esindajatest. Peaministriks sai K. Päts, asetäitja J.Vilms. Saksa okupatsioon: eesmärk- Balti hertsogi riigi loomine; 11.nov1918- Compiegne vaherahu, mis lõpetas IMS, Saksa okupatsiooni lõpp eestis, saksa kaotas. Vabadussõda: 28.11.1918; esialgu täielik ebaedu, sest vaenlane on ülekaalus ja rahvas ei usu, et Venemaast on võimalik jagu saada. 1919.a: Vabatahtlike üksuste loomine, Keperjanovi partisandid, Kalevlaste malev, Skautpataljon; Välisabi-Soome vabatahtlikud, Briti laevastik; Johan Laidoner-Saab sõjavägede ülemjuhatajaks; 1919a maiks on punaarmee eestist välja tõrjutud Landeswehri sõda: Balti sakslased olid korraldanud Lätis riigipöörde ja kukutanud Ulmanise valitsuse; läti palub eestlasi appi; algul võnnu all edu sakslastel; võnnu lahing, mille eestlased võitsid 23.06.19 tähistatakse meil võidupühana. Tartu rahu: vaherahu hakkas kehtima 03.01
· punase terrori tõttu tapeti üle 600 inimese · Punaarmee vallutas kiiresti Ida-Eestist, jõudes 30 km kaugusele Tallinnast EV sõjalise ebaedu põhjused: · vastase ülekaal - rahvusväeosad olid laiali aetud, vastloodud Kaitseliit veel nõrk, puudus oli relvadest · rahva ebausk - ei usutud iseseisvuse kaitsmisse suurriigi vastu · meeste värbamine Eesti väkke kukkus läbi Murrang Vabatahtlike üksuste loomine: · Kalevlaste Malev, Kuperjanovi partisanid, Skautpataljon jt. · suur roll oli kooliõpilastel, kes tõttasid iseseisvust kaitsma Eesti vägede ümberkorraldamine: · sõjavägede ülemjuhatajaks määrati kindral Laidoner Välisabi saamine: · Soome vabatahtlikud · Laevastiku ? eskaader Vastupealetungi algus 7. jaanuaril .........: · põhijõuks olid soomusrongid, mis koos kuperjanovlastega vabastasid Tartu · Utrias maabunud meredessant tõrjus enamlased Narvast · 1. veebruaril hõivati pärast ägedat Paju lahingut oluline raudteesõlm Valga
1917 Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee esimees 1924 1.detsembri mässu organiseerija Eestis hukati Stalinlike repressioonide käigus 11.detsember 1937 MURRANG armee suurenemine välisabi Inglise laevastik, Soome, Rootsi, Taani vabatahtlikud paranes sõjaväe varustatus korraldati ümber vägede juhtimine ja kõik väeosad allutati sõjavägede ülemjuhatajale vabatahtlike väeüksused: Kalevlaste Malev, Kuperjanovi Partisanide Pataljon, Skautpataljon soomusrongid Riigielu ümberkorraldamine aprill 1919 Asutava Kogu valimised 23. aprill Asutav Kogu kogunes esimesele koosolekule Tallinnas (August Rei) Rei 9. mai ametisse astus esimene seaduslik valitsus eesotsas Otto Strandman Kaks tähtsamat seadust: maaseadus 1919 ja I põhiseadus juuni 1920 Kes on kes? Vene Põhjakorpus I maailmasõja lõpul Punavägede eest Eestisse taandunud vene väeosa,
Eesti Töörahva Kommuun eesti enamlased, eesotsas Jaan Anvelt, kommuun allus Moskvale Murrang Vabadussõjas: - Aastavahetusel hakkas olukord eestlastele paremaks minema. - Edu saavutasid Tallinn-Narva raudteel tegutsevad soomusrongid - Paanikat külvas venelaste tagalas Johan Pitka oma meredessantidega - Eesti vägedes juba 13 000 meest. Moodustati vabatahtlike väeosi: Kalevlaste Malev, Kuperjanovi Partisanide Pataljon, Skautpataljon. - Tehti ümber vägede juhtimine: sõjavägede ülemjuhatajaks sai kindralmajor Johan Laidoner - Vägede varustatus paranes, võitlusmoraal tõusis, sest saime välisabi. Detsembris saabus Tallinna Inglise laevastikueskaader, mis nurjas Tallinna vallutamise merelt. Aastavahetuseks jõudsid ka esimesed Soome vabatahtlikud. - Punaarmeel läks järjest kehvemini, varustust nad ka juurde ei saanud. Eesti vabastamine: - 6. jaanuaril 1919
