Kirjandusteooria
tõstab esile olulist.
Raamjutustus, -novell, -romaan kompositsioonivõte; üks jutustus sisaldab endas veel teise
jutustuse või terve seeria jutustusi. Tegelaseks jutustaja, kes on kõrvaltvaataja rollis. Jutustaja
esinemine ja tema seisukohad, arvamused, mis esitatakse teose alguses ja lõpus, raamivad
teost. Nt Boccaccio ,,Dekameron".
KIRJANDUSE PÕHILIIGID
Liik ehk zanr on väljakujunenud struktuuri ja sisutunnustega kirjandusvorm. Nt eepika
zanrideks on eepos, romaan, jutustus, novell jne. Igal zanril võib omakorda olla alazanre ehk
zanritüüpe, nt romaanizanril arenguromaan, kiriromaan. 20.sajandil piirid eri zanride vahel
sulandusid ning tekkisid uued zanrid, mitmesugused vahe- ja liitvormid ( proosapoeem,
lugemisdraama, kuuldemäng, filmistsenaarium, telenäidend ).
Eepika põhitunnuseks on jutustaja ja tema poolt jutustatava olemasolu. Jutustaja vahendab