Visates keedusoola tekkinud jääle, sulab jää ja klientidel on ohutu siseneda/väljuda poest. (NaCl keemiline reaktsioon jääga) Matemaatika- juurdehindlus, allahindlus arvutused Füüsika Kõlareid ei ole mõttekas panna kohe leti kohale, ei kuule teenindaja klienti, ega klient teenindajat. Töökohti ei saa paigutada sinna kus tekib pidev õhuvoolude liikumine, tõmbetuul. Keeled viisakus, aga ka nn keeleseadusest tulenevad keele miinimum reeglid. · Mida tähendavad situatiivsed teadmised (situated knowledge) kutsepedagoogika kontseptsioonis? Situatiivsed teadmised assotsieeruvad konkreetsete tööülesannetega/töölõikudega. Situatiivsed teadmised on esmased, et töö saaks tehtud, kuid ei (pruugi) oma tähtsust väljaspool praktilist konteksti. Teadmised on tihti fragmenteeritud ja heterogeensed (erisugused, ebaühtlased). Näiteks Londoni taksojuht teab Londonit ideaalselt, tema teadmised on täiuslikud ja kõrgelt situatiivsed, aga täiesti kasutud mujal linnas.
Keeleliste variantide identifitseerimine toimub litereerimise ja transkriptsiooni teel. Trudgilli konventsioon baasvariant on see, mis esineb normikeeles, selle järgi eristatakse ka % kõrvalekaldest (st. kui palju kasutatakse nd varianti normikeelse nud variandi asemel). Kui on rõhutu sõna, lühendame. Uuritakse miks on keelekasutus erinev. Piirajad sotsiaalsed faktorid(klass, sugu, vanus jne), keelelised faktorid(häälikute asend sõnas, rõhk), situatiivsed-stiililised-tekstilised faktorid. Sotsiaalsed võrgustikud mõjutavad, kuidas keelt kasutatakse-oleneb võrgustiku tugevusest/tihedusest/sagedusest/mitmeke sisusest(nt sugulased võivad omavahel olla ka sõbrad). Regionaalsed variandid oma murded ja murrakud ehk vastand normikeelele. REGISTER Situatiivne variant on kommunitiivne situatsioon, mis erineb ühiskonnast ja seostub kindlate keeleliste joontega.
pädevused, varjatud kollektiivsed teadmised ja innovatsioonide tootmine. Järgnevalt annangi lühiülevaate nendest aspektidest. Dünaamilised teadmised Tänapäeval vajavad organisatsioonid faktiteadmiste asemel dünaamilisi ehk loovteadmisi ja pädevusi, sest need on aluseks uuenduste väljamõtlemisel ja innovatsioonide tootmisele. Whitehead iseloomustas dünaamilisi teadmisi järgmiselt: · dünaamilised teadmised on situatiivsed s.t kontekstispetsiifilised, suhtelised ja sõltuvad olukorrast; · on loodud indiviididevahelises sotsiaalses interaktsioonis nii organisatsiooni sees kui läbi organisatsioonide; · on inimlikud ja subjektiivse iseloomuga; · on uskumused, mis on sügavalt juurdunud indiviidi väärtushinnangutes. (Liiv jt 2005) Lisaks on dünaamilised teadmised ka tunnetuslikud, laiapõhjalised, kontekstilised,
Suunata tarbijat ostma konkreetse ettevõtte toodet või teenust. Selgita kommunikatsiooniprotsessi. Saatja-teade(kontekst)-vastuvõtja-tagasiside Millised on suhtekorralduse sihtrühmad? Potensiaalsed ja olemasolevad kliendid Potensiaalsed ja olemasolevad töötajad Aktsionärid Konkurendid Investorid Avalikkus Mis on müra kommunikatsioonis ja too näiteid? Müra situatiivsed, semantilised ja füüsilised tegurid, mis takistavad kommunikatsiooni protsessi sujuvat kulgemist. Mida tuleb arvestada sõnumi koostamise juures? Selge, arusaadav kõigile, piisava pikkusega, parem lühike. Millal on isiklikul müügil toetusmeetmestikus oluline tähtsus? Võrrelge isiklikku- ja massikommunikatsiooni kolme tunnuse alusel: tarbijaskonna haaratus mõju üksikisikule tagasiside
Selleks kasutatakse väga erinevaid meetodeid ja võtteid, mille edukus sõltub olukorrast, mõjutatavate isikute omadustest ning muudest asjaoludest. Eristatakse nelja tüüpi eestvedamise teooriaid (Yukl, 1989: 7-10, 74-122; Steers, Black, 1994: 406-420; Vadi, 1997: 117-118). Eestvedamise klassikalised teooriad (kolm esimest) 1. Isiksuseomaduste ja oskuste teooriad. 2. Juhtimisstiili ja käitumise teooriad. 3. Situatiivsed ehk olukorra teooriad. 4. Postmodernistlikud eestvedamise käsitlused. Eestvedamise esimesed teooriad töötati välja ajajärgul, mil ettevõtted olid suhteliselt stabiilsed ning tänu loogikale ja ratsionaalsusele etteaimatavad ja kontrollitavad. Sel perioodil loodud juhtimise ja eestvedamise teooriad pakuvad jätkuvalt huvi ka kaasajal. 1. Isiksuseomaduste ja oskuste teooriad Isiksuseomaduste teooriad hakkasid levima 20. sajandi esimesel poolel ning põhinesid
Selleks kasutatakse väga erinevaid meetodeid ja võtteid, mille edukus sõltub olukorrast, mõjutatavate isikute omadustest ning muudest asjaoludest. Eristatakse nelja tüüpi eestvedamise teooriaid (Yukl, 1989: 7-10, 74-122; Steers, Black, 1994: 406-420; Vadi, 1997: 117-118). Eestvedamise klassikalised teooriad (kolm esimest) 1. Isiksuseomaduste ja oskuste teooriad. 2. Juhtimisstiili ja käitumise teooriad. 3. Situatiivsed ehk olukorra teooriad. 4. Postmodernistlikud eestvedamise käsitlused. Eestvedamise esimesed teooriad töötati välja ajajärgul, mil ettevõtted olid suhteliselt stabiilsed ning tänu loogikale ja ratsionaalsusele etteaimatavad ja kontrollitavad. Sel perioodil loodud juhtimise ja eestvedamise teooriad pakuvad jätkuvalt huvi ka kaasajal. 1. Isiksuseomaduste ja oskuste teooriad Isiksuseomaduste teooriad hakkasid levima 20. sajandi esimesel poolel ning põhinesid
konkreetne kujutlus esemetest, nende omadustest ja esemetevahelisest seosest. Aktiivselt hakkavad lapsed kasutama võrdlemist, püüavad välja tuua esemete sarnaseid ja erinevaid omadusi, märkavad sarnaseid esemeid. Selles vanuses muutub fantaasia aktiivseks, mille abil annab laps sisu ja mõtte kõikidele oma tegevustele.Fantaasia arvestamine ja aktiviseerimine arendab lapse loovust, mõtlemist, mälu ning soodustab seega isiksuse kujunemist. Lapse emotsioonid on eredad, tugevad ja situatiivsed. Lisaks situatsioonist sõltuvatele emotsioonidele hakkavad välja kujunema püsivad tunded ümbritsevate inimeste suhtes. Laps soovib olla sõbralik, kasulik oma kaaslastele, kujuneb vastutustunne, hakkab kooskõlastama tegevusi ühise eesmärgi saavutamise nimel. Sotsiaalses arengus on olulisel kohal eakaaslane: mängupartner, vestluskaaslane. Viiendal eluaastal areneb kiiresti laste sidus kõne (Sarapuu 1987).