Eesti Töörahva Kommuun – eesti enamlased, eesotsas Jaan Anvelt, kommuun allus Moskvale Murrang Vabadussõjas: - Aastavahetusel hakkas olukord eestlastele paremaks minema. - Edu saavutasid Tallinn-Narva raudteel tegutsevad soomusrongid - Paanikat külvas venelaste tagalas Johan Pitka oma meredessantidega - Eesti vägedes juba 13 000 meest. Moodustati vabatahtlike väeosi: Kalevlaste Malev, Kuperjanovi Partisanide Pataljon, Skautpataljon. - Tehti ümber vägede juhtimine: sõjavägede ülemjuhatajaks sai kindralmajor Johan Laidoner - Vägede varustatus paranes, võitlusmoraal tõusis, sest saime välisabi. Detsembris saabus Tallinna Inglise laevastikueskaader, mis nurjas Tallinna vallutamise merelt. Aastavahetuseks jõudsid ka esimesed Soome vabatahtlikud. - Punaarmeel läks järjest kehvemini, varustust nad ka juurde ei saanud. Eesti vabastamine: - 6. jaanuaril 1919
pööre osutus püsivaks ning sellel oli mitmeid põhjuseid: 1. Aasta vahetusel olid Tallinnasse saabunud Soome abiväed Hiljem saabus vabatahtlike ka Rootsist ja Taanist See avaldas tohutut psühholoogilist mõju. 2. Vabatahtlike väeosi moodustus ka Eestis, neist kõige kuulsamaks sai leitnant Julius Kuperjanovi partisanide pataljon, kuid suurepärase võitlusvõimuga paistis silma ka Kalevlaste Maleva, Skautpataljon jmt. Oluline osa oli rindele läinud arvukatel vabatahtlikel ja koolipoistel 3. Eestisõjaväe juhtimises pandi maksma kindel kord. Vägeisd juhtis ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoner, tema staabi ülem oli Jaan Soots. 4. Neljas tegur, mis jõudude tasakaalu Eesti vägede poole kallutama hakkas, olid soomusrongid. 7 Jaanuaril andis Laidoner käsu vastupealetungiks, mis kulges edukalt. Võeti tagasi Tapa,
Katkenud enamlaste poliitikat,natsioloseriti suurettevõteid Ja panku ning moodustati põlumajanduslikke ühisettevõteid. Eesti vabarigi sõjalise ebaedu põhjus:vastase ülekaal, Rahva meeleolu.valitsusel polnud kedagi punaarmeele Vastu saata.sõjaväe loomist takistas relvade,laskemoona nappus. Rahval puudus usk sõjapidamisse,ülehinnati ennnast,teisalt ülehinnati Vastast.meeleolu üldine sõjatüdimus,vabatahtlikud üksused Kalevlaste malev,kuperjanovi partisanid,skautpataljon 1919 7 jaaan rahvusväe pealetung- põhijõuks oli soomusrongid.hoogsate löökidega vabastasid soomus rongid koos kuperjanovi partisantidega tartu. 23juuni võnnu lahing algas sakslaste pealetungiga- 4päeva kestsid ülimalt ägedad lahingud ning alles eesti varuüksuste saabumine viis kindral goltsi järeldusele et operatsioon evaõnnestunud.23.juuni hommikul marssisid rahvavär üksused lahinguteta sisse võnnu linna. Tartu rahvukonverent jaan poska taotles vaherahu sõlmimist
Vastase edule aitas kaasa eestlaste seas valitsev sõjatüdimus ja hirm Venemaa hiigeljõu ees. Vaenlasega võitlesid peamiselt väikesed vabatahtlike salgad, kuhu kuulusid peaasjalikult ohvitserid ja koolipoisid. Erinevalt vanemast põlvkonnast ei kahelnud noored Eesti kaitsmise vajalikkuses ja võimalikkuses ega tundnud hirmu ka tugevama vastase ees. Kooliõpilased etendasid kogu Vabadussõja käigus suurt rolli, kuuludes peaasjalikult mitmesuguste vabatahtlike löögiüksuste (skautpataljon, soomusrongid, Sakala partisanid jt.) koosseisu ja osaledes paljudes olulistes lahingutes. Tasapisi kasvas siiski rahva hulgas arusaam kodumaa kaitsmise vajalikkusest, suurenes rahvaväelaste arv ning paranes relvastus ja varustus. Ühtlasi korraldati ümber vägede juhtimine sõjavägede ülemjuhatajaks määrati Johan Laidoner ning saadi abi välisriikidelt. Detsembri keskel saabus Tallinna Briti laevastikueskaader, aastavahetusel
