Näiteks 50 cm on 10 korda pikem 5 cm-st. Ei saa väita aga, et hinde "4" saanud õpilane on oma teadmistelt täpselt kaks korda tugevam hinde "2" saanust. Järjestuskaalas mõõdetud suurustega võib teha tehteid, mis ei muuda tunnuse väärtuste järjekorda. Näiteks numbriliste väärtuste asendamine tähestiku järjekorras tähtedega, logaritmimine, ruutu tõstmine.Ei tohi liita ja lahutada, leida aritmeetilist keskmist vms. 3. Intervallskaala (scale). Skaalajaotuse intervallid on täpselt ühepikkused. Näiteks inimese vanus, testimisel saadud õigete vastuste arv, ülesande lahendamiseks kulunud aeg, pulsi sagedus, töötajate arv. Intervallskaalad jagunevad veel kaheks: 5 · vahemikskaala - nullpunkti asukoht on kokkuleppeline (Celsiuse skaala temperatuuri mõõtmiseks, aeg). Võib leida vahesid, ei tohi leida suhteid. · suhteskaala - nullpunkt on fikseeritud absoluutselt (pikkus, kaal).
vererõhu väärtust. Hüppeliigese piirkonnas (säärelt) mõõdetud vererõhk on madalam õlavarrelt mõõdetust, siis tuleb rõhku mõõta kõigilt neljalt jäsemelt. Kui üla- ja alajäsemetelt mõõdetud 39 vererõhud on võrdsed, tuleb rõhku uuesti kontrollida (Kunnamo 1999, Hockenberry & Barrera 2007). Kui elavhõbedasammas asub rõhu registreerimisel kahe skaalajaotuse vahel, märgitakse tulemiks lähim paarisarv (näiteks 124/78 mmHg). Lõputu tooni esinemisel (kui rõhku langetades toonid ei kao) määratakse diastoolne vererõhk toonide tämbri või tugevuse muutumisel. Korotkoffi toonide IV faas, kus toonid järsku pehmenevad ja nõrgenevad. Tulemus märgitakse näiteks: 122/88/0 mmHg. Lõputut tooni esineb 1-2% inimestest. (Iivanainen jt 1997, Muhonen 2001, Ristimäe 2003, Eesti ... 2004, Kupari & Nieminen 2005, Hockenberry & Barrera 2007, Shelswell