a moodustavad epiteel ja eest,dermolegaratsioon,võta sidekoed,koos vabade vastu informatsiooni närvilõpmetega ja keskkonnast. retreptorrakkudega. Tugielundkond Luustik,kõõluste abil sellele Annab kehale kuju,võimaldab toetuvast liikuda,kaitseb siseelundeid skeletilihasest,kõhrkude Seedeelundkond Suõõs,milles on Lagundab toitu,tagab toitainete süljenäärmed,neel ja ülekandmise verre. söögitoru,magu,maks ja kõhunääre,mille juhad suubuvad kaksteistsõlmiksoolde,peensool, kus toitained imenduvad verre,pärasool,pärak
Töötavad väsimatult pidevalt 3. Silelihased, mis koosnevad silelihasrakkudest, paiknevad näiteks seedekulgla, põie ja veresoonte seintes Talitlevad meie tahtest sõltumata Tõmbuvad kokku aeglaselt Ei väsi nii kiiresti kui skeletilihased Kõõlus on sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastu pidav. Lihased peavad kehaosade liigutamiseks töötama paarikaupa, tehes vastandlikke liigutusi. Kui üks paarin toimivast skeletilihasest tõmbub kokku ja lüheneb, siis teine lõtvub ja pikeneb. Lihased vajavad töötamiseks energiat. Lihasrakud saavad energiat glükoosi ning rasvade koostisosi lõhustades, selleks kulub hapnikku. Mida kiiremini ja sagedamini peavad lihased kokku tõmbuma ja mida suurem on nende koormus, seda rutem lihased väsivad. Ka kestva pinge all, st sundasendis olevad lihased väsivad kiiresti. Lihaseid treenides muutuvad lihased tugevamaks, paraneb verevarustus, tugevneb luustik ja paraneb rüht.
2)Südamelihased Ehitus sarnaneb skeletilihastega Paiknemine organismis südames Talitlus ei allu tahtele, töötavad automaatselt, töötavad pidevalt 3)Silelihased Ehitus pikad, otstest pikenevad Paiknemine organismis veresoonte ja siseelundite seintes Talitlus tõmbuvad aeglaselt kokku, ei allu tahtele 4.Lihastöö Peaaegu kõik skeletilihased töötavad vastastikku toimivate paaridena.Kui paarina toimivast skeletilihasest üks tõmbub kokku, siis teine lihas lõtvub. Näiteks küünarvarre liigutamisel toimivad vastandlike paaridena õlavarre tõmbumine ja õlavarre lõtvumine. Lihast sunnib kokku tõmbama lihasrakku saabuv närvierutus. 5.Inimeste luustik Skeletilihased moodustavad ligikaudu 40% inimese kehamassist.Lihastikus on ligikaudu 400 Skeletilihast, mida rühmitame 1)pea- 2)kere- 3) ja jäsemete lihasteks. Pealihasteks on nii
millest ta koosneb. Skeletilihas Sadu tuumasid, nt m. sternocleidomastoid? Südamelihasrakk 1-2 tuuma Südamelihasrakk on 1 tuumaga, tihedate sidemetega seotud teineteisega. Läbimõõt 25% skeletilihasest (2,5-20mikrom) RAKK, rakuosad Nimeta mikrotuubulite ülesandeid: 1. Organellide paigutuse fikseerimine rakus (rakustruktuur). 2. Rakusisene liikumine. Missugust ülesannet täidab kare endoplasmaatiline retiikulum? Produtseerib ja töötleb valke. Too näide plasmamembraani antigeense ülesande kohta? Süsivesikute ahelad identifitseerivad rakke - kas on oma või ei Selgita, mis on apoptoos
