rakendust.Suulist kõnet võivad saata ja mõnel määral asendadagi zestid.Kõneoskus pole kaasasündinud,vaid ühiskondlikust kohemusest sugenev võime.Selle närvitalituslik eeldus on inimaju vasakus poolkeras paiknev kõnekeskus,mis juhib nii kõne tekitamist kui vastuvõttu ( loomadel see puudub ).Keelel kui märgisüsteemil on meeleliselt tajutav vorm väljendusplaan ja meeleliselt mittetajutav sisu sisuplaan,mis seostub vormi kaudu. Sotsiaalne pärimus algab juba looteeas,mil loode uurib teda ümbritsevat maailma ( toimub kognitiivne areng). Sensoorsed (meeleelunditega seotud) võimed: Vastsündinud suudavad palju. Nt keeravad pead inimhääle suunas, tunnevad ära ema hääle, eelistavad seda teistele häältele. Ema hääl saab tuttavaks juba looteperioodil (loode hakkab sellele reageerima umbes 26.nädala lõpul). See, mida väike laps kogeb ja
Suhe ja nihe: millised suhted on tekstis selle elementide vahel loodud; mis on nende elementide funktsioon; ja milline on mingi elemendi tähendusnihe, kui ta on mingitest muudest tekstidest vaatlusalusesse üle kantud. 61.Teksti mõiste kultuurisemiootikas Keel: loomulik (primaarne) kunstlik sekundaarne modelleeriv süsteem Tekst: väljendatus piiritletus struktuursus Kood: informatsiooni korrastatuse viis Topeltkodeeritus: väljendus- ja sisuplaan Teksti modelleeriv funktsioon Tekst kui kondendseeritud informatsiooni kandja. Metakeele modelleeriv funktsioon Tekst on tervikliku tähenduse ja tervikliku funktsiooni kandja ( nt riitus, kujutava kunsti teos või helitöö); Tartu-Moskva kultuurisemiootika koolkonna järgi kultuuri algelement Pidev tekst vs diskreetsed märgid (selle sees) Sellel põhineb kultuuriloovate semiootiliste opositsioonide süsteem loob võimaluse kombinatsiooniliseks mitmekesisuseks
See asümmeetria ilmneb erinevates sfäärides: 1. süsteemis -- võrreldavate lülide ebaühtlases arengus (nt üksikute sõnade paradigma mittetäielikkus -- pluralia tantum (ainult mitmuses, nt püksid), ajavormide puudulikkus vk Karcevskij tähistaja/tähistatava asümmeetria 2. struktuuris -- tähistaja ja tähistatava vahelise üksühese suhte rikkumine 2.1 paradigmaatikas (polüseemia ja sünonüümia) 2.2 süntagmaatikas väljendus- ja sisuplaan jaotub erinevalt , mille tulemusena 2.2.1 tekivad analüütilised moodustised (rida tähistajaid seostub ühe tähistatavaga, nt temata/ilma temata, kappi/kapisse , väike maja/majake) 2.2.2 mitu tähistatavat ühes tähistajas (nt sõnas õpib tähistab b üheaegselt ainsust, 2.pööret ja olevikku) 2.3 semiootilises aspektis -- puudub kas tähistaja (nullmorfeem nt väljendis ta käis /0/, ellips) või tähistatav (hääldamatud tähed ortograafias, interfiksid jmt)