Skaldid olid sarnaselt keldi ühiskonna filide ja bardidega elukutselised laulikud, kes kuulusid kuninga ja ülikute kaaskinda ning ülistasid oma luules nende kangelastelugusid. Nad olevat tundnud 136 värsiliiki. Skaldide laulud olid kui ülistusluule ülistati mehe vaprust. (Palju leiutasid nad kenningeid vanaskandinaavia luule tähtsaim kujund nimisõna asendamine vähemalt kahesõnalise ümberütleva ühendiga). Kuulsaim skald oli Egill Skallagrimson Egilli saaga. PALJUPALJU RÄÄKISIME VIIKINGITEST ! (see oli põnev ja mulle meeldis) PROOSA SAAGAD JAGUNEVAD KOLMEKS: 1) Sugukonna saagad kirjeldatakse ühe sugukonna elu ja perekondlikke suhteid ja põlvnemist. Tähtis on pärinevus kes on kelle järeltulija?! 2) Ajaloolised saagad kirjeldatakse viikingite retki 3) Müütilis-romantilised saagad pool-müütilised, pool-reaalsed, fantastilised Tuntud saaga ,,Erik punapea saaga" !
sajandi lõpp), hiliskeskaeg (15. sajand 16. sajandi algus). Keskaja kirjandus on tugevalt seotud ristiusustamisega. Mõjutused on järelkaja antiikmaailmast, rahvalood, piibel ning ristiusk. Kirjanduszanrid: Proosas: romaan, novell. Lüürikas: sonett, ballaad, romanss. Draamas: müsteerium, miraakel, farss.. Tekivad rõhuline silbisüsteem ja lõppriim. Suur tähtsus oli eepikal ja saagadel. Martin Luther (teesid, 1517). Kolumbus (Ameerika avastamine 1492). Egill Skallagrimson (skald-islandi laulik), Benoit de Sainte-Maure (rüütliromaan ,,Trooja romaan"), Chretien de Troyes (nimekaim prantsuse truväär), Wolfram von Eschenbach (saksa laulik, ,,Parziwal"), Gottfried von Strassburg(saksa laulik, ,,Tristan"), Rutebeuf ( nimekaim fablioo autor, draamade autor), Francois Villon (prantsuse luuletaja, ,,Väike testament", ,,Suur testament"). 2. Keskaja kirjanduse olulisemad zanrid, vormiuuendused ja kirjanduse eristamise 3 komponenti.