sugu. Sotsiaalne: kuuluvus sotsiaalgruppi, liikmetunnetus. Personaalne: unikaalsus, mis kujuneb isiksustel. isikutaju(empaatia,varjatud inimese käsitlused"millised kõik on", emotsioonid, atributsiooniteooria), järgnevusefekt- esmamulje jätmine on oluline Juuresoleku mõju- sotsiaalsete normidega vahendatud mõju, aktualiseerib normid Järeleandlikkus on mõjuvorm, et teine survele soovile järele annaks. kohataju ehk situatiivsed tajuvahendid- (järgnevusaspekt, enesekesksus, oreooliefekt,projektsioon) Konformism- Kriitikavaba teiste seisukohtade järgimine, kuid surve puudub. KONTROLLIKESKME SKAALA- mõju intrepeteerimise viis. KONTROLLIKESKME TEOORIA- mil määral kontrollib ja valitseb inimene oma elu. INTERNAALID: kontroll on inimese käes, samas asetavad nemad just põhjuse enese sisse. EKSTERNAALID- lähtuvad teistest, kes mõjutavad nende otsuseid tugevalt. Saavad ka välja atributeerida.
PUUDUSED- Juht ei pruugi olla võimeline suunama paljusid inimesi korraga. Nõutav töötajate kvalifitseeritus, sest iseseisvustasand on kõrge 23. Eestvedamine ja eestvedamise teooriad Eestvedamine: Kujutab endast töötajate motiveerimist koostöös pingutama organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Eestvedamisteooriates: käsitletakse vahetu juhtimise ja juhi mõjuvõimuga seonduvaid küsimusi. Eestvedamise situatiivsed ja olukorrateooriad väidavad, et organisatsioonid koosnevad vastastikuses sõltuvuses olevatest osadest, kus ühes osas toimunud muutus mõjutab teisi. 24. Kontrollifunktsioon Rakenduste kontrolli funktsioon võimaldab hoolikalt jälgida rakendusi, mis töötavad ettevõtte süsteemides 25. Personalijuhtimise valdkonnad Personalijuhtimise valdkonnad: 1)strateegia planeerimine; 2)personali planeerimine;
sisendina kõne kõige olulisem • Avalik: (üle 3,5) formaalsed kontaktid, kõne ja kehakeel You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com) Isikuruumi ja distantsi hoidmist mõjutavad tegurid Individuaalsed iseärasused Inimeste vahelised suhted Situatiivsed tegurid Füüsilised tegurid You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com) Reaktsioonid isikuruumi piiride rikkumisele Sissetung Pealetükkivus Soolised erinevused Sooritusedukus You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com)
tööd, nud/nd uurimine, h häälduse varieerumine, grupitöö Manilaiu keelemuutuste kohta , uurimine Mulgi murde verbi kohta, võru kõnekeele varieerumine. Eesti eripära uuritakse palju lingvistiliste tegurite mõju, pole eri klasside ja kihtide keelenäiteid. Eesti keeles on formaalne stiil tugevalt normikeelne, argistiil varieeruv, naised ning haritumad inimesed on enamasti normikeelsemad. Register ja selle uurimismeetodid Keele situatiivsed variandid situatiivne variant: kommunikatiivne situatsioon, mis esineb regulaarselt ühiskonnas ja seostub kindlate keeleliste joontega. Inglisekeelses traditsioonis eri sõnad, style, register ja genre. Paljude tunnuste loendid, mis üheskoos on keelekasutusega korrelatsioonis. Register ja selle situatiivsed faktorid suuline ja kirjalik suhtlus kõne on tagasikerimatu, kiri tagasikeritav, kõne on kustutamatu: kõik,
sisaldades nii juhtide käitumist kui töötajatepoolset täideviimist. Funktsioonid: · planeerimine · eestvedamine · organiseerimine · kontrollimine · mehitamine 5. Eestvedamise olemus ja teooriad Eestvedamine: Kujutab endast töötajate motiveerimist koostöös pingutama organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Eestvedamisteooriates käsitletakse vahetu juhtimise ja juhi mõjuvõimuga seonduvaid küsimusi. Eestvedamise situatiivsed ja olukorrateooriad väidavad, et organisatsioonid koosnevad vastastikuses sõltuvuses olevatest osadest, kus ühes osas toimunud muutus mõjutab teisi. 1980.-90. aastate eestvedamise teooriad väidavad, et edukas juht peab oskama ja olema suuteline rakendama, olenevalt olukorrast, erinevaid juhtimisstiile ja töötajate eesmärgipärase mõjutamise võtteid. Eestvedamine tähendab inimeste mõjutamist läbi veenmisprotsessi suhtlemise kaudu.