Inimorganismis on kigil tasanditel rakust organssteemini vrdlemisi hlpsasti mrgatav struktuuri ja talitluse vastavus, sobivus. Niteks inimese liikumisvime phineb lihasssteemi talitlusel. Kogu lihasssteemi lesehitus, alates raku organellidest ja lpetades lihaskonna kui tervikuga, on maksimaalselt sobiva struktuuriga selle funktsiooni titmiseks. Kuigi ka sda on lihaseline elund, on tema funktsioon skeletilihaste omast selgesti erinev sda on eelkige lakkamatult toimiv pump. Skeletilihasest selgesti erinev ja just sdamele iseloomuliku talitlusega sobiv on ka sdame ehitus nii tervikliku elundi kui ka sdamelihase raku ja selle organellide tasandil. Prates thelepanu veresoontele, mille vahendusel sdame poolt liikuma pandud veri kigi elundite, kudede ja rakkudeni juab, on theldatav samasugune struktuuri ja funktsiooni vastavus. Kik rakud, koed, elundid ja elundkonnad, mille talitlust treeningukoormused mjutavad, kohanevad nende koormustega suuremal vi vhemal mral. Peamised
· Aktiivselt töötavas skeletilihases on piiratud hapniku kontsentratsiooni tõttu glükolüüsi aktiivsus palju kõrgem kui tsitraaditsükli aktiivsus, mistõttu tekib palju püruvaati: · Osa püruvaadist redutseeritakse laktaadiks, mis konverteeritakse maksas glükoosiks · Osa püruvaadist transamiinitakse alaniiniks, mis konverteeritakse maksas püruvaadiks ja seejärel glükoosiks: · Lihaskude ei ole võimeline sünteesima karbamiidi SÜDAMELIHAS · Erinevalt skeletilihasest töötab südamelihas praktiliselt täielikult aeroobselt, mille tõenduseks on suur mitokondrite arv südamelihase rakkudes · Südamelihases praktiliselt puudub glükogeeni varu · Südamelihase peamine energia allikas on rasvhapped, vähemal määral ketokehad ja laktaat ADIPOTSÜÜT · Adipotsüütides toimub triatsüülglütseriidide süntees, mis annavad väga suure energia varu: · 70 kg kaaluvas inimeses on 15 kg triatsüülglütseriide, mille vastav energia varu on 135000 kcal MAKS
Repolarisatsioon toimub kuni puhkepotentsiaalini ning neljanda faasini kui kogu tsükkel algab uuesti. Muutused kiiretes Na+ kanalites, aeglastes Ca+ kanalites ja K+ vooludes määravad aktsioonipotentsiaali mittesammuandja rakkudes. Kuna K + kanalid on olulised aktsioonipotentsiaali tekes, siis kasutatakse antiarütmiliste ravimitena K + kanaleid blokeerivaid aineid. Tekkinud aktsioonipotentsiaal südamelihasrakus on kontraktsiooni vallandajaks. Erinevalt skeletilihasest on müokardis aktsioonipotentsiaal ja kontraktsioon suuremalt jaolt ajaliselt kattuvad. Aktsioonipotentsiaal müokardis lõpeb alles siis kui lihas juba lõõgastub. Südamelihasrakkudel on omadus reageerida erutusprotsessil teatavates faasides toimivatele ärritustele, kas üldse mitte või siis üksnes väiksema aktiivsusega: vastavalt räägitakse absoluutsest ja relatiivsest refraktaarperioodist2. Absoluutse refraktaarperioodi ajal ei ole
Näiteks inimese liikumisvõime vastavus on inime- põhineb lihassüsteemi talitlusel. Kogu lihassüsteemi ülesehitus, alates raku or- se keha ülesehituse ganellidest ja lõpetades lihaskonna kui tervikuga, on maksimaalselt sobiva struk- üldkehtiv printsiip. tuuriga selle funktsiooni täitmiseks. Kuigi ka süda on lihaseline elund, on tema Sama üldkehtiv funktsioon skeletilihaste omast selgesti erinev süda on eelkõige lakkamatult on printsiip, et toimiv pump. Skeletilihasest selgesti erinev ja just südamele iseloomuliku talit- struktuurid, mis lusega sobiv on ka südame ehitus nii tervikliku elundi kui ka südamelihase raku aktiivselt talitlevad, selle tulemusena ja selle organellide tasandil. Pöörates tähelepanu veresoontele, mille vahendusel ühtlasi arenevad