tööalaseid ülesandeid/probleeme. Väga lihtsustatult võiks öelda, et tuleks õpetada tuleks õpetada ja kasutada ainult osa üldaine teadmisest. Ehk siis kutseõpetajatena võiks me arvestada, et mõistlik oleks õpetada üldaineid just nii vähe või palju (kuidas kellelegi meeldib), mida sellel kutsealal vaja on, ent oluline on luua teadmisi, et õpilane teaks, miks tal just seda osa matemaatikast vaja on. Situatiivseid ja distsiplinaarsete teadmiste ühendamine ei ole väga hõlbus, kuna kohandamise kontekst seab takistusi). Arvestama peaks ka seda, et mingil hetkel võib õpilasel olla ikkagi vaja teadmisi, mis ei ole kutsespetsiifilised, näiteks kui ta soovib jätkata oma haridusteed mõnel kõrgemal astmel. Sama situatiivsete ja distsiplinaarsete teadmiste ühendamine ei ole väga hõlbus, kuna kohandamise kontekst seab takistusi. (Näiteks - Võttes näiteks teenindaja siis mõningad
aga selleks, et fikseerida sotsiodialektoloogia meetodeid kasutades eesti murrete tegelik olukord 1990. aastatel. Sellest ideest sündis Emakeele Seltsi ja Tartu Ülikooli ühisprojekt ,,Eesti murdeainese süvendav kogumine" (19921995). Projekti raames käisid üliõpilased murdeekspeditsioonidel Lõuna-Eestis ja Kihnus, kus talletasid eri põlvkondade murdelist kõnekeelt, jälgides süvitsi kõnelejat ja kõneldavat mõjutavaid sotsiaalseid ja situatiivseid faktoreid. Sellele projektile ei tulnud järge, aga mitmest projektis osalenud üliõpilasest on saanud noorema põlvkonna keeleteadlased, kes praegu osalevad eesti murrete elektroonilise korpuse tegemisel jm uutes projektides. Paraku neist ei ole küll keegi läinud tööle Eesti Keele Instituuti, mis on praegugi jäänud suurimaks eesti murrete uurimise keskuseks. Viimasel kümnendil on paljud eesti murdeuurimise suurtööd, nagu eesti
doktoritöö 1996) ja koos kaasuurijatega Võru uue murdetava kujunemist (nt Eichenbaum, Pajusalu 2001; Pajusalu, Koreinik, Rahman 2000). Tartu Ülikooli ja Emakeele Seltsi ühise projekti Eesti murdeainese süvendav kogumine (19921995, juhid TÜ poolt Karl Pajusalu ja Tiit Hennoste, ES-i poolt Mart Meri) raames koguti Võrumaal ja Kihnu saarel eriealiste inimeste murdelist kõnekeelt, jälgides senisest täpsemalt kõnet mõjutavaid sotsiaalseid ja situatiivseid faktoreid. Selle töö tulemused on avaldatud mitmes artiklis (Org jt 1994, Pajusalu jt 1999). Lisaks uuriti Leelo Keevalliku juhtimisel Manilaiu saare murdetava assimileerumist (Grigorjev jt 1997). Erinevate sotsiolingvistiliste eesti keele uurimuste vahekokkuvõtteks võib pidada ajakirja International Journal of Sociology of Language eesti erinumbrit (Hennoste toim 1999), mis sisaldab kokkuvõtva sissejuhatuse eesti keele sotsiolingvistilisest arengust ja
Liider võib olla mitmel erineval moel. Liider võib olla orienteeritud tulemusele/lõppseisundile või inimestele, kes rühma kuuluvad. Situatsiooniteooriad Inimesest ei sõltugi nii palju, vaid sõltub olukorrast, mis ootab teatud tüüp inimest. Erinevad olukorras `'ootavad ja loovad'' erinevat tüüpi liidreid. Erinevates situatsioonides tõusevad esile erinevat tüüpi inimesed. Situatiivne liider: liidriksolemine johtub liidri ja grupis olevate inimeste omaduste kokkulangemisest. Veel situatiivseid mõjureid, millest liider tuleneb: Tegevuse eesmärgist (sõjavägi vs laulukoor) Kultuurikeskkonnast (vana vs noor liider) Grupiootustest (kasvu- ja kriisiaja liidrid) Funktsionaalsed teooriad Liidriroll on rühma tegevuse korraldamine. Oluline on, kuidas on rühma tegevus korraldatud, mitte see, kes seda teeb. Liidri eesmärgid: 1) meeskonnatöö korraldamine 2)liikmete motiveerimine 3)ülesande sooritamine Transformatsiooniline liidrikäsitlus