Hõlmab uskumusi, väärtusi, mõttemustreid, mis on käitumise taga. (9/10) INTERKULTUURILINE KOMMUNIKATSIOON On erinevatest kultuuridest pärinevate inimeste suhtlemine, milles mõjutavad sõnumite mõistmist 4 filtrit, läbi mille partnerid oma keskkonda ja informatsiooni valivad ja kategoriseerivad. Filtrid/mõjurid on: · kultuurilised /väärtushinnangud,normid · sotsiokultuurilised /rollid, rolliootused, grupikuuluvus · psühhokultuurilised /hoiakud, stereotüübid · situatiivsed /füüsiline keskkond 10 KULTUURI MÕJU ILMNEMIST LÄBIRÄÄKIMISTELE 1. Läbirääkimiste eesmärk (leping või suhe) 2. Suhtumine läbirääkimisprotsessi (win/win või win/loose) 3. Suhtlemisstiil (formaalne või mitte) 4. Kommunikatsioonistiil (otsene või kaudne) 5. Ajatundlikkus (kõrge või madal) 6. Emotsionaalsus (kõrge või madal) 7. Kokkuleppe vorm (spetsiifiline või üldine) 8. Kokkuleppele jõudmise protsess (bottom-up või top-down) 9
- selgitas välja usulise kogemuse struktuuri: usuline kogemus koosneb primaarsetest (intuitiivne mõtlemine tunnetus Jumalast ja Tema omadustest ja tegutsemist & mina-funktsioon inimese mina suhe jumaliku reaalsusega) ja sekundaarsetest komponentidest (kujutulus & tahe) 4. Usulise kogemuse seos elukogemusega, usulise kogemise mudel. - 3gruppi: MINEVIK: õppimine, tagasivaade, mõistmine, lahendus; OLEVIK: situatiivsed kogemused; TULEVIK: hoiakute muutmine, tegutsemine - mudel: psüühika (usulise kogemuse sisu võimalik piikond), konkreetsus- integreeritus (psüühika integreerituse ulatus alates üksikfenomenist kuni kogu psüühika integreerituseni); piir (psüühika integreerituse max tase, milleni usulise kogemuse sisu on ulatunud); mina; jälg (psüühika osa, mis sisaldab kõiki
Eesti keele allkeeled 1. Allkeeled, üldpilt Allkeelte süsteem sotsiolingvistikas (+ netikeel) · Põhimõiste on variant (variety), väga üldine termin igasuguste erijoontega allkeelte kohta Jagatakse kolmelt aluselt: · standardkeel ja mittestandardkeeled (Standard ja Nonstandard Variety) · kasutajakesksed variandid ehk dialektid (dialect) · kasutusekesksed ehk situatiivsed variandid (register või style). Esimene: SV norminguline keel; NSV standardid puuduvad, seega piirid on hägustunud. SV puhul kehtib õige ja vale, NSV puhul seda kehtestada ei saa. · Mõlemad omavad sõnavara ja grammatikat, mis võib osalt kattuda · SV erineb muudest variantidest selle poolest, et ta on normitud, st välja on valitud teatud keelendid, mis on kuulutatud normingulisteks. Teised variandid/dialektid norminguid ei oma.
3 I. Sotsiolektid ja sotsiolingvistika 1. Sotsiolektid teoreetiliselt Keelt võib allkeelteks jagada lähtudes keelevälistest, kuid keelega seotud teguritest ja lähtudes keelest endast. Sotsiolingvistikas on olnud põhiline esimene lähenemine. Sellest lähtudes saame jagada keelevariandid kahte rühma: kasutajakesksed ehk murded / dialektid (dialect) ja kasutusekesksed ehk situatiivsed variandid (register / style). Me kasutame siinjuures üldmõistena sõna allkeel, mis on samane inglsikeelse terminoloogia sõnaga variant (variety). Mõistet allkeel (sublanguage) inglise keeles eriti ei kasutata (Trudgill 1992: 48, 77). Ingliskeelses terminoloogias on dialekt keele variant, mis erineb grammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest variantidest ning on seotud geograafilise koha ja/või kindla sotsiaalse klassi või staatusgrupiga (Trudgill 1992: 2324)
Usulise kogemuse struktuur. - selgitas välja usulise kogemuse struktuuri: usuline kogemus koosneb primaarsetest (intuitiivne mõtlemine tunnetus Jumalast ja Tema omadustest ja tegutsemist & mina- funktsioon inimese mina suhe jumaliku reaalsusega) ja sekundaarsetest komponentidest (kujutulus & tahe) 4. Usulise kogemuse seos elukogemusega. Usulise kogemise mudel ja selle elemendid. - 3gruppi: MINEVIK: õppimine, tagasivaade, mõistmine, lahendus; OLEVIK: situatiivsed kogemused; TULEVIK: hoiakute muutmine, tegutsemine - mudel: psüühika (usulise kogemuse sisu võimalik piikond), konkreetsus-integreeritus (psüühika integreerituse ulatus alates üksikfenomenist kuni kogu psüühika integreerituseni); piir (psüühika integreerituse max tase, milleni usulise kogemuse sisu on ulatunud); mina; jälg (psüühika osa, mis sisaldab kõiki seniolnud usulisi kogemusi); lõhe (mina ja piiri vaheline psüühika osa; usuline vaakum sügavaimate
haridus jms) ja staatust, häid ja halbu loomujooni jne. Teise otsa jääb suhtlus poolte vahel, kes teineteise kohta peaaegu midagi ei tea. See on tavaline kirjalikus suhtluses. Aga ka suulises suhtluses võin nt kuulata X riigi raadiost kellegi juttu. Rääkija ei tea midagi minust ja mina ei tea ka temast peaaegu mitte midagi. Siit näeme, et üheks anonüümsust muutvaks teljeks on suhtluse avalikkus ja argisus. Argisuhtluses teame oma partnerite kohta kordi enam. 7 On kerge näha, et situatiivsed tegurid pole ainsad keelevälised suulise keelekasutuse mõjutajad. Ka inimkesksed sotsiaalsed tegurid mõjutavad meie keelelisi valikuid. Igal inimesel on olemas mingi murdetaust, ka siis, kui ta ise seda ei tea. Selle kaudu tulevad ühiskeelde mingil kombel sisse murdejooned. Nt lõunaeestlane palataliseerib palju enam kui põhjaeestlane, kasutab tugevat s-lõppu (metsass) jms. Teisalt mõjutab inimese keelelisi valikuid tema haridus
Erinevus stereotüüpide ja eelarvamuste vahel: stereotüüp varieerub hinnanguliselt positiivsest negatiivseni; eelarvamused on ainult negatiivsed uskumused ja arvamused, sisaldavad tugevat emotsionaalset komponenti. Tüüpilised eelarvamused on rassistlikud, seksistlikud, homofoobilised, erinevate inimgruppide suhtes(nt koplis elavad inimesed) Eelarvamused on omasemad autoriteeti austavatele inimestele; inimestele, kes on psüühiliselt ebakindlad. Situatiivsed tajuvahendajad Tendentsid, mis nihutavad teatud situatsioonis meie hinnanguid ja mõistmist teiste inimeste kohta · Järgnevusefekt esmapilt, esmane kokkupuude on ajas püsivam. · Priming - eelnev iskilik kogemus mõjutab seda, kuidas me inimesi tajume. (nt kui inimene tuleb vanglast, siis tajub ta nagu kõik vaataksid tema kui kurjategija peale) · Enesekesksus. Kõik inimesed tajuvad erinevalt, ent sageli ei mõisteta teiste tajusid. Teiste tajude
füüsilinevälimus ja objektide kasutamine. 11) Kumardamine austus 12) Füüsiline välimus ja objektide kasutamine Vokaalsed märgid Parakeel Häälekõrgus Häälekõla Artikulatsioon Tempo Hääletugevus Rütm KÕRGE KVALITEEDIGA SUHTED: · Info teisest inimesest pigem psühholoogiline kui kultuuriline või sotsioloogiline. · Reeglid pigem individuaalsed kui välised/traditsioonilised. · Rolle suhetes mõjutavad pigem personaalsed kui situatiivsed karakteristikud. · Rõhuasetus suhetes pigem individuaalsetele kui grupiga seotud valikutele Pikaajalised. 2. SOTSIAALNE TAJU Tajumine pole objektiivne. Valivus e selektiivsus objekte või nähtuste eri omadusi tajutakse erineva täpsusega. Sotsiaalne taju (isikutaju ja sotsiaalne järeldamine) on protsess, mille käigus inimene püüab mõista ja mõtestada teise inimese kavatsusi, omadusi, motiive ja käitumist.
