Morfoloogia küsimused ja vastused
(akommodatsioon). Sarvkesta tagapinna ja iirise vahelist ruumi nimetatakse
silmaeeskambriks, läätse ja ripskeha vahelist ruumi silmatagakambriks. Nendes
ringleb läbipaistev vesivedelik. Silmamuna tagumist osa täidab läbipaistev sültjas
klaaskeha (corpus vitreum). Vaadatavalt esemelt lähtuvad valguskiired läbivad
sarvkesta, vesivedeliku, läätse ja klaaskeha ning moodustavad võrkkestal eseme
ümberpööratud kujutise. Silma abielundite hulka kuulub 7 skeletiliaskoelist
silmalihast, neist 6 tagab silmamuna liikumise igas suunas, seitsmes talitleb
ülalautõsturina. Silmamuna katavad eestpoolt laud, nende vahel on laupilu. Lauge
katab väljastpoolt õrn nahk, seestpoolt sidekest e. konjunktiiv. Laugude toese
moodustab tihedast sidekoest lau- e. tarsaalplaat e. tarsus, milles paiknevad
muundunud rasunäärmed (tarsaalnäärmed). Lau vabal serval on tugevad karvad -
ripsmed - ja ninapoolse nurga läheduses kummalgi laul pisarapunkt. Laugude
annaabi.ee 
