Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut Skandinavistika osakond Skandinaaviamaade ajalugu I 09.10.2011 Katrin Kampura Seminar I 1. Millal algasid, sagenesid ja lõppesid viikingite retked antud piirkonda või antud piirkonna kontaktid Skandinaaviaga laiemalt? Retked algasid lääne-sakside kuninga Beorhtrici valitsuse ajal, sagenesid 9.sajandil (830ndad, 850ndad). U. 850 asutati esimesed kolooniad Suurbritannias
Susanna Oja Tartu Ülikool Skandinavistika osakond Eros ja Psyche Erose ja Psyche lugu on räägitud mitut versiooni. Isegi armastus- ja erootikajumala nimi ja päritolu varieeruvad erinevates tekstides. Enamasti jumaldati Erost/Amorit/Cupidot (edaspidi: Eros) koos Aphroditega, keda mõne loo järgi tema emaks peetakse. Kuid oli ka pühapaiku, kus austati ainult Erost, näiteks Thespeias ja Hellespontias
Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut Skandinavistika osakond Skandinaaviamaade kultuur I 05.11.2011 Katrin Kampura Ingmar Bergmani ,,Det sjunde inseglet" Fimianalüüs ,,Ingenting undgår mig. Ingen undgår mig." (Surm) ,,Det sjunde inseglet" või eesti keeles ,,Seitsmes pitser" on Ingmar Bergmani, Rootsi ja terve maailma kinokunsti suurkuju, üks tuntuimatest teostest
TARTU ÜLIKOOL GERMAANI-ROMAANI FILOLOOGIA OSAKOND SKANDINAVISTIKA EGIPTUSE "SURNUTERAAMAT" REFERAAT Susanna Oja TARTU 2010 Sissejuhatus ,,Surnuteraamat" on Egiptuse matusetekstide moodne nimetus, mida kasutati esimest korda Uue Riigi alguses (ligikaudu 1550 eKr) ning, mis oli ikka veel kasutuses ligi 50a eKr. Teksti originaalne Egiptuse nimi on rw nw prt m hrw, mida on tõlgitud kui ,,Päeval esiletulijate raamat". Tekst koosneb mitmetest maagilistest
sajandi algul ilmus vene ajaloolaste poolt koostatuna ka mitmeid mahukamaid allikapublikatsioone, mis keskendusid eeskätt Venemaa võitlusele Baltikumi omandamise või säilitamise eest. Enamasti oli tegemist akadeemilist laadi dokumendikogumikega, mille olid koostanud nimekad teadlased (Forsten, Vojenski), kes ka ise antud teema uurimisega tegelesid. 14 Georg Forsten – oli uusaja rahvusvaheliste suhete, skandinavistika ja Lääne- Euroopa kultuuriajaloo spetsialist. Tema peatöö oli pühendatud Balti küsimusele ehk võitlusele ülemvõimu pärast Balti merel. Terav balti-sakslaste positsiooni suhtes nendes võitlustes. Konstantin Vojenski (1860-1928) – uuris 1812.aasta Isamaasõda. Erialased lähiajaloo käsitlused Omaette rühma vene Baltikumi ajaloo teemadel kirjutanud autoritest moodustavad õigeusu vaimulikud, kroonuasutuste ametnikud ja koolitegelased,
talletamisega (ka esemete). Ka arhiiv, kus sõjaväelased, kel annet taolise uurimise jaoks. Ilmus ülevaade Eestist Vabadussõjas, kaks köidet. 1905 revolutsiooni aastapäeva lähenedes 1930. aastail mõeldi, kuidas tähistada. Loodi omaette selts 1905. aasta Selts, et uurida ja talletada Hans Kruus ja Peeter Treiberg, Mihkel Martna, Juhan Jams. Eesmärk revolutsioonilise liikumise ja poliitajaloo uurimine ja edendamine. Eeskuju Lätist, mõjutas ka NSVL loodud seltse vastava temaatikaga. Skandinavistika huvilised lõid 1931 Akadeemilise Rootsi-Eesti Seltsi, mis tegeles ajaloo ja kultuuriliste sidemete uurimise ja tutvustamisega. Koha ajaloo seltsid, nt Narva Ajaloo Selts ja Tallinna Ajaloo Selts, võtsid mõõtu Akadeemilise Ajaloo Seltsi tegevusest, millega oldi ülikoolis kokku puutunud ja mida tunti. Tegeldi muinsuskaitse komplekside kaitse ja tutvustamisega. Ettekannete põhjal artiklikogumikke avaldatud, nt Vana-Tallinn Tallinnas. 1930. aastatel
annaabi.ee 
