Need ei osalenud kll otseselt sja tegevuses,aga aitasid majanduslikult Hitleri vastu videlnud riike.Koalitsioon laienes ka sja lppfaasis kiiresti,kui osa Euroopa riikidest vabanes Hitleri vimu alt.Ja osa Hitleri liitlasi kuulutas talle sja.Nt.Soome ja Bulgaaria,Prantsusmaa,kui ta oli vabastatud. Hitleri vastase koalitsiooni majanduslikuks alustalaks oli USA.Sjaliselt oli kige suurem koorem kanda Nukogude Liidul.Kasutati lend-lease ssteemi.Selle kaudu USA varustas Nukogude Liitu ja Inglismaad sjatehnika ja toiduainetega.Kusjuures sjatehnika,mis sjas hvis ei kuulunud tagastamisele.Muu tehnika pidid tagasi andma peale sja lppu.Sellest ssteemist oli Nukogude Liidul eriti palju abi,kuna terve sja jooksul armee toideti USA abiga.Hitleri vastane koalitsioon kordineeris oma sjalist tegevust,ajastati pealetunge.Eriti aktuaalne oli Teise rinde avamise ksimus.Teiseks rindeks nimetati Lneriikide poolt avatavat rinnet Lne-Euroopas.See oli isegi rohkem levinud termin kui Lnerinne vms
eestlased rikkusid neutraliteedi lepingut.. 1) 24. septembril esitati Eesti vlisministrile allkirjastamiseks Moskvas vastastikuse abistamise pakt, mis annaks NSVl luua Eesti aladele sjave baasid. 2) 28. september 1939. a. kirjutati alla baaside lepingule, Eesti aladele tulid selle leping alusel tuhanded sdurid, tankid, soomukid, lennukid ja sjalaevad. 3) Baaside ajal oli Eesti aladest peaegu terve saarestik NSV sjatehnika all, ning ka lennuvljad mandri Eestis. 5. Umsiedlung ehk baltisakslaste mberasumine Saksamaale, 6. oktoobril 1939. a. mainis Hitler, et Ida- ja Kesk Euroopas asuvad saksa rahvusgrupid paigutatakse Saksamaale mber, ning jrgneva 7 kuuga lahkuski ainuksi Eesti aladelt ligi 13000 baltisakslast. Nukogude Liidu okupatsioon : 1. 17. juuni 1940. a. marssis le Eesti piiri 90000 Nukogude Liidu sdurit kuna Nukogude Liit oli esitanud kolm peva varem Eestile ultimaatumi, nudes