Ta võttis ette reisi LääneEuroopasse ja omandas seal laevaehituse ja merendusega seoses teadmisi.Peetril oli ka halbu iseloomu jooni:sageli käitus ta meeletult ja mõtlematult.Juba varasest peale oli ta üks möllumees,ta võis kas või mitu päeva järjest juua. Peale esimest aastat valitsejana abiellus Peeter ja sai poja. Ta abiellus ema sundimisel Jevdokija Fjodorovna Lopuhhinaga kuid nende abiellu polnud sugugi õnnelik.Tema teise naise nimi oli Marta Elena Skawronska ehk Katariina 1. . Peetril on Katariinaga kaks tütart. 1695.aastal tahtis Peeter saavutada väljapääsu Mustale merele kuid see ebaõnnestus. Peeter tundis huvi laevastik u ja sõjanduse vastu.Ta muutis ida alad suuremaks impeeriumiks ja viis oma armee merele.Jõudes
Pildikesi Vene tsaarikojast http://www.youtube.com/watch?v=shWDddC0NYI Peeter I (16821721) 16821696 valitses koos poolvenna Ivan Vga Kuni 1689 valitses regendina nende poolõde Sofia Katariina I (17251727) Läti, eesti või leedu päritolu? Teenijatüdruk Marta Skawronska Peetriga 7 last Riigiasju ajas vürst Mensikov Peeter II (17271730) Peeter I pojapoeg Mensikovi ja Dolgurukide võimuvõitlus Suri oma pulmapäeval 15 aastasena, rõugetesse Anna Ivanovna (17301740) Ivan V tütar Oli olnud abielus Kuramaa hertsogiga nn Kuramaa Anna Valitsemisasju ajas endine Kuramaa hertsogi tallipoiss Ernst von Bühren (Biron) Ivan VI (17401741) Anna õetütre poeg Imik (sai troonile 1,5 kuuselt) Vandenõuga
Tähtsaimad Peetri kultuurireformid olid: · kalendri- ja kirjauuendus · Peterburi Teaduste Akadeemia asutamine · lääneeuroopa rõivastuse kasutuselevõtt Isiklikku Aastal 1724 kroonis ta keisrinnaks oma teise abikaasa Katariina. Keiser oli temaga elanud alates 1703. aastast, mil ta kohtas teda oma parima sõbra Aleksandr Mensikovi juures. Legend: "Kahekümneaastane endine leedu talutüdruk ja teenija, kelle nimi oli siis Marta Skawronska, oli Mensikovi armuke. Varsti sai temast Peetri armastatu." Abiellusid nad 1712 ning siis võttis naine ka nimeks Katariina (Jekaterina). Naine sünnitas keisrile mitu last, nii enne kui ka pärast abiellumist. Peeter I vanemad olid Vene tsaar Aleksei Mihhailovits ja tema teine abikaasa Natalja Narõskina. · Esimene naine Jevdokija Fjodorovna Lopuhhina · poeg Aleksei Petrovits · Teine naine Marta Elena Skawronska ehk Katariina I · tütar Jelizaveta Petrovna
· Lasi rajada eestisse kadriorgu omale lossi, mille nimetas oma naise järgi · Alustas ülesehitustega peale kurnavat sõda · Nõustus Balti eriolukorraga, mis jäi püsima mitmekümneks aastaks · Rajas Paldiski (utoopilistel kaalutlustel), Riia ja ehitas Tallinna sadama üles · Suutis suurendada oma sõjaväe võimekust Katariina I · Vene tsaarinna 1684-1727 · Pärit arvatavasti Liivimaalt, Marta Elena Skawronska, talutüdruk · Pääses troonile peale abikaasa surma · Sünnitas Peeter I'le 11 last, kellest elama jäi 2 tütart · Tema auks ehitati Kadriorgu loss · Troonile pääsedes aitas ta oma sugulasi pigem · Peamine harrastus oli pigem pidutsemine, kuid samas väärikas naine Aleksander Mensikov · Vene riigimees 1673-1729 · Riigivõimus tähtsal kohal · Katariina I ajal valitses pigem tema riiki
Rahuleping kohustas teda ära andma Musta mere äärsed sadamad, mis ta 1697 oli vallutanud, sultan aga kohustus mitte liituma Põhjasõjas Karl XII-ga. Isiklikku Aastal 1724 kroonis ta keisrinnaks oma teise abikaasa Katariina. Keiser oli temaga elanud alates 1703. aastast, mil ta kohtas teda oma parima sõbra Aleksandr Mensikovi juures. Kahekümneaastane endine leedu talutüdruk ja teenija, kelle nimi oli siis Marta Skawronska, oli Mensikovi armuke. Varsti sai temast Peetri armastatu. Nad abiellusid 1712 ning siis võttis naine ka nimeks Katariina (Jekaterina). Naine sünnitas keisrile mitu last, nii enne kui ka pärast abiellumist. Lapsed 1-st abielust: Aleksei (1690), Aleksander (1691), Pavel (1693) Lapsed 2-st abielust: Pavel (1704), Pjotr (1705), Jekaterina (1707), Anna (1708), Jelizaveta (1709), Natalija (1713), Margarita (1714), Pjotr (1715), Pavel (1717), Natalija (1718), Pjotr (1723), Pavel (1724).