Konflikt on oma vajaduste ja sihtide tõkestatuse kogemine. Konflikt tekib ja kasvab siis, kui inimene kardab, et ei suuda edukalt tegutseda. Konfliktide liigid: - Funktsionaalsed huvide kokkupõrked. - Tunnete konfliktid isiklikku, emotsionaalset laadi - Konstruktiivsed võimaldavad täiendada olemasolevat ja leida paremaid lahendusi. - Destruktiivsed gruppide- või isikutevaheline mittemõistmine. Vastutuse veeretamine üksteise kaela. - Situatiivsed tekivad hetkeolukordadest - Diaadilised kaht isikut puudutavad. - Põhimõttelised konfliktid isikute või gruppide vahel olulistes küsimustes - Faktikonfliktid faktide õigsus, valeinfo, usaldusväärsus, erinev tõlgendus jne - Episoodilised aeg-ajalt teatud korrapärasusega - Kroonilised kuid, aastaid vinduvad vaenusuhted. - Huvide konflikt kes mida vajab ja kes mida saab, psühholoogilised erihuvid
Rolliteooria- teiste inimeste rollide omaksvõtmine, mille tulemusena võib indiviid näha maailma ja ennast teiste pilgu läbi Totaalne institutsioon- muust ühiskonnast eraldatud range režiimiga organisatsioon, kus inimese sotsialiseerimine toimub kontrolli all ISIKSUSE DISPOSITSIOON Kõrgemad dispositsioonid- elukontseptsioon ja väärtusorientatsioonid Keskastme dispositsioonid- üldistatud hoiakud sotsiaalsete objektide suhtes Madalamad dispositsioonid- situatiivsed hoiakud käitumiseks konkreetses olukorras- argielus Tasandid: Mikro (rühm); meso (organisatsioon); makro (ühiskond); meta (ideed ühiskonna kohta) Sotsiaalne integratsioon- inimestevaheline igat liiki suhtlemine, formaalne ja mitteformaalne Sotsiaalsed rollid- käitumise, hoiakute ja kohustuste kogum, mida oodatakse teatud staatusega inimeselt. Rollikonflikt- rollide paljususe tõttu võivad need sattuda omavahel konflikti (tudeng-sõber) Rollipinged- rolli täitmine ei vasta ootustele
Informatsiooni edasiandmine teistele ja ka selle vastuvõtmine mittesõnaliselt ehk kehakeele kaudu. Sõnumi kohalejõudmist teistele mõjutabki kõige enam kehakeel (55%). Kehakeelest kõige enam just näoilmed. Info edasiandmist ja kohalejõudmist mõjutavad kõik liigutused, näoilmed, zestid,kehahoiak ja ka hingamine. 6. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Liiga palju ja liiga intensiivne suhtlemine muutub müraks.Müra- situatiivsed, semantilised ja füüsilised tegurid, mis takistavad kommunikatsiooni protsessi sujuvat kulgemist. Keskkonna teguritest tingitud müra: Füüsilised takistused halb nähtavus, palav, halb kuuldavus, halb käekiri Situatsioonilised tegurid aeg, ruum, teiste kohalolek Semantiline müra Keelebarjäärid Erinev koodsüsteem Kultuurierinevused Isiksuse tasandi müra: Tervislik seisund väsimus, valud,
Motiveerimise edukus oleneb juhtimisstiilist, mis on õiguste ja vastutuse jaotamine ülema ja alluva vahel. Eestvedamine ei olene niivõrd liidrist kuivõrd juhtimisstiilist. Juhtimise ja eestvedamise stiil on juhi (liidri) situatsioonist tulenev käitumisviis kaastöötajate suhtes. Blake-Mouton'i juhtimisvõrgustik: Olenevalt olukorrast tuleb keskenduda inimestele või olukorrale, faktoreid ei ole otstarbekas teineteisest eraldada. 12. Situatiivsed eestvedamise teooriad: Evans-House eesmärgi-raja teooria Eestvedamise edukus sõltub olukorrast. Olenevalt situatsioonist tuleb kasutada erinevaid juhtimisstiile. Eesmärgi-raja teooria (M. Evans & R. House & T.Mitchell) - pidasid vajalikuks pöörata tähelepanu töötajate omaduste, tunnete & motivatsiooni mõju juhtimisele. Eeldasid ratsionaalseid ja loogilise käitumisega töötajaid, keda juht peab toetama ja kaasama juhtimisse. House/Mitchell: eestvedamise 2 funktsiooni:
Üldistades stiilide uurimist, võib väita, et enamus inimesi kasutavad rohkem kui ühte stiili. See, missusust stiili inimesed õigeks ja parimaks peavad, ei vasta alati nende konfliktikäitumisele. Erinevates kultuurides väärtustatakse erisuguseid konflikti lahendamise stiile. Konflikti osapooltel on kalduvus pidada ennast oluliselt koostöisemaks ja rohkem teisega arvestamaks kui teist osapoolest. Konfliktistiili valik ja kasutamine pole ainult situatiivsed nähtused. See tähendab, et konfliktide lahendamise viis ei ole seotud ainult konkreetse vastuoludega, vaid tal on laiem tähendus. Pikkaajalistes konfliktides võivad osapooled harjuda täielikult teineteise stiiliga. Kui konfliktid on sagedased, siis võivad nendest saada suhte püsimise viis. Konfliktistiil on seotud ka enesehinnangu ja minapildiga. Me määratleme ennast selle kaudu, missuguse hinnangu annavad meile teised. Kui konfliktisituatsioonides käituda
