Lõppseisundi õiglus annab võimaluse öelda, et kas käsitletav situatsioon on mingil ajahetkel õiglane või mitte. Ajalooline õiglus aga nõuab süvenemist ressursside saamisloosse või mis alusel need üldse jaotati. Samuti eristas Nozick ka kahte ajaloolise õigluse skeemi teooriat: Skeemiga teooria baseerub teatud juhtumi käsitlemisel mingile kindale skeemile. Näiteks igaühele vastavalt tema vajadustele, võimetele, staatusele või võimalustele. Skeemita teooria ei lähtu kindlast käsitlemisviisist, nad on olemuselt protseduurilised ning indiviid saab hüved seadusliku protseduuriga. Nozick pidas õigeks riigi vormiks minimaalriiki, mis tunnistab indiviidi vabaduse ja eraomandi õigusi. Igaühel on õigus oma teenitud rahaga ümber käia nii nagu meeldib, riigi poolt kehtestatud maksud on tema meelest kodanikelt röövimine. Tema arvates peaks jaotamisega tegelema vabaturg, kingituste tegijad või heategevuslikud annetused.
võistlusmomendid, enese pakkumine (enesetutvustus). · Avalik tsoon põgusad kontatid, kõikidel on võrded õigused, sündumused väljaspool kontrolli, suhteliselt vähe isiklikku riski. Esimeses kolmes tagasisidestatud, avalikus tsoonis tagasisidestamatu. Kehaasendid asend kui esitlus, asend kui tegu. Tunnused avatus, suletus, pinge ja kalded. Suhtlusnurk. Enesekehtestamise erivõtted 1. Loomulik väide spontaanselt, ilma formaalse skeemita antakse teada oma vajadustest. On nagu on, aga seistakse enda eest. 2. Eneseavamine, tunnete väljendamine tunnetest rääkimine on esikohal. Mitte ükskõik kellele ja ükskõik kus! Oluline osa lähisuhetes 3. Tunnustus kirjeldamine kaudu kolmeosalise minateate esimesel osal rõhk, kirjeldamine. Kiitmise juures räägitakse, milles seisneb tegevuse headus, aga ka see, mis oli kehvasti, annab partnerile parema tagasiside analüütiliselt mitte hinnanguliselt. 4
ringi paigutades jne. Kui võimalik, on otstarbekas materialiseerida toimingu sooritamise kõik etapid (orienteeruv-planeeriv ühendatakse). Materialiseerimisega kaasneb tegevuse verbaliseerimine (kommenteerimine), mis valmistab ette ülemineku järgmisele etapile. • Toimingu sooritamine väliskõnes. Sellele eelneb materialiseerimisvahendite rolli järkjärguline vähendamine. Nt sõna häälitakse skeemita ja koheselt laotakse nööpidega või häälitakse skeemi järgi (võib iga hääliku puhul sellele osutada), kuid enam ei laota. Lõpuks laps ainult fikseerib pilguga skeemi (ei tee midagi praktiliselt) ning täidab ülesande (näiteks häälib sõna). Sellele järgnebki ülesande täitmine ainult peast (häälega). • Üleminekul verbaalsele etapile arvestatakse, et see on alati individuaalne. Kui laps tuleb