainete oksüdatsioonist. Glükolüüs on heksooside katabolismirada, mida on peetud kõige ürgsemaks, kuna ta on väga laialdase levikuga: esineb peaaegu kõigis elusorganismideks: nii eu- kui ka prokarüootides. Rada nim ka EMP rajaks ehk Embdeni-Meyerhofi-Parnase rajaks selle raja kirjeldajate järgi. Glükolüüs on aluseks ka paljudele käärimistele. Glükolüüs kasutab 2ATP-d ja toodab 4 ATP-d. Glükolüüs toimub tsütoplasmas
annaabi.ee 