•Süsteem saab väljundile keskkonnast tagasisidet •Kui juht ei mõista vastastikuseid seoseid, siis võib jätta mõne olulise teguri arvestamata. Situatsiooniline perspektiiv organisatsioonikäitumisele •Lihtsustatud arusaam: eksisteerib „üks parim viis“, mis töötab igas olukorras. Nt palgatõus viib... •Situatsiooniline perspektiiv: seosed kahe muutuja vahel on situatiivsed. Üks tegur sõltub teisest. •Inimkäitumisekomplekssus, organisatsioonide keerukus –universaalseid lahendusi pole. •1950/60ndad –suund universaalselt lähenemiselt situatsioonilisele. Interaktsioonilinevaatenurk •Inimkäitumineon pideva mitmesuunaliseinteraktsiooni tulemus’ •Inimese isiksus -situatsioonilised asjaolud •Inimesed liituvad organisatsiooniga > nende käitumine kujundab organisatsiooni > organisatsioon kujundab sinna kuuluvate inimeste käitumist ja tegevusi
Eelarvamused Stereotüübi hinnang võib varieeruda positiivsest negatiivseni. Eelarvamused on üks tükk stereotüüpidest (negatiivne). Tüüpilised eelarvamused on seksitlikud jne, kohalike inimeste suhtes, koplis elavate inimeste kohta nt. Eelarvamus on pigem autoritaarsetel inimestel, inimestel, kes on füüsiliselt ebakindlad. Kui me teist inimest tajume/vaatame, siis näeme seda, mis meil peas on olemas. Situatiivsed tajuvahendajad Peale teaduses välja kujunenud teadusevahendajate on olemas ka muid (situatiivsus situatsioonist/olukorrast lähtuvad mõjurid, mis kujundavad meie sots taju ehk pilti teistest inimestest EHK tednets, mis nihutab meie hinnanguid ja mõistmist teiste inimeste kohta) Järgnevusefekt. Priming. Järgnevusefekt kord kujunenud pilt/suhtumine inimesse kipub olema ajas püsiv. Nt kui mul
1 juhtimine 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Toodangule orienteeritus Tannenbaumi-Schmidti eestvedamise kontiinum: Juhikeskne eestvedamine Alluvakeskne eestvedamine Liider autoritaarne Alluvate vabaduse ala 12. Situatiivsed eestvedamise teooriad: Evans-House eesmärgi-raja teooria Eestvedamise edukus sõltub olukorrast. Olenevalt situatsioonist tuleb kasutada erinevaid juhtimisstiile. Eesmärgi-raja teooria (M. Evans & R. House & T.Mitchell) - pidasid vajalikuks pöörata tähelepanu töötajate omaduste, tunnete & motivatsiooni mõju juhtimisele. Eeldasid ratsionaalseid ja loogilise käitumisega töötajaid, keda juht peab toetama ja kaasama juhtimisse. House/Mitchell: eestvedamise 2 funktsiooni:
- Ametlik juht - määratud või valitud inimene, kellel on ametlikud volitused juhtida teisi organisatsiooni liikmeid. - Mitteametlik juht - inimene, kellel on mõjuvõim ja kellele teised grupiliikmed järgneda tahavad. Liidrite tugevad isiksuse omadused: - intelligentsus (emotsionaalselt tasakaalukad ja küsed) - sisemine motivatsioon - hoiak inimsuhetele Ülesande täitmise ja grupi säilitamise allikad ja vahendid: - Liidri isiksuse omadused ja tunnused. - Käitumisteooriad. - Situatiivsed eestvedamise teooriad. - Karismaatiline liider - inimene, kes oskab võimendada oma eeldusi ja on võimeline järgiaid eriliselt mõjutama. 10 Eestvedamisstiilid: - Direktiivne liider - annab infot sellest, milline on järgijate ülesanne. - Toetav liider - keskendub jälgijate vajadustele ja heale mikrokliimale gruppis. - Osalev liider - peab eesmärkide püstitamisel nõu järgijatega ja arvestab nende arvamusi.
Sellepärast on oluline, et lapsed õpiksid kõigepealt vestlema: kuulama kaasvestleja küsimust, reageerima sellele asjakohase kommentaari, küsimuse või tegevusega. Laps peaks juba lasteaias omandama teadmise, millal kuulata, millal rääkida ja kuidas teemast kinni pidada. Dialoogilne kõne Suur osa argipäevast suhtlusest leiab aset dialoogi vormis - kaks või enam osapoolte osalejaid. Kõneaktid on nüüd situatiivsed- tihedalt seotud selle konkreetse olukorraga, kus suhtlus toimub. Dialoogilne kõne on kontekstiline. Nt üksikud väited, ütlused, hinnangud on tihedalt seotud teistega. 12 Elavas suhtluses esitatud väide, märkus või hinnang omandab oma tegeliku tähenduse vastavalt jutuajamise iseloomule. Dialoogi vormist võib paljust niigi selgest loobuda. See lubab kõne kokku suruda
Rollitäitjale antav hinnang lähtub rolli ideeaalkujutlusest. Rolliootused on nii keskkonnal kui rollitäitjal. Rollid uuenevad ja samuti kujutlus nende täitmisest: sotsiaalne elu on kohanemine rollidega. Rolli asumiseks tuleb läbida rollitee rolli omandamise protsess. Rolli atribuutika sümboolsete tunnuste kogum, mille kaudu rolli identifitseeritakse. Rollisobivust, indiviidi tunnustamist teatud rollis tähistavad rolli asumise rituaalid. Rolli tüübid. Situatiivsed rollid ajutised v lühiajalised rollid. Situatiivsete rollide etendamine on osa igapäevaelust ja nende edukas etendamine aitab luua positiivset mina-pilti, aitab kaasa positiivse mikrokliima tekkimisele Püsirollid seotud positsiooniga, pikaajalised Positsiooniga rollid - omandatud rollid 12 Püsivaid rolle, mis on staatusega määratud, mida ei saa enesele võtta ja mis on sünnipäraselt