Seejärel vallutas Peeter I Kaspia mere lääneranniku. Pärast põhjasõda Aastal 1721 andis Venemaa Senat Peetrile keisritiitli. Peagi tunnistasid seda ka Poola, Preisimaa ja Rootsi valitsejad. Aastal 1724 kroonis ta keisrinnaks oma teise abikaasa Katariina. Keiser oli temaga elanud alates 1703. aastast, mil ta kohtas teda oma parima sõbra Aleksandr Mensikovi juures. Kahekümneaastane endine leedu talutüdruk ja teenija, kelle nimi oli siis Marta Skawronska, oli Mensikovi armuke. Varsti sai temast Peetri armastatu. Abiellusid nad 1712 ning siis võttis naine ka nimeks Katariina (Jekaterina). Naine sünnitas keisrile mitu last, nii enne kui ka pärast abiellumist. Pärast Peetri surma 1725 päris ta trooni Katariina I nime all ja suri 1727. 7 Administratiivreformid Sisepoliitikas jätkas Peeter I keskvõimu tugevdamist. Ta korraldas ümber
kavandi järgi hakati sõjasadamat ehitama. Kuigi Eesti üldine majanduslik areng elavnes, takistas arengut see, et Eesti talupojad olid sunnismaised ja neid ei saanud manufaktuurides ega ehitustöödel kasutada. Meistrid tuli tuua Venemaalt ja abitöölistena kasutada soldateid ning Rootsi sõjavange. PEETER I, TALLINN JA KADRIORG Katariina 1703 kohtas Peeter naist, kellest sai tema teine naine ja Venemaa esimene keisrinna. Leedu talurahva seast pärit Marta Skawronska (või ka Rabe) oli sattunud Vene väe kätte Marienburgi (praegune Alüksne Lätis) vallutamisel. Mensikov võttis Marta oma majapidamisse ja seal ta kohtaski tsaari, kelle armukeseks kohe ka sai. Ta läks üle õigeusku ja võttis nimeks Jekaterina (Eesti tava kohaselt Katariina). Väheldane ja trullakas, pesi Katariina Peetri pesu, rahustas tema vihahooge, vähendas sõjakäigu ebamugavusi ja hädaohte ning sünnitas talle 12 last. Peeter abiellus Katariinaga eraviisiliselt 1707 ning
polnud, aga ajalookirjutus Lätis: Glücki kooli poisid. Oli see, kes tõlkis kogu Piibli läti keelde ja andis selle ka trükis välja. Piibel ilmus osade kaupa 1689-1694. Oma aja kohta märkimisväärses tiraažis: 1500 eksemplari, mis lätlaste tolleaegset lugemisoskust arvestades oli selgelt üle pakutud. Jäi Põhjasõjale jalgu. Vene väed vallutasid Marienburgi, veetis viimased eluaastad küüditatuna Venemaal. Otsapidi seotud ka Venemaa ajalooga. Kasutütrena kasvatati üles Marta Skawronska. Rootsi aeg sai Liivimaal otsa õige varakult, juba seoses Põhjasõjaga. Põhjasõda tulenes teatavasti asjaolust, et ei Venemaa, Poola, Rootsi olnud rahul kujunenud olukorraga. Peeter I-l õnnestus sõlmida Rootsi-vastane liit, kuhu tõmbas Frederik IV ja Saksi kuurvürsti. Algas1700 sellega, et Kuramaale koondatud saksilaste väed ründasid Riiat. Saksilaste õnnetuseks ei õnnestunud neil Riiat vallutada, saksilaste väed tegutsesid suhteliselt oskamatult, relvastus
annaabi.ee 
