Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid. Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile. Siuru poetess Marie Under kirjutas erootilisi sonette ning suur poeet Henrik Visnapuu oli kohati päris rõve, aga alati õrn ja kunstitundlik. Siuru tegi kirjanikust artisti, skandalisti ning meediakangelase. Siurukirjaniku ideaalkuju tõi August Gailit oma ikka hingesoojendavas romaanis ,,Toomas Nipernaadi" (1926) Aastal 1917-1919 ilmus Tuglase ettevõttel Siuru ühisväljaannetena kolm suurekaustalist albumit. Saavutuseks võiks nimetada tähelepanu pööramist vähetuntud Jaan Oksale. 1917 ilmuvad eraldi debüütkogud M.Underilt (sonetid 1000 tükki paari kuuga läbi müüdud). Visnapuult üsna julge ,,Amores", Semperilt ,,Pierrot" ning Adsonilt ,,Henge palango"
a kolib Jessenin Peterburi ja abiellub 1917.a Zinaida Raihhiga (poeg ja tütar) 1917.aaasta sündmustes nägi Jessenin stiihiat, rahva sihitut mässu, kuid uus võim hakkas kiiresti ära kasutama Jessenini talupoeglikku idealismi (hiigelhonarid idealiseerivate luuletuste eest nõukogude võimust ja Leninist). Samal ajal muutus Jessenin kiiresti kriitiliseks ja irooniliseks uue võimu suhtes. 1918. a asub kirjanik taas elama Moskvasse 1920ndatel aastatel omandab S.Jessenin mürgeldaja ja skandalisti kõmulise kuulsuse, tema ümber tiirutab päeval ja öösel kärarikas setskond ometi jää poeet just siis seesmiselt üha enam üksi. 1922.a abiellub Jessenin kuulsa tantsijanna Isadora Ducaniga (1877-1927), koos tegid nad pika ringreisi mööda Euroopat ja Ameerikat ning läksid lahku pärast tagasipöördumist Venemaale 1923. aastal. S. Jessenini viimaseks abikaasaks jäi Lev Tolstoi lapselaps Sofia. Nende abielu registreeriti 18. septembril 1925, kuid purunes mõne kuuga. 28
Ta oli hea kõnemees ning sai tuntuks oma teravate esinemistega kirjanike kaitsel. " Murrangu " toimetajana tuli vastust anda ka kohtulaua ees. Mitut laadi suuliste või kirjalike ütluste pärast ei tulnud Allel pidada ainult sulesõda, vaid ka käsikähmlusi ja 1926. a. mais oli tal koguni duell ühe korporandiga. 1930. aastate " vaikiva oleku " päevil tekkis kirjanikul sekeldusi riigivanem K. Pätsi avaliku solvamise pärast ja muid ebameeldivusi. Sellest tuli Alle skandalisti kuulsus, mida suurendasid veel boheemlikud eluviisid ja joomine. 4 See kõik ei takistanud kirjanikke valimast Allet korduvalt Eesti Kirjanike Liidu juhatuse või oma esindajaks kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali valitsusse. Alle kuulus ajakirjade " Viisnurk " ja " Looming " toimkonda. Aastatel 1946-1952 oli ta "Loomingu" toimetaja. Looming
annaabi.ee 