Punaarmee jätkab rünnakut ka lõunast Eestlased taganevad Sõja algus Venelastele langevad 1919. a alguseks Jõhvi, Rakvere, Tartu, Tapa ja sihiks Tallinn Eesti sõjajõud 27.nov. 1918. a. Narva all 4. Eesti polk 600 sõdurit 23.dets.-5.jaan. J.Laidoneri mobilisatsioon-14 000 meest Vabatahtlikud löögiüksused: • Kuperjanovi partisanid, Kalevlaste Malev ja Skautpataljon • Baltisakslaste Balti pataljon Abiväed Inglise laevastik – 12.dets. 1919.a. • Julgeolek merel, lahingvarus Vene valged Mõningates riikides hakati Inglise laevastik Eesti toetuseks formeerima vabatahtlikest koosnevaid üksusi • Soome vabatahtlikud • Taani vabatahtlikud Soome vabatahtlikud Sõjaõnn pöördub Eestlaste meeleolu kasv ja hea
esialgu vähe tulemusi: mehed jätsid mobilisatsioonipunktidesse ilmumata või jooksid väeosadest laiali. Vaenlasega võitlesid peamiselt väikesed vabatahtlike salgad, kuhu kuulusid peaasjalikult ohvitserid ja koolipoisid. Erinevalt vanemast põlvkonnast ei kahelnud noored Eesti kaitsmise vajalikkuses ja võimalikkuses ega tundnud hirmu ka tugevama vastase ees. Kooliõpilased etendasid kogu Vabadussõja käigus suurt rolli, kuuludes peaasjalikult mitmesuguste vabatahtlike löögiüksuste (skautpataljon, soomusrongid, Sakala partisanid jt.) koosseisu ja osaledes paljudes olulistes lahingutes. Vaikselt kasvas siiski rahva hulgas arusaam kodumaa kaitsmise vajalikkusest, suurenes rahvaväelaste arv ning paranes relvastus ja varustus. Ühtlasi korraldati ümber vägede juhtimine. Sõjavägede ülemjuhatajaks määrati Johan Laidoner ning abiks tulid ka välisriigid. Detsembri keskel saabus Tallinna Briti laevastikueskaader, aastavahetusel jõudsid rindele
Eesti enamlased Eesti Töörahva kommuun. J.Anvelt J.Laidoner (1884-1953) 2. Nõukogude Venemaa Miks Eesti väed algul kaotasid? Dets. 1918 1. Tüdimus I MS-st 2. Vastasel oli arvuline ülekaal, rohkem relvi ja parem varustus. Miks Jaanuaris Eesti tõusisd? 1. Sõdurite arvu suurenemin. 13 000 sõdurit. Laidoner vägede ülemjuhatajaks. 2. Mobiliseeritute kõrval moodustati vabatahtlikke väeosi. Viljandi Skautpataljon. 3. Valisabi: Soome, Inglise laevastik, Taani, Rootsi. 4. J.Pitka, A.Irv soomusrongid Lahingud 1. Jaanuar 1919 Paju lahing. J.Kuperjanov juhatas. 2. Võnnu lahing (Cesis) 23.juunil Võidupüha. 23.juuni Võidpüha Eesti Landeswehr Goltz
pealinnas jäi ärevaks ja enamlased valmistusid mässuks 17. detsemberil oli koolipoiste patrull sunnitud raekoja platsil rhavahulga pihta tule avama.1919 aasta esimestel päevadel hakkasid Eesti üksused punaseid tagasi suruma. Toimunud pööre osutus püsivaks, ja sellel oli mitmeid põhjusi. Soome abiväed saabusid;hiljem taanist ja rootsist;vabatahtlikud väeosad tekkisid: Julius Kuperjanovi partisanide pataljon,Skautpataljon jne.õppursõdurid;johan Laidoner;Soomsurongid. 7 jaanuaril andis Laidoner käsu vastupealetungiks, mis kulges edukalt. Tagasi võeti Tapa, siis Rakvere ja 19 jaan. Ootamatu löögiga Narva;.meeleolu tõusis; Paju lahing(ohvrite rohke lahing;langes kuperjanov;punaväed said lüüa;);riik oli vaenuvägedest puhas: Kevadised kaitselahingud ja pealetung; väike eesti osutuks punaarmeele kõvaks pähkliks;punaarmee
