Selle käivitati riigivanem otsusega Narva jõe taga kolm uut Pätsi algatusel staatuse pälvisid tavapärastest küladest koguni kampaania valda: Naroova “HällidKose (Narva), täis!”(Piiri) Paraku ja suuremad asulad, mis olid kujunenud ei olnud positiivseid muutusi Skarjatina (Raja). Samal aastal lisandus märgata. raudteesõlmede ja tehaste ümber või Vabadussõjale seoses Petseri maakonna vahetult loomisega järgnenud kasvanud välja senistest kihel- aastate neli ebatavaliselt suurt valda, rahvastik jooksul kasvas Eesti mis kaks konnakeskustest. Venemaa Ajutise osaliselt
juhtimise seaduse" § 243 alusel). Seaduse täitmiseks moodustati siseministeeriumi juurde Kohanimede Nõukogu, kes hakkas nimede muutmise ettepanekuid läbi vaatama. Esimene käsitletav nimede ring hõlmas vallanimesid. 1938. a vallareformiga vähendati valdade arvu ja õgvendati nende piire. Ka vallanimed läbisid terase kontrolli. Muudeti nii need nimed, mis olid võõrapärased (Petserimaal Irboska > Linnuse, Kulje > Kalda, Laura > Lõuna, Võrumaal Aleksandri > Laheda, Narvataguses Skarjatina > Raja), kui ka need eestiilmelised nimed, millel oli võõras algupära (Järvamaal Esna > Kareda, Valgamaal Taagepera /*Stackelberg/ > Vaoküla, Virumaal Iisaku > Tärivere, Porkuni > Assamalla). Viimastest üksnes Iisaku (Tärivere) valla rahval õnnestus 1940. a algupoolel tagasi saada oma algne nimi. Veel ulatuslikumad olid asulanimede eestistamise kavad. Määratud aja jooksul pidid vallavolikogud tegema ettepaneku oma võõrapäraste nimede
ja Võru maakonda kuulunud valdadest. 1920.-30. aastatel muudeti maakondade piire korduvalt, kuid maakondade üldarv jäi muutumatuks. Vallad: sõjaga kaasnenud muutused, Petserimaa vallareform 1922, hinnangud valdade elujõule, vallareform 1939: 20. sajandi alguseks oli Eesti Vabariigi territooriumil 366 valda (v. a Petserimaa, Valgamaa ja Narva-tagused alad). 1920. aastal otsustati luua Narva jõe taga kolm uut valda: Naroova (Narva), Kose (Piiri) ja Skarjatina (Raja). Seoses Petseri maakonna loomisega lisandus neli suurt valda, mis kaks aastat hiljem tükeldati nii, et moodustus üksteist valda: Irboska (Linnuse), Järvesuu, Kulje (Kalda), Laura (Lõuna), Mikitamäe (Mäe), Obinitsa (Meremäe), Pankjavitsa (Roodva), Petseri, Satserinna (Saatse), Senno ja Vilo. Valdade ühendamised, lahutamised, ümbernimetamised ja piirimuutused toimusid läbi kogu omariiklusaja. Üldtendentsiks oli valdade arvu aeglane vähenemine - Kui 1921.
annaabi.ee 