-Ebakindlus tüüpilised ettevalmistuseta, algajad hindajad. Fookus võib minna sellele, et ebakindlus ei paistaks välja. -Eelarvamused nt soolised, vanuselised -Liigne rangus/leebus, keskpärasuse sündroom aitab summaarse hindamise süsteem. -Stereotüübid sarnasus, analoogia kellelegi. Nt ah, eelmine kord oli sama probleem.. v kõik juristid on sellised v sellised -Omistamise põhiviga enda tegevusele omistan rohkem situatiivseid põhjuseid, teiste tegevusi näen tema isikust tulenevalt -Normi väärhindamine pean enda arvamust normist. Kui mulle on ül huvitav, siis see ongi. -Silmatorkavam tundub tähtsam ma märkan seda suurema tõenäosusega -Hüpoteesi kinnitavad näited jäävad paremini meelde kui mul on töötaja oskuste kohta oletus, ja see ongi õige, see jääb meelde. -Isikliku vastutuse osa määratlemine kipume vastutuse osa ankurdama tulemuse, mitte tegevuse külge
hindaja isikliku tuttvaga või koguni filminäitlejaga), kaldub hindaja omistama hinnatavale selle teise isiku (rolli) omadusi. Samuti kui käesolev situatsioon on analoogiline mõne varasema situatsiooniga (sh. Laine Simson, Ph.D 19 Personalijuhtimine 2013 filmist nähtuga) võib hindaja eelneva analoogiast mõjutatuna hinnata käesolevat situatsiooni. · Inimesed kalduvad ülehindama isikulisi ja alahindama situatiivseid tegureid. Tegutseja omistab suurema tähtsuse situatsioonile, nähes oma käitumise põhjuseid situatsioonis (näiteks: hilines tööle, sest buss ei tulnud). Vaatleja/hindaja omistab aga käitumise põhjused isiksusele (näiteks: hilines tööle, sest on laisk ja lohakas). - Projektsioon - Inimesed usuvad, et enamik mõtleb nii nagu nemad, et teiste jaoks on olulised samad asjad, keerulised või lihtsad samad probleemid jms.). · Silmatorkavam tundub tähtsam
vaikne suunaandja Blake, Mouton: liider sõltuvalt sellest, kas tähelepanu suunatud inimestele või asjale (eesmärgile, toodangule, produktile Situatsiooniteooriad Lähtepunkt: erinevad olukorrad "ootavad ja loovad" erinevat tüüpi liidreid. Herbert Spencer (1884): the times produce the person and not the other way around Situatiivne liider: liidriksolemine johtub liidri ja grupiliikmete omaduste kokkusobivusest. Liidrid vanglas, malevõistkonnas, erakonnas, pensionäride klubis ... Veel situatiivseid mõjureid, millest liider tuleneb: Tegevuse eesmärgist (sõjavägi vs laulukoor) Kultuurikeskkonnast (vana vs noor liider) Grupiootustest (kasvu- ja kriisiaja liidrid) Funktsionaalsed teooriad Liidri peamine roll - rühma tegevuse korraldamine. Oluline kuidas rühma tegevust on korraldatud, mitte niivõrd kes seda teeb. Oluline täita kolme rolli: Grupi tegevuse sisu ja eesmärkide määratlemine Protseduuride määratlemine (tööjaotus, hindamine)
muljet avaldada ning seeläbi endale hea hinnang saada. Mulje suunamise võtteid kasutavad inimesed nii tahtlikult kui ka mittetahtlikult. Organisatsioonilises kontekstis on otstarbekas teadvustada, mil määral püütakse muljet suunata, sest palju otsuseid baseerub suhtlemises saadud teabele. Seetõttu on eriti ametivestluses vajalik hinnata: 1. Kuivõrd suhtlemispartneril on vajadus ja võimalus muljet suunata? 2. Kuivõrd suhtlemispartner soovib varjata mingeid isiklikke, situatiivseid või organisatsioonilisi tegureid, eriti mitmetähenduslikes olukordades? 3. Millised on mulje suunamise motiivid? Siin on abiks taju mehhanismide tundmine, sest need võimaldavad tajujal aru saada, milline teave domineerib või tahaplaanile jääb. Eksamiülesanne 3 Palun mõelge: (1) Milliseid stereotüüpe (tajuetalone) eestlased Teie arvates kasutavad teiste rahvuste kohta? (Siin palutakse tuua konkreetselt esile, millisest rahvusega seotud stereotüüpe käsitletakse).