a lõpus. Vastase ülekaal ja rahva meeleolu. Saksa okupatsioonivõimud olid Eesti rahvusväeosad laiali ajanud, vastalustanud Kaitseliit oli veel väeti. Sõjaväe loomist takistas ressursside nappus. Rahval puudus usk sõjapidamise võimalikusesse. Alahinnati ennast ning ülehinnati vastast. Meeleolu mõjutas ka sõjatüdimus, kuna äsja oli lõppenud 4 aastat kestnud I maailmasõda. Eestlaste sõjaõnne pöördumise põhjused 1919.a algul. Vabatahlike üksuste loomine (Skautpataljon jm). Muutus kõhklejate meeleolu: enamlastes hakati nägema Vene okupatsioonipoliitika tööriista, poolehoidu omariiklusele suurendas valitsuse lubadus viia läbi põhjalik maareform. Välisabi: Briti sõjalaevastikueskaader ning Soome poisid. Laidoner muutis kaosetaolise partisanivõitluse hästi organiseeritud ja sihipäraseks sõjategevuseks. Eesti Töörahva Kommuun. Kuna Moskva püüdis anda sissetungile kodusõja ilmet, kuulutati Narvas välja kommuun
põllumajanduslikud ühistud(kommunid). Repressioonid 500 hukkus terroris; kirik ja usuorg sattusid põlu alla. *Aastavahetusel Punavägede edasitung aeglustus. Edu saavutasid Tallinn-Narva raudteel soomusrongid. Paanikat enamlaste tagalas põhjustasid Johan Pitka juhitud meredessandid Soome lahe rannikul. Jaan keskel üle 13 000 mehe väes. Üha vähem deserteerumisi, mood vabatahtlike väeosi. Edukamad olid Kalevlaste Malev, Skautpataljon, Kuperjanovi Partisanide Pataljon., kooliõpilased, soomusrongid. Väed allutati sõjavägede ülemjuhatajale (Johan Laidoner, staabiülemaks Jaan Soots). Paranes varustatus hobused, toidumoon, kehakatted (annetused olid), relvi mahajäetud ladudest, Inglismaalt, Soomest. Moraali tõstis välisabi. Dets Tallinnasse Ingl laevastikueskaader, aastavahetusel vabatahtlikud Soomest, Taanist, Rootsist. Muulastel probla varustatusega, väeosade väsimus, arusaamatus sõja eesmärkidest. *6. jaan 1919
06 võidupüha (hilisem Loodearmee) Rahudelegatsiooni juhid Murrang: Poska (Eesti), Joffe (Vene) *Laidoner määrati ülemjuhatajaks *välisabi- Briti laevastik ja Soome vabatahtlikud *soomusrongide diviisioon (Pitka algatusel) *vabatahtlike üksused (Kalevlaste Malev, Kuperjanovi partisanid, Skautpataljon, kooliõpilased) Tartu rahu punktid: *Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust igavesti (I riigina, kuid ainult 4 aastaks) *piir (Narva tagune, Petseri maa) *sõjapõgenikud koju tagasi *NV maksis Eestile sõjamaksu kullas (mis hiljem küll kadus) Tartu rahu tähtsus: *mõlemad riigid tunnustasid teineteist *sõlmiti diplomaatilised sidemeed Eesti vabadussõja tähtsus: *I eestlaste täielikult võidetud sõda
mobilisatsioonipunktidesse ilmumata või jooksid väeosadest laiali. Vaenlasega võitlesid peamiselt väikesed vabatahtlike salgad, kuhu kuulusid peaasjalikult ohvitserid ja koolipoisid. Erinevalt vanemast põlvkonnast ei kahelnud noored Eesti kaitsmise vajalikkuses ja võimalikkuses ega tundnud hirmu ka tugevama vastase ees. Kooliõpilased etendasid kogu Vabadussõja käigus suurt rolli, kuuludes peaasjalikult mitmesuguste vabatahtlike löögiüksuste (skautpataljon, soomusrongid, Sakala partisanid jt.) koosseisu ja osaledes paljudes olulistes lahingutes. Tasapisi kasvas siiski rahva hulgas arusaam kodumaa kaitsmise vajalikkusest, suurenes rahvaväelaste arv ning paranes relvastus ja varustus. Ühtlasi korraldati ümber vägede juhtimine sõjavägede ülemjuhatajaks määrati Johan Laidoner ning saadi abi välisriikidelt. Detsembri keskel saabus Tallinna Briti laevastikueskaader, aastavahetusel jõudsid rindele vabatahtlikud Soomest,