Miks pole pol.kujundamise ratsionaalsus poliitikas võimalik? Psühholoogilised ja kognitiivsed piirangud (teadmiste ja info puudulikkus) nt eelarveprotsess Väärtuste konflikt nii indiviidis endas kui otsustajate vahel Organisatsioonilised piirangud (spetsialiseerumine, killustumine, info ebapiisavus) Kulukus kui palju kõik ratsionaalne valik maksma läheb ja kas need kulud on õigustatud Kas on ikka piisavalt aega ... - "pronkssõdur" Situatiivsed tegurid (möödaniku mõjud, stereotüübid) - nt sotsiaaldemokraatliku lähenemisega seotud kompleksid seoses minevikuga Avaliku poliitika peamised elluviijad institutsioonid (ametlikud ja mitteametlikud). Võimu- ja programmiorientatsiooniga valitsused. Milles seisneb valitsusasutuste ülesannete duaalsuseprobleem. Avaliku poliitika institutsionaalsed osalised Demokraatlik-institutsionaalne vaade
• Geograafiline (rohkem kasutusel B2B turul) – Riik; Regioon; Elukoht; linn või maa; Kliima • Geodemograafiline segmentimine • Tarbimismuster Segmentimine B2B (äri)turul • Geograafiline (riik, regioon, asukoht, seadusandlus, areng, konkurents) • Ettevõtte näitajatele toetuv (ettevõtte suurus, töötajate arv, ostu sooritusviis, ostja tüübid jms) • Tootelised näitajad (toote olemus, toote liik, toote kasutamine jms) • Situatiivsed tegurid (spetsialiseerumine, tellimuste suurus ja hangete ajastatus) Positsioonimine Toote positsioon on toote koht tarbija teadvuses ehk, kuidas ja millisena tajub klient Teie poolt pakutavat toodet või teenust turul võrreldes konkurentide analoogtoodetega . Toote positsioonimise all mõeldakse tarbija nägemust toote rollist vastaval turul, selleks kasutatakse positsioonikaarti. Sellega luuakse konkurentsipositsiooni visuaalne kujutis, mis võimaldab
üllatus, vastikus. • Emotsioon kui isikutaju kultuuriuniversaal • Emotsionaalne seisund taju vahendajana: kas ema ehetest suppi keetnud laps on nutikas või tüütu? Rõõm, hirm, kurbus, viha, üllatus, vastikus. Atributsiooniteooria • Filtriks viis kuidas seletame teiste käitumist. Fritz Heider (1958). Seletamistendentsid. • Määramatuse ületamine seletuste omistamise kaudu. Igaüks on väike teadlane. • Personaalsed vs situatiivsed põhjused • Ajutised vs püsivad põhjused • Fundamentaalne atrubutsiooniviga: personaalsete põhjuste ülehindamine • Atributsioonitendentsid: egotsentrism (minu ebaedu situatsiooni, edu endasse), ohver (on ise süüdi), füüsiline atraktiivsus, soolised seletused (naisautojuht)… • Näited: korvpallifännid, sõbra ja vaenlase eksamid ... Atributsioon Põhjus Personaalne Situatiivne Ajutine PA??
- Usaldusväärsed vs salakavalad - Mõistuspärased vs irratsionaalsed/afektiivsed - Altruistid vs enesekesksed - Ühetaolised vs erinevad Kuivõrd fikseerunud, rigiidsed on nn vaiksed eeldused. Lahtine ja kinnine taju. Atributsiooniteooria Filtriks viis kuidas seletame teiste käitumist. Fritz Heider (1958). Seletamistendentsid. Määramatuse ületamine seletuste omistamise kaudu. Igaüks on väike teadlane. Personaalsed vs situatiivsed põhjused Ajutised vs püsivad põhjused Fundamentaalne atrubutsiooniviga: personaalsete põhjuste ülehindamine Atributsioonitendentsid: egotsentrism (minu ebaedu situatsiooni, edu endasse), ohver (on ise süüdi), füüsiline atraktiivsus, soolised seletused (naisautojuht)... Näited: korvpallifännid, sõbra ja vaenlase eksamid ... Näited: fundamentaalne atributsiooniviga
2) Situatsioon ja stiil: situatsiooni ametlikkus ja vestlusteema emotsionaalsus. Materjal tuleb koguda ühesugustes tingimustes, mitte selliselt, et ühe inimesega tehakse ainult ametlik intervjuu ja teisega lindistatakse ainult argivestlust. 3) Keelesisesed faktorid: sõna välde, silpide arv, järgnev segment, koht lauses, kõne tempo, vormi rõhutamine. 18. SITUATSIOON, KASUTUSKONTEKST, KÕNELEJA EESMÄRGID Keelekasutust mõjutavad situatiivsed jooned: - suuline või kirjalik suhtlus, - vahendava tehnoloogia olemasolu ja selle loomus - sünkroonne või asünkroonne suhtlus - dialoog või monoloog - argine või avalik situatsioon - privaatne või avatud keskkond - anonüümne või mitteanonüümne suhtlejaskond - spontaanne või redigeerimist võimaldav tekstitegemine 19. SOTSIOLEKT, REGIOLEKT, IDIOLEKT Sotsiolekt – sotsiaalsed dialektid. Sotsiaalselt määratletud allkeeled
} Alles siis tuleb mure kuritegevuse taseme pärast. } “Kui valitsus ei suuda kanda hoolt kõige väiksemate asjade nagu näiteks graafiti tegemise piiramisel, siis kuidas ta saab kaitsta mind tänaval?”. Ratsionaalse valiku kontseptsioon Ratsionaalse valiku teooria järgi õigusvastane käitumine leiab aset kui seaduserikkuja otsustab riskida peale seda, kui ta võtab arvesse isiklikud faktorid (rahapuudus, kättemaks, põnevus jne) ja situatiivsed faktorid (kas objekt on kaitstud, kas politsei of efektiivne jne). Enne kuriteo sooritamist hindab kurjategija vahelejäämise riski, karistuse raskust, kuriteost saadavat kasumit. Ronald Clarke & Derek Cornish Ratsionaalse valiku teooria1985,1986 Kuritegu on ratsionaalse valiku tulemus, mis põhineb kasu ja kahju analüüsil. Indiviid otsustab kuriteo toimepanemise kasuks, püüdes kasu suurendada ning tasu minimeerida. Ronald Clarke & Derek Cornish 1.
