· Basaalmembraan- toetab epiteelkude ja seob selle sidekoega · Kollageen- moodustab sidekoe põhimassi · Sidekude: kohev sidekude, rasvkude, fibrillaarne sidekude (kõõlused), kõhrkude, luukude, veri · Lihaskude- koosneb müofibrillidest (mis koosnevad aktiinist ja müosiinist), moodustab inimese kehamassist umbes 40-50%. Jaguneb: silelihaskude (ühetuumalised, aeglased kokkutõmbed, ei allu tahtele. Elundid), vöötlihaskude (jaguneb skeletilihasteks ja südamelihasteks) · Närvikude- koosneb närvirakkudest ehk neuronitest. Neuronid koosnevad dendriitidest ja neuriitidest e. aksonitest. Neuroneid ümbritsevad gliiarakud. · Sünaps- ühe neuroni neuriit puutuk kokku järgmise neuroni dendriidiga · Keemiline ülekanne- mediaatorite e. virgatsainete toimel · Elektriline ülekanne- rakud omavahel otseses ühenduses (esineb silma võrkkestas)
Silelihast iseloomustab pikka aega kestev tooniline kontraktsioon, mis tekib rütmiliste kokkutõmmete summatsioonil. Samuti on silelihasele iseloomulik plastilisus. Vöötlihaskude moodustab lihased, mille abil inimene liigub ja suhtleb. Nende tegevust võib inimene põhimõtteliselt tahtlikult mõjutada. Tegelikult toimub enamik liigutusi harjutamise järel automaatselt (nende sooritamine ei vaja mõtlemist). Enamus vöötlihaseid on kõõluste abil luudele kinnitunud. Neid nimetatakse ka skeletilihasteks. Mõned vöötlihased kinnituvad pehmete osade külge, näiteks nahka. Vöötlihas koosneb mitme tuumaga lihasrakkudest ehk lihaskiududest ja lihasrakku ümbritsevast membraanist 3 sarkolemmist. Tsütoplasmas, mida nim. sarkoplasmaks, paiknevad mitokondrid, glükogeenigraanulid ja teised rakusisaldised ning müofibrillid, mis sisaldavad kokkutõmbevalke
Lihaskoes on vähe rakuvaheainet. Peamise osa moodustavad lihasrakud. Täiskasvanud inimese massist moodustab lihaskude 40-50 %. Ehituse ja talitluse laadilt eristatakse lihaskude järgmiselt: - vöötlihaskude; - silelihaskude; - südamelihaskude. Vöötlihaskude: Vöötlihaskude koosneb vöötlihaskiududest. Vöötlihaskude moodustab lihaseid, mille abil inimene liigub. Enamus vöötlihaseid kinnituvad kõõluste abil luudele, seetõttu nimetatakse neid ka skeletilihasteks. 14 Vöötlihaskiud on üsna jämedad, suhteliselt pikad (-15cm) silinderjad vöödilised kiud. Vöötlihaskude allub inimese tahtelisele kontrollile: tänu sellele saabki inimene liikuda. Vöötlihaskiududest on ehitatud juba eelpool mainitud skeletilihased, silmamuna, keele, kõri, neelu ning söögitoru ülaosa lihased. Nad kontraheeruvad kiiresti, kuid lõtvuvad ja väsivad samuti kiiresti Silelihaskude: Silelihasrakud on oma ehituselt pikad ja käävjad elastsed moodustised.
annaabi.ee 