Kommuun, eesotsas Jaan Anvelt .Esialgu saavutas Punaarmee suurt edu ( Eesti sõjavägi alles loomisel) Murrang sõjas- Murrangu põhjused: sõjaväe ülemjuhatajaks määrati kindral Johan Laidoner, kelle juhtimisel loodi sõjaväe juhtimise struktuur, soov kaitsta oma riiki, raudteede efektiivne kasutamine- soomusrongid, välisabi- Briti laevastik( ülemvõim merel), Soome vabatahtlikud. Loodi: Kuperjanovi partisanide pataljon, Sakala partisanide pataljon, Kalevlaste malev, Skautpataljon. Murrang toimus 1919.a. 31.jaanuaril Valga lähedal Paju lahingus. J. Kuperjanov sai haavata ja suri Tartu haiglas 2. veebr. Landeswehri sõda- Landeswehr- baltisakslastest ja Saksa vabatahtlikest moodustatud väeosa( Rauddiviis, juht Rüdiger von Goltz). 16.04 kukutasid baltisakslased Lätis Karlis Ulmanise rahvusliku valitsuse ( EESMÄRK: muuta Läti Saksamaast sõltuvaks riigiks).Läti palus abi Eestilt. Eestis loodi Põhja- Läti brigaad (u 10 000 meest). 5. juunil algas Eesti
mobilisatsioonipunktidesse ilmumata või jooksid väeosadest laiali. Vaenlasega võitlesid peamiselt väikesed vabatahtlike salgad, kuhu kuulusid peaasjalikult ohvitserid ja koolipoisid. Erinevalt vanemast põlvkonnast ei kahelnud noored Eesti kaitsmise vajalikkuses ja võimalikkuses ega tundnud hirmu ka tugevama vastase ees. Kooliõpilased etendasid kogu Vabadussõja käigus suurt rolli, kuuludes peaasjalikult mitmesuguste vabatahtlike löögiüksuste (skautpataljon, soomusrongid, Sakala partisanid jt.) koosseisu ja osaledes paljudes olulistes lahingutes. Tasapisi kasvas siiski rahva hulgas arusaam kodumaa kaitsmise vajalikkusest, suurenes rahvaväelaste arv ning paranes relvastus ja varustus. Ühtlasi korraldati ümber vägede juhtimine sõjavägede ülemjuhatajaks määrati Johan Laidoner ning saadi abi välisriikidelt. Detsembri keskel saabus Tallinna Briti
Oht ähvardas Tallinnat, Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut. EV sõjalise ebaedu põhjuseks oli vastase ülekaal ja rahva meeleolu. Kaitseliit oli veel nõrk, ennast alahinnati, ülehinnati vastast. Rahvaväe loomine ähvardas läbi kukkuda. Jõukam rahvas püüdis Eestist põgeneda. Murrang Ebaedule vaatamata jäi Eesti riiklus püsima, rahvas leidis eneses uusi jõuvarusid. Algas vabathtlike üksuste loomine (Kalevlaste Malev, Kuperjanovi partisanid, Skautpataljon). Välisabi Briti laevastikueskaader, Soome vabatahtlikud. Sõjaväegede ülemjuhatajaks sai Johan Laidoner. 1919. aasta esimese nädala lahingutega pandi Punaarmee pealetung seisma. 7. jaanuaril algas Rahvaväe vastupealetung, põhijõuks olid soomusrongid. Vabastati Tartu, Narva. Pärast Paju lahingut hõivati ülioluline raudteesõlm Valga, enamlased löödi välja ka Võrust. Peagi oli Eesti võõrvõimudest puhastatud. Punaarmee alustas veebruari keskel uusi katseid Eesti vallutamiseks