· madal sotsiaalne ihaldatavus MIKS? Vastates tuginetakse 3 dimensioonile · üksmeel- ulatus, milles teised isikud reageerivad samale stiimulile sama moodi · järjekindlus- ulatus, millesl sama isik reageerib stiimulile samal visil ka teiste tingimuste puhul sh. ajaline ja modaalne · eristatavus- kuivõrd isik reageerib samuti teiste stiimulite või sündmuste korral SISEMISED VÄLIMISED SITUATIIVSED ÜKSMEEL madal kõrge madal JÄRJEKINDLUS kõrge kõrge kõrge ERISTATAVUS madal kõrge kõrge Atributsioonivead: · osaline tajumine · "info pakkimine" · ebakindlus · eelarvamused ja stereotüübid · liigne rangus/leebus või keskpärasus · atributsiooni (omistamise) põhiviga · normi väärhindamine · silmatorkavam tundub tähtsam
o Rensis Likert - juhtimisstiilide jaotus 4-süsteemi: ekspluateeriv autokraat, heatahtlik autokraat, konsulteeriv demokraat, osavõtlik demokraat o Robert Blake ja Jane Mouton juhtimisvõrgustik e gridmeetod (üks skaala näitab juhi töötajatele orienteeritust, teine skaala tulemustele orienteeritust, tekib neli /viis erinevat gruppi juhte 209. - Situatiivsed eestvedamisteooriad eesmärgiks leida erinevatele olukordadele vastavad liidristiilid (aeg, koht). Liidristiili efektiivsust mõjutavad: o ülesande (projekti) olemus: selle liik, komplekssus, tehnoloogia, maht; o otsese juhi liidristiilid; o rühmanormid; o kontrolli ulatus; o välisohud ja surve; o organisatsioonikultuur. 210. F
määrast Kasutatud on ka Leibmani a`70, tema kujutus isikuruumist on teise inimese tajumine ruumis ja tema ootused ruumi suhtes. I.Altman on jaganud tegurid kolmeks 1. individuaalsed demograafilised näitajad( sugu, vanus), etniline kuuluvus, isiksuse omadused, seda uuritud kõige rohkem, neid on kerge ja hõlbus mõõta. 2. isikutevahelised e interpersonaalsed omadsed seal uuritakse meeldivuse staatuse grupistruktuuri asjade seoseid isikuruumiga 3. situatiivsed füüsilise raamistu ja situatsioonilise raamistu mõju Sellistel uurimustel puuduvasd tõsised teoreetilised lähtekohad, uurime ja vaatame, mis saab Stabiilne isikuruum areneb välja 10-12 a vanuses paralleelselt üldiste sotsialiseerumisprotesessidega Teine osa võrdleb ebastabiilsete inimeste isikuruumi suhteid normaalsete inimeste omaga. Normaalne on see mida teevad 51% inimestest ja ülejäänud on ebanormaalsed 1/3 ja ka 2/3 sageli jaotatakse, sõltub uurijast ja tema maitsest.
Hoiakud ja suhtumine Ostueelistused ja ostukavatsused Geograafiline segmentimine Riik Regioon Elukoht Linn või maa Kliima Segmentimine B2B turul Geograafiline (riik, regioon, asukoht, seadusandlus, areng, konkurents) Ettevõtte näitajatele toetuv (ettevõtte suurus, töötajate arv, ostu sooritusviis, ostja tüübid jms) Tootelised näitajad (toote olemus, toote liik, toote kasutamine jms) Situatiivsed tegurid (spetsialiseerumine, tellimuste suurus ja hangete ajastatus) Segmentimise tasemed Kogu turg Segment Nišš - väike sarnaste omadustega tarbijarühm, kel on kitsamalt defineeritavad nõudmised ja spetsiifilised soovid. Rakk- väga väike sarnaste omadustega tarbijarühm. Klient Segmentimisstrateegiad Diferentseerimata turundus Diferentseeritud turundus Kontsentreeritud turundus Positsioonimine
"Hügieenifaktorite" kehv seisukord põhjustab negatiivset suhtumist töösse; nende kõrge tase ei ole motiveeriv, ei taga rahulolu(palk, töötingimused, jne.) Motivatsioonifaktorid võivad olla motiveerivad ja rahulolu tekitavad, kuid nende puudumine ei tekita negatiivset suhtumist (saavutused, töö ise, tunnustus, vastutus, jne). Samas hügieenifaktorid on madalama taseme vajadused ja motivatsioonifaktorid on kõrgema taseme vajadused. 8.10 Millised situatiivsed tegurid lisaks hügieenifaktoritele mõjutavad inimese motivatsiooni? o Valents: kuivõrd oluliseks (ihaldatavaks) peetakse ülesande täitmise eest saadavat "tasu". Oluline on võrdlusmoment tasuga, milleni viivad teised tegevused. o Otstarbekus: usk, et tulemuse saavutamine tagab tasu. o Ootus: usk, et teatud pingutuse tase tagab tulemuse (kaine kaalutlus, et kas minu võimete juures ja antud ajalimiidi piires on võimalik jõuda tulemuseni).
11. Loobuda tööstandarditest (määratud töönormidest), mis kirjutavad töötajatele ette numbrites väljendatud norme. 12. Eemaldada barjäärid, mis seisavad tunnitasu saava töötaja ja tema õiguse vahel olla uhke oma töö panusele. 13. Juurutada jõulised koolitus ja ümberõppeprogrammid. 14. Moodustage tippjuhtkonda meeskond, mis hakkab iga päev suunama organisatsiooni tegevust just nende 13 punkti täitmise suunas. 3. Olukorra (situatiivsed) teooriad. Olukorrateooriad lähtuvad olukorrast, eeldavad selle tundmaõppimist ja olukorraga arvestamist juhtimisotsuste tegemisel. Esmane on ühendada olemasolev, mitte luua midagi uut. See koolkond on paindlikum eeldades, et on olemas palju erinevaid viise hästi tööd teha. Parima tegutsemissuuna määrab keskkond. Rõhutatakse, et juht ei tohiks järgida kindlaid reegleid vaid peaks igas konkreetses olukorras põhjalikult analüüsima välis-ja sisemõjutusi. Kõige varasemaid
vaadetega juhtimisteooriaid. Selliseid gruppe võib nimetada ka eestvedamisteooriateks, kuigi üldistatult on tegu siiski juhtimisteooriatega. Teooriate grupi vahetumise on tinginud iga eelneva grupi teooriate kritiseerimine, sest see pole andud pädevat vastust, kuidas kujuneda heaks, edukaks juhiks. Eestvedamise teooriad jagunevad: 1. Isiksuseomaduste ja oskuste teooriad (hakkasid levima 20.saj. esimesel poolel), 2. Juhtimisstiili ja käitumise teooriad (1950-ndad aastad), 3. Situatiivsed ehk olukorra teooriad (1960-ndad aastad), 4. Postmodernistlikud eestvedamise teooriad (alates 1980-ndad/1990-ndad). Isiksuseomaduste ja oskuste teooriad on ajalooliselt esimesed, mis püüdsid anda vastust kuidas saada heaks juhiks. Sisuliselt oli tegemist pikkade loeteludega edukale juhile vajalikest pädevustest (teadmised, oskused, võimed) ja isiksuseomadustest. Püüti välja selgitada eestvedamiseks vajalike omadusi (vaimseid ja füüsilisi) ja oskusi.