Inimesest nii palju ei ssõltugi vaid sõltub sellest olukorrast, mis ootab mingisugust tüüpi. Spencer: ajad toodavad inimesi. Situatiivne liider: liidriksolemine johtub liidri ja grupiliikmete omaduste kokkusobivusest. Liidrid vanglas, malevõistkonnas, erakonnas, pensionäride klubis ... Situatiivne liider erinevates situatsioonides tõusevad esile erinevat tüüpi inimesed (nt male mängus ühte tüüpi ja vanglas teise tüüpi) Veel situatiivseid mõjureid, millest liider tuleneb: Tegevuse eesmärgist (sõjavägi vs laulukoor) Kultuurikeskkonnast (vana vs noor liider) Grupiootustest (kasvu- ja kriisiaja liidrid) Funkstionaalsed teooriad Liidri peamine roll - rühma tegevuse korraldamine. Oluline kuidas rühma tegevust on korraldatud, mitte niivõrd kes seda teeb. Oluline täita kolme rolli: Grupi tegevuse sisu ja eesmärkide määratlemine
suunatud inimestele või asjale (eesmärgile, toodangule, produktile) Käitumuslik liidrikäsitlus Situatsiooniteooriad Lähtepunkt: erinevad olukorrad “ootavad ja loovad” erinevat tüüpi liidreid. Herbert Spencer (1884): the times produce the person and not the other way around Situatiivne liider: liidriksolemine johtub liidri ja grupiliikmete omaduste kokkusobivusest. Liidrid vanglas, malevõistkonnas, erakonnas, pensionäride klubis … Veel situatiivseid mõjureid, millest liider tuleneb: – Tegevuse eesmärgist (sõjavägi vs laulukoor) – Kultuurikeskkonnast (vana vs noor liider) – Grupiootustest (kasvu- ja kriisiaja liidrid) Funktsionaalsed teooriad Liidri peamine roll - rühma tegevuse korraldamine. Oluline kuidas rühma tegevust on korraldatud, mitte niivõrd kes seda teeb. Oluline täita kolme rolli: – Grupi tegevuse sisu ja eesmärkide määratlemine
lõpptulemuste saavutamise eest). SJ baseerub eestvedamise erinevatel teooriatel, milliseid iseloomustab juhtimisstiilide kahesuunalisus st. ühelt poolt juhtide orienteeritus ülesande täitmisele või juhiseid andvale käitumisele ja teiselt poolt orientatsiooni inimsuhetele ehk tuge andvale käitumisele. Kokkuvõtvalt võib öelda, et juhtimine jaguneb tegevuskeskseks ja inimkeskseks tegevuseks sõltuvalt vajadusest või olukorrast. Autorid, kes on täiustanud ja arendanud eestvedamise situatiivseid teooriaid: K.,Lewin, R.Blake, J.Mouton, F.E.Fiedler, P.Hersey ja K.Blanchard. Hersey-Blanchardi mudeli edukuse eeldused: 1. Tippjuhi valmisolek juhtimistegevuse delegeerimiseks - · Juhtimisõiguse detsentraliseerimine; · Alluvate toetamine, abistamine, õpetamine ja võimekamate edutamine; · Alluvatele tagasiside andmine ja töötulemuste objektiivne hindamine; · Inimeste ärakuulamine, austades kriitikat ja enesekriitikat. 2
annaabi.ee 
