Muinasusund kui muistsete eestlaste elu- ja mõtteiviisi peegeldus.
surma rändab hing edasi mõnele teisele elusolendile, surm oli tähtis muistse inimese
jaoks, samas oli ka surmal eri aegadel eri tähendus.
Kalmetest on palju infot usundi uurimuse, mõttemaailma kohta. Rituaalid olid olemas,
kuid millised täpselt ei teata. Leidub märke ka ohverdamisest ning oluliseks peeti inimese
koljut. Kolju matuseid on eraldi leitud ja kivikalmeid kus oleks vaid kolju maetud on
näiteks Kunda Hiiemäel (leitud 2004.aastal)
On leitud märke ka skalpeerimisest, seda näitavad lõikejäljed koljudel. Seda, et inimese
luid kasutatakse rituaalides on väga levinud. Rituaalide eesmärk oli tugevdada sidet
noorema ja vanema ja ka lahkunud generatsiooni vahel, eksponeeriti puhast koljut, sest
pea tähendaks konkreetset isikut, kolju aga sai sümboliseerida kogu surnud kogukonda.
Arvati ka, et surnud esivanemate hinged saavad kokku ja ühinevad kogukonna hingeks.
Muinasusundi teljeks võib pidada väe mõistet. Uskumine oli väga tugevasti seotud
loodusega
annaabi.ee 