Laidoneri juhtimisel loodi otstarbekas sõjaväe juhtimise struktuur. Laidoner ei hoolinud ohvitseride tsaariaegsest auastmest. Tihti määras ta kõrgetele kohtadele noori ja andekaid, kuid madala auastmega mehi. Tekkis väike kuid löögijõuline kaitsevägi, vabatahtlikud aga koondas Laidoner eriväeosadesse. Nii sündisid kuulsad löögiüksused nagu Kuperjanovi partisanide pataljon, Sakala partisanide pataljon, Kalevlaste Malev ja Skautpataljon. Erilise tähtsuse omandasid raudteed: kelle käes olid raudteeliinid, see valitses kogu olukorda. Seda taibates asus Eesti väejuhatus Tallinnas soomusronge ehitama. Soomusrongid andsid Eesti vägedele üleoleku raudteedel ja kuna venelased ei suutnud remontida Narva silda, mille nad olid taganedes 28. novembril õhku lasknud, ei pääsenud arvukad soomusrongid Eestisse. Kibeda organiseerimistöö tulemusel küündis Eesti sõjavägi 1919. aasta jaanuari alguseks 13000 meheni
Toimunud pööre osutus püsivaks, sest: 1) aastavahetusel olid Tallinnasse saabunud Soome abiväed, hiljem tuli vabatahtlik ka Rootsist ja Taanist. See avaldas tohutut psühholoogilist mõju. Siiani: tilluke Eesti, nüüd: miski ei tundu võimatu. 2) vabatahtlike väeosasid moodustus ka Eestis. Neist kõige kuulsamaks sai Julius Kuperjanovi partisanide pataljon. Suurepärase võitlusvõimega paistsid silma ka Kalevlaste Malev, Skautpataljon jmt. Oluline osa oli arvukatel vabatahtlikult rindele läinud koolipoistel ehk õppursõduritel. 3) Eesti sõjaväe juhtimises pandi maksma kindel kord. Vägesid juhtis ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoner, tema staabiülem oli Jaan Soots. 4) soomusrongid 5) punaväge hakkasid tõsiselt häirima Johan Pitka ja sündiva Eesti mereväe julged dessandid. 7. jaanuaril andis Laidoner käsu vastupealetundiks, mis kulges edukalt. Tagasi võeti Tapa, Takvere ja isegi Narva.
* sõjaväe loomist takistas relvade, laskemoona jm varustuse nappus * rahval puudus usk sõjapidamise võimalikusesse * üldine sõjatüdimus * paljud mehed ei teinud mobilisatsioonikäsust välja, ei ilmutus teenistuskohta, joosti väeosadest laiali * tagalas peeti olukorda lootusetuks, löödi käega Murrang: * sõjalisele ebaedule vaatamata jäi Eesti riiklus püsima ja rahvas leidis eneses uusu jõuvarusid * algas vabatahtlike üksuste loomine (Kalevlaste Malev, Skautpataljon jt) - eriti suur roll kooliõpilastel * seniste kõhklejate meeleolu muutus enamlastes hakati nägema Vene okupatsioonipoliitika tööriista * poolehoidu omariiklusele suurendas valitsuse lubadus läbi viia põhjalik maareform * positiivselt mõjutas sõja käiku ka välisabi (Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud) ning Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine * sõjavägede ülemjuhatajaks nimetatud J. Laidoner muutis sõjategevuse sihipäraseks * 7
väeosadest laiali. Vaenlasega võitlesid peamiselt väikesed vabatahtlike salgad, kuhu kuulusid peaasjalikult ohvitserid ja koolipoisid. Erinevalt vanemast põlvkonnast ei kahelnud noored Eesti kaitsmise vajalikkuses ja võimalikkuses ega tundnud hirmu ka tugevama vastase ees. Kooliõpilased etendasid kogu Vabadussõja käigus suurt rolli, kuuludes peaasjalikult mitmesuguste vabatahtlike löögiüksuste (skautpataljon, soomusrongid, Sakala partisanid jt.) koosseisu ja osaledes paljudes olulistes lahingutes. Tasapisi kasvas siiski rahva hulgas arusaam kodumaa kaitsmise vajalikkusest, suurenes rahvaväelaste arv ning paranes relvastus ja varustus. Ühtlasi korraldati ümber vägede juhtimine sõjavägede ülemjuhatajaks määrati Johan Laidoner ning saadi abi välisriikidelt. Detsembri keskel saabus Tallinna Briti laevastiku kaader, aastavahetusel jõudsid rindele
