Paralleelselt lalisemisega areneb kiiresti lapse kõne tajumine, ta hakkab ära tundma esimesi sõnu. Grammatika-eelne periood: 0,11 kuni teise eluaasta lõpuni. Kujuneb seos sõna-objet sõltumata taustast. Esialgu reageerib laps paremini üksiksõnale kui sama sõna sisaldavale fraasile.Perioodi lõpul arvestab laps fraasi kuuluva mitme sõna leksikaalset tähendust, kuid mitte veel grammatilist tähendust. Mõistetakse neid sõnu, millele vastavad objektid ja tunnused on situatsionis tajutavad. Perioodi alguses omandab laps uusi sõnu aeglaselt ja kasutab neid ühesõnaluses, sõna kajastab seda, millele laps situatsioonis tähelepanu pöörab. Sõnade häälikoostison moonutatud: redutseeruvad ühesilbilisteks või sõna silbistruktuur küll säilub, kuid häälikkoostis võib olla oluliselt moonutatud. Perioodi algust( kuni 1,6 a) nimetatakse süntagmaatilise foneetika etapiks.
Nt mõni töö võib olla väga hea, sest õpetaja aitab palju ära teha, aga teine teeb ise samahästi. Alati ei tohi hinnata ainult tulemust, vaid ka protsessi, kui palju laps ise tegi, kui palju aidati jne. Vahel annab infot ka tulemus, lõpp-protsess. *kirjaliku kõne näidised nt etteütlused kajastavad lapse oskusi ja teadmisi, ja näitab, mis tüüpi vigu ta teeb kõige enam. *rollimängud annab infot, mida laps teab, kuidas ühes teised situatsionis käitutakse ja kuidas käitub inimene teatud rollis nt polisteinik, müüja. Nt vahel laps ei oska ise seletada, mida polistei peab tegema, ei tohi teha jne, et tehakse lapsega rollimänge , siis see näitab, mida laps sellest asjast teab. *jt uuritava kohta infot (k)andvad materjalid nt arengulugu (nt vanem on algusest peale lapsest päevikut pidanud), see on päris informatiivne. Mingid dokumendid ka, mis lapsega kaasas käivad(annavad taustainfot)
annaabi.ee 
