Kordamine füsioloogia eksamiks
nimetatakse refleksikaareks. Refleksikeskuseks nimetatakse sellist kesknärvisüsteemi kohta, kus on palju
refleksikaarega seotud olulisi sünapse ja närvirakkude soomaosi. Kõik sensorid oslaevad ühtedes või teistes
refleksides ja sellele vastavalt on nende aferentsed kiud antud refleksikaare aferentseks teeks. Afaretnsed
närvikiud toovad infot refleksikeskusesse. Eferentseks teeks on kas motoorsed aksonid või autonoomse
närvisüsteemi postganglionaarsed kiud, efektoriteks võivad olla skeletimuskulatuur, silelihased, süda või
näärmed. Eferentsed närvikiud juhivad informatsiooni kaugemale.
Motoorses talitluses on refleks defineeritud kui suhteliselt lihtne ja lühiajaline lihastalitluse muutus, mille
põhjustab teatud ärriti korduvalt, tahtest sõltumatult samasugusena, ent mitte tingimata täpselt samana. Refleks
liigub närvisüsteemis mööda refleksikaart. Lihtsamate lihasreflekside refleksikaared moodustuvad ainult
annaabi.ee 