Tagala meeleolud polnud paremad: olukorda peeti lootusetuks, löödi käega ja lepiti saatusega, jõukam rahvas üritas Eestist põgeneda või võttis kõrtsides prassides elult viimast. Murrang Sõjalisele ebaedule vaatamata jäi Eesti riiklus püsima ja rahvas leidis eneses uusi jõuvarusid. Niipea, kui rahvuslastele sai selgeks, et keegi teine nende eest kodumaad päästma ei tule, algas vabatahtlike üksuste loomine (Kalevlaste Malev, Kuperjanovi partisanid, Skautpataljon jt). Eriti suur roll oli kooliõpilastel, kes tõttasid noorusele omase uljusega isamaad kaitsma, pidamata vanemate inimeste ettevaatlikku kaalutlemist miskiks. Muutus ka seniste kõhklejate meeleolu: enamlastes hakati nägema Vene okupatsioonipoliitika tööriista, aga poolehoidu omariiklusele suurendas valitsuse lubadus viia läbi põhjalik maareform. Positiivselt mõjutas sõja käiku ka välisabi - Eestisse saabusid Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud - ning Rahvaväe juhtimise
Eesti Töörahva Kommuun: Riik keskusega Narvas, mida tunnustas vaid Nõukogude Venemaa. Eesotsas Jaan Anvelt, abiks Viktor Kingissepp. Allutatud aladel toimus natsionaliseerimine, terror. Hea võimalus venelastele näidata seda siin kodusõjana. Eestlaste edukuse põhjused 1919. aasta algul: · Uut lootust tõid sõjategevusse soomusrongid ja meredessandid. · Loodi ka vabariiklikke väeosi- Kalevlaste malev, Kuperjanovi Partisanide Pataljon, Skautpataljon, kooliõpilaste üksused. · Loodi sõjavägede ülemjuhataja ametikoht (Johan Laidoner) ja staabiülem (Jaan Soots). · Paranes sõjaväe varustus. · Halvenes Punaarmee olukord. · Suurenes välisabi. Vastupealetungi algus jaanuar 1919: vabastati Narva, Tartu. Mindi edasi ning puhastati Eesti ala võõrvõimudest. Sõjategevus Läti ja Vene aladele. Asutava Kogu avakoosolek aprill 1919: Kutsuti kokku Asutav Kogu, mis lahendaks
põhjuseks oli rahva negatiivne meeleolu ning valitsusel ei olnud esialgu kedagi Punaarmeele vastu saata- vastalustanud kaitseliit oli veel nõrk, sõjaväe loomist takistas relvade, laskemoona ja varustuse nappus. Rahval puudus usk sõjapidamise võimalikkusesse. Eesti rinde tagalas peeti olukorda lootusetuks ning jõukas rahvas üritas Eestist põgeneda või võttis kõrtsides elult viimast. Niipea kui inimesed said aru, et keegi neid päästma ei tule algas vabatahtlike üksuste loomine(nt. Skautpataljon, Kalevlaste Malev..), muutus ka seniste kõhklejate meeleolu. Positiivselt mõjutas sõja käiku ka välisabi - Eestisse saabusid Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud. 1919 a. Esimese nädala lahingutega pandi Punaarmee pealetung seisma, pärast seda algas Eesti Rahvaväe vastupealetung, soomusrongidega vabastati Tartu, meredessant tõrjus enamlased Narvast. 1. veebruar pärast Paju lahingut vabastati Valga, samal päeval ka Võru, Eesti oli võõrvägedest puhastatud
