Teabelevi kanalite iseloom keskkond mille vahendusel teated levivad. 1. loomulik füüsiline .5 keskkond 2. spetsiaalselt loodud vahendid 3. teadete paljundamiseks ja levitamiseks ehitatud .seadmed. 4. teadete vahendajad toimvad tehniliste lülidena .Märgiliste vahendite iseloom. (mitte)verbaalsed märgid .6 Teadete sisu iseärasused. Spetsiaalne ja universaalne teabelevi. Privaatne vs piiratud vs avalik. .7 Erinev võib olla situatiivsuse aste. Standardiseeritud mallid, unikaalsus. Personaalselt ja .(sotsiaalselt orienteeritud teabelevi(isiksuse aspekt Massikommunikatsioon on retiaalne, massiline, tehniliselt ja organisatsiooniliselt vahendatud ühepoolne institutsionaliseeritud levitamine hajutatud auditooriumile. Teadete iseloom on .universaalne, avalik, mittesituatiivne, standardiseeritud ja sotsiaalselt orienteeritud .Sotsiaalse teabe sisu ning isiksuse teabeväli
· Tuleks hoiduda vastastikust mõistmist takistavast keerukast ja segasest väljendusviisist. · Vältima peaks ühel ajal rääkimist · Enda väljendused tuleks kokku sobitada kaaslase omadega · Dialoogilisuse põhimõte · Tuleks koordineerida koostöös tarvilikke tegevusi · Impulsiivsus on eelistatum kui jäik enesekontroll · Suhtlemisel järgitakse ühteaegu nii stsenaariumide põhimõtet kui ka situatiivsuse nõuet · Suhtlemine eeldab sotsiaalsete rollide improviseeritud täitmist · Väljenduses püütakse olla võimalikult ökonoomne · Oluline pole mitte ainuüksi see, mida öeldakse, vaid kuidas midagi öeldakse 1.2 Suhtlemise tähendus elus Väljapaistva Ameerika psühholoogi ja psühhiaatri H. Murray järgi on inimese põhitarbeist enamik otseselt või kaudselt seotud sotsiaalse käitumisega, Tema
kui tegevusplaan on formuleeritud vii täide, kontrolli, et ükski samm ei jääks vahele ja et iga samm oleks teostatud. 4. Vaata tagasi- veendu, et saadud tulemus oleks probl. lahendus ja vastavuses kogu olemasoleva infoga. Seejärel analüüsi tulemust ja selleks kasutatud lahendusviisi , et teha järeldusi mis osutuvad kasulikuks tulevaste probleemide lahendamisel. 28. Psühholoogiline ja sotsiaalne konstruktivism õppimise käsitlemisel, õppimise protsessi ja situatiivsuse seletamise tähenduses. (6.1) Õpilaste konstruktsioonid tajutavast sisust on alati unikaalsed ega pruugi korrektselt kajastada õpetajaedastatut. Ühtset õppimise konstruktivistliku käsitluse mudelit pole olemas. Sotsiaalne konstruktivism peab õppimist oluliselt mõjutavaks faktoriks sotsiaalset interaktsiooni. (suhtlemine nii õpetaja kui õpilastega) Konstruktivistide arvates peaks õppimine toimuma võimalikult loomulikes oludes. (kõige
tähenduse konstrukteerimist. Konstruktivistlike mälmudelite kohaselt oleneb õpitava materjali meelespidamise sellest, mil määral suudavad õpilased aktiveerida olemasolevad kognitiivsed struktuurid või kuivõrd suudavad nad luua uusi struktuure õpitava hõlmamiseks ja sellele hilisema ligipääsu tagamiseks. Psühholoogiline ja sotsiaalne konstruktivism õppimise käsitlemisel, õppimise protsessi ja situatiivsuse seletamise tähenduses. Õpilase konstruktsioonid tajutavast sisust on alati unikaalsed ega pruugi korrektselt kajastada õpetaja edastatut.Nd võivad küll teadvustada põhisõnumit kuid tõlgendus erineb pmst alati. Iga õpilase tõlgendusviis oleneb tema eelnevatest kogemustest/arusaamadest. Ühte mudeilt konstruktivistliku käitluse juures olemas pole, kuid selles kajastub 4 isel.joont: *in teadmiste struktuuri käsitamine
Teisalt aga tunnetus loob kultuuri, kuivõrd täiskasvanu ja laps koos loovad uut kogemust ja lahendusi, mis lisanduvad kultuurirühma repertuaari ja saavad selle omandiks. Üheks võimaluseks individuaalse ja sotsiaalse konstruktivismi seostamiseks on käsitleda teadmist individuaalselt konstrueerituna ja sotsiaalselt vahendatuna. 8. Põhilised arusaamade lahknevused õppimise konstruktivistlikes käsitustes (õppimise defineerimise ja situatiivsuse mõistmisel). Kolm erinevat võimalust vastata küsimusele „Kuidas konstrueeritakse teadmine?“: 1. Välismaailma realiteedid ja tõed juhuvad teadmiste konstrueerimist. 2. Seesmised protsessid nagu Piaget teoorias organiseerimine, assimilatsioon ja akommodatsioon suunavad teadmiste konstrueerimist. 3. Nii välised kui sisemised faktorid suunavad teadmise konstrueerimist.
annaabi.ee 