OTSUSTAMINE äraütlemine TULEMUSTE TEATAMINE TERVISE KONTROLL JÄRELKONTROLL TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE Millist valikumudelit kasutaksin? VALIKUMEETODID · Vestlused, intervjuud (mittestruktureeritud, struktureeritud, situatiivsed, käitumist kirjeldavad) Laine Simson, Ph.D 11 Personalijuhtimine 2013 · Analüütilised testid (kognitiivse võimekuse testid (üldised või spetsiifilised), taju- ja motoorikatestid, isiksusetestid, huvidetestid) · katsetöö, rollimängud, ametitestid · käitumise hindamise tehnikad, situatsioonimängud · eluloolised andmed · soovitused · grafoloogia, astroloogia · enesehinnang
6. Kultuurilised tegurid Kultuur on põhiväärtuste, ettekujutuste ja käitumisviiside kogum, mille inimene on omandanud perelt ja ühiskonnalt. Kultuuri antakse edasi põlvest põlve ja tal on tähtis osa kommete, moraali ja harjumuste kujundamisel. Kultuur dikteerib ostmist ja tarbimist, mida süüa ning selga panna, kuhu reisida, millist eluaset soetada jne. Globaalne tarbimiskultuur on kujunenud muusika, filmi, moe, spordi ja teiste popkultuuri kandjate najal. 7. Situatiivsed tegurid Situatiivseteks teguriteks on kõik olukorrad, millesse tarbija võib sattuda ja mis kujundavad tema ostukäitumist. Nad jagunevad: 1) objektiivsed tegurid – interjöör, temperatuur, värvid, valgustus, muusika, lõhnad, tarbija privaatsus, müüja käitumine ja kompetentsus, tarbija hea või halb tuju, kasutada olev aeg; 2) subjektiivsed tegurid – mõnu (soov otsida rahuldust pakkuvat ostuolukorda), ärritus
Linnas on info üleküllastumus. Selleks, et toime tulla, peavad nad rakendama teatavaid strateegiaid et piirata selle info hulka, mis neid saaks mõjutada. Üheks võimalikuks strateegiaks on vahetegemine esmatähtsa ja teisejärgulise info vahel ja reageerida ainult esimesele. Teiseks strateegiaks on vähema aja kulutamine iga info peale ja ilmselt ka teatava info eiramine. Sellega võib kaasneda ka liig intensiivse info summutamine. 32. AITAMIST TINGIVAD SITUATIIVSED TEGURID (5) Üheks oluliseks aitamist mõjutavaks teguriks on ka situatsioon. John Darley and Bibb Latané pakkusid välja, et on olemas terve rida erinevaid küsimusi, millele inimene peab enne teise aitamist vastama. a)"Milles asi" Kuna sellised sündmused on ebatavalised ja mitmetähenduslikud, siis vaatavad inimesed seda, kuidas teised reageerivad ja kas üldse abi on vajalik. Aidatakse tavaliselt enam siis kui olukord on ühetähenduslik, selge. b) "Kas see on minu asi
teguriks. Tavaliselt kogevad inimesed sellises situatsioonis kahte erinevat liiki emotsioone. Esmalt olete te tugevalt häiritud, ärevil, mures, hirmunud - need on teie poolt kogetava stressi reaktsioonid. Kuid kuna te olete õnnetuspaigal, siis teil hakkab samas naisest ka kahju, seetõttu hakkate te kogema ka teatavat empaatiatunnet. -sümpaatiat, soojust, muretsemist teise eest. Nad viivad inimest nagu erinevat kas siis egoistlikku või altruistlikku aitamise teed. Aitamist tingivad situatiivsed tegurid (5) Üheks oluliseks aitamist mõjutavaks teguriks on ka situatsioon. John Darley and Bibb Latané (1970) pakkusid välja, et on olemas terve rida erinevaid küsimusi, millele inimene peab enne teise aitamist vastama. Sotsiaalne kontekts võib mõjutada otsust aitamise kohta igal järgmisel sammul. a)"Milles asi" Kuna sellised sündmused on ebatavalised ja mitmetähenduslikud, siis vaatavad inimesed seda, kuidas teised reageerivad ja kas üldse abi on vajalik
kujunevad tajumise eksimused. Näiteks inimestel on kalduvus teiste inimeste käitumist iseloomustada ja tõlgendada, kasutades iseloomu ja meelelaadiga seotud mõisteid. Oma käitumist eelistatakse selgitada ja kirjeldada situatiivsete teguritega. Töises tegevuses on seetõttu oht, et juhid kalduvad nii edu kui ka ebaõnnestumiste olukordades töötajate isiklikku panust üle hindama või neid hoopis liialt süüdistama, jättes situatiivsed tegurid oma hinnangutes kõrvale. Tajuja ei pruugi ise aru saada, millised tegurid tema tajuprotsessi mõjutavad. Teise isiku tajumisel kasutatakse järgnevaid lihtsustamise mehhanisme. 1) stereotüpiseerimine seisneb selles, et tajuja vaatleb üksikisikut kui mõne grupi liiget (näiteks: noor, naine, eestlane) ja eeldab, et grupi tunnuseid saab omistada indiviidile. Sotsiaalse grupi tunnus domineerib teiste tunnuste üle. Enim kasutatakse soo, tegevusala ja rahvusega seotud stereotüüpe
Kui strateegia keskendub ressurssidele, keskkonnale ja missioonile, siis taktika keskendub inimestele ja tegevustele. Operatiivplaanid koostatakse lähtudes taktikalistest plaanidest ja on suunatud operatiivsete eesmärkide saavutamisele. 2) Eestvedamine kujutab endast töötajate motiveerimist koostöös pingutama organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Eestvedamisteooriates käsitletakse vahetu juhtimise ja juhi mõjuvõimuga seonduvaid küsimusi. Eestvedamise situatiivsed ja olukorrateooriad väidavad, et organisatsioonid koosnevad vastastikuses sõltuvuses olevatest osadest, kus ühes osas toimunud muutus mõjutab teisi. 1980.-90. aastate eestvedamise teooriad väidavad, et edukas juht peab oskama ja olema suuteline rakendama, olenevalt olukorrast, erinevaid juhtimisstiile ja töötajate eesmärgipärase mõjutamise võtteid. Eestvedamine tähendab inimeste mõjutamist läbi veenmisprotsessi suhtlemise kaudu. Eristatakse kolme tüüpi teooriaid:
annaabi.ee 