poliitika kohta kärpisid vasakpoolsust ja sundisid nägema enamlastes Vene okupatsioonipoliitika tööriistu; poolehoidu omariiklusele suurendas aga Ajutise Valitsuse lubadus teostada lähiajal radikaalne maareform. Vabatahtlike väeosad: Detsembri teisel poolel selgus rahvuslikult meelestatud meestele lõplikult, et keegi teine nende eest kodumaad päästma ei hakka, ning seejärel vallandus vabatahtlike omaalgatus. Üksteise järel sündisid vabatahtlikest koosnevad löögiüksused: Skautpataljon, Sakala Partisanide Pataljon, Kalevlaste Maleva. Vabatahtlikest koosnevad üksused paistsid silma tugeva lahingumoraali ja võitlustahtega. Üheks legendaarsemaks väeosaks kujunes Tartumaa Kaitseliidu ülema leitnant Julius Kuperjanovi Puurmanis formeeritud partisanisalk. Vabadussõja vältel astus vabatahtlikult teenistusse rohkem kui 16 000 meest. Eriti oluline roll oli kooliõpilastel. Vabatahtlikke kooliõpilasi leidus pea kõikides väeosades - nii
See ei olnud veel murrang terve rahva jaoks, pigem nende jaoks, kellele iseseisev EW oli eesmärk, kuid kes siiani olid passiivseks jäänud. Üksteise järel hakkasid tekkima vabatahtlike väeosad. Üks kõige esimesi moodustus Paidel (Järvamaa kaitsepataljon). Järgnesid ka teised samalaadsed üksused. Leitnant Otto Sternbeck. Tlnas hakati moodustama ka Kalevlaste malevat. Spordiselts otsustas, et kõik Kalevi liikmed astuvad vabatahtlike hulka. Mitmed väeosad ka Viljandis. Skautpataljon (mõtte algatajaks Eduard Reissar). Samuti Viljandis formeeriti Tartu vabatahtlike pataljon, mille tuumiks olid Tartust taandunud koolipoisid Nimed marmortahvlil). Puurmanis moodustatud Kuperjanovi partisanid, kes teostasid sügavaid sissetunge vaenlase tagalasse. Kokku astus vabatahtlikult sõtta 16 000 inimest. Väeosad olid näiliselt täiesti tavalised, aga erinesid mobiliseeritutest koosnevatest ,,numbripolkudest" eelkõige oma võitlusmoraali ja lahinguvalmiduse poolest
tunnustanud riigina ükski teine maailma riik peale Nõukogude Venemaa (mida samuti selleks ajaks polnud veel ükski riik tunnustanud) ja ETK-s kehtis vene rahaSamuti toimus ETK rahvusvaheline suhtlus Vene SFNV Välisasjade Rahvakomissariaadi kaudu Murrangu põhjused: Rahvaväe kasv, vabatahtlike väeosad, juhtimisaparaadi korrastamine. Kuid selle asemel, et omariiklus kokku variseks, leiti uus moraalisüst. Kui selgus, et keegi teine nende kodumaad ei kaitse, kasvas vabatahtlike arv (Skautpataljon, Sakala Partisanide Pataljon, Kalevlaste Malev jne) Nende moodustatud üksused paistsid silma lahingumoraali ja võitlustahtega ning neid kasutati otsustavates lahingutes. Eriti kuulus oli J. Kuperjanovi partisanisalk, mis tegutses vaenlase tagalas. Eriti oli roll kooliõpilastel. Rahvaväe arvukus kavas tänu sellele aastavahaetusel 6000 peale ja jätkas kasvu. See aitas kaasa rahva meeleolu muutumisele ja omariikluse toetus kasvas. Rahvaväe juhtimine paranes pärast seda, kui 23
kooliõpetajatest ja -õpilastest, selle koosseisus tegutses eraldi kooliõpetajate tiraad?. Lisaks Tallinna Kaitsepataljonile formeeriti Tallinnas ka Kalevlaste Malev, mis koosnes Tallinna Spordiseltsi Kalev liikmetest, selle esimeseks juhiks sai Leopold Tõnson, hiljem sai tuntuks tema asetäitja Otto Tief. Lisaks Paidele ja Tallinnale kujunes oluliseks vabatahtlike väeosade loomise kohaks Viljandi, kus loodi 3 vabatahtlikke pataljoni: skautpataljon - eraalgatusel loodud -formeeris Eduard Reissar - sõlmis sõjaministeeriumiga lepingu, millega kohustus formeerima, varustama skautspataljoni; Tartu Vabatahtlike Pataljon, mille juhiks oli Karl Einbund - selle on kuulsaks kirjutanud Albert Kivikas oma romaaniga "Nimed marmortahvlil"; veel üks väeosa, mis loodi Puurmanis, oli Kuperjanovi partinsoni pataljon. Hiljem loodi veel vabatahtlikke üksusi - Võru Vabatahtlike Pataljon, Tartu
annaabi.ee 
