efektiivsem, kuid mitte levinud. QWERT kujunes väljas kirjutusmasinate ajal, mil see sai standardiks. Nupude taga olid haamrikesed, mis lõid vastu värvilinti ja kuna mitut kõrvuti seisvat ei saadud koos vajutada, siis paikutati inglise tähed nii, et kõrvuti poleks koos kasutatavaid tähti. Klahvide all on lülitid, mis on olemuselt binaarsed ehk on ühendus või ei ole. Tavaliselt tekib klahvi vajutusel kontakt trükkplaadiga. Vajutatud klahvide tuvastamiseks skanneeritakse pidevalt klaviatuuri, mis moodustab maatriksi. Saadetakse rea kood, kus rea väärtus on muutunud, seal loetakse vastava veeru kood ja kui on toiminud muudatud, siis saadakse teada vajutatu. 1. Loendurid. Loenduril on sünkrosisend ja m väljundit. Iga impulsi saabumisel sünkrosisendisse muudab üks või mitu väljundit oma väärtust. Teatud arvu väljundkombinatsioonide järel kogu väljundkombinatsioonide jada kordub. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nimetatakse mooduliks.
korraga. Valmistatud on nn. geenikiibid (gene chips), kus seotakse kandjale (näiteks nailonmembraanile või klaasile) fikseeritud asukohtadesse DNA lõigud, mis pärinevad organismi erinevatest geenidest. Viimastel aastatel on paralleelselt geenikiipidega hakatud inglise keeles kasutama ka termininit microarray. Rakkudest eraldatakse kogu mRNA ja hübridiseeritakse sellest valmistatud prooviga kandjale kinnitatud DNA-d. Hübridisatsioonisignaalid skanneeritakse ja nende tugevust analüüsitakse arvutis. Tugevamad signaalid saadakse nendele DNA lõikudele, millele vastavat RNA-d on rakus rohkem (mida tugevamalt geen avaldub, seda enam sünteesitakse vastavalt geenijärjestuselt RNA-d) ja nõrgemad nendele, millele vastavat RNA-d on vähem. Nii on võimalik uurida samaaegselt paljude geenide avaldumismäära rakus. Samuti on võimalik kiiresti testida seda, kas uuritav indiviid põeb mõnda geneetilist haigust (geneetilise haiguse puhul on
korraga. Valmistatud on nn. geenikiibid (gene chips), kus seotakse kandjale (näiteks nailonmembraanile või klaasile) fikseeritud asukohtadesse DNA lõigud, mis pärinevad organismi erinevatest geenidest. Viimastel aastatel on paralleelselt geenikiipidega hakatud inglise keeles kasutama ka termininit microarray. Rakkudest eraldatakse kogu mRNA ja hübridiseeritakse sellest valmistatud prooviga kandjale kinnitatud DNA-d. Hübridisatsioonisignaalid skanneeritakse ja nende tugevust analüüsitakse arvutis. Tugevamad signaalid saadakse nendele DNA lõikudele, millele vastavat RNA-d on rakus rohkem (mida tugevamalt geen avaldub, seda enam sünteesitakse vastavalt geenijärjestuselt RNA-d) ja nõrgemad nendele, millele vastavat RNA-d on vähem. Nii on võimalik uurida samaaegselt paljude geenide avaldumismäära rakus. Samuti on võimalik kiiresti testida seda, kas uuritav indiviid põeb mõnda geneetilist haigust (geneetilise haiguse puhul on
annaabi.ee 
