-15. sajandil läände mitmesuguseid metsa- ja põllumajandussaadusi (karusnahku, mett, vaha, rasva, lina, puitu, vilja). Sisseveos kujunes kõige tähtsamaks kaubaks sool.. Soola toodi lahtiselt laevaruumis. See tuli lossida, kottidesse või tündritesse panna ja kaaluda. Seejärel tõid mündrikud soola paatides randa, kus see voorivankritele laaditi ja kaupmeeste keldritesse viidi. Tallinna kaudu varustati soolaga ka osa Põhja-Venemaast ja Soomest. Teiseks tähtsaks Tallinna kaudu sisseveetavaks kaubaks olid kangad (eriti kalev). Punasest kalevist sai moekangas. Tallinnasse toodi ka heeringaid, hõbedat, tina, rauda, magusaid veine ja vürtse. 7. Mõisate reduktsiooni ja restitutsiooni mõiste Mõisate reduktsioon ehk riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmisprotsess. Eestimaal riigistati 53% kõikidest mõisatest, Liivimaal riigistati kuni 75% kõikidest mõisatest. Mõisate riigistamisel kadus vana läänikorraldus. Reduktsiooni oluliseks
käibest linna ümbruses elanud maaelanikud. Koos piiri tõmbamisega jäi aga suurem osa linna ümbritsevatest piirkonnast Läti poolele. Lisaks andsid oma panuse erinevad hinnatasemed. Vaatamata kehtivale tollipiirile ja suhteliselt kõrgetele tollimaksudele, kasutasid elanikud erinevaid võtteid, et endale teiselt poolt piiri odavamat tarbekaupa soetada. Küllalt oli ka neid, kes olukorda ära kasutades üritasid salakaubitsemisega endale hõlptulu teenida. Peamiseks salaja sisseveetavaks kaubaks olid üleriided ja jalatsid. Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti ja Läti vahelise piiri määramisega jagati ära kunagine Valga kreis, kusjuures lätlased said maakonna ja eestlased linna. Kumbki pool ei jätnud aga jonni ning mõlemale piiri tekkis Valga maakond keskusega Valga linnas. Selge on aga see, et vaatamata mõlema poole pingutustele ei saanud säärane jagamistehe toimida jälgi
Eesti vili väga hinnatud, kuna hea maitsega ja samas ei hallitanud nii kergesti kui teiste maade omad. Sisseveos kujunes kõige tähtsamaks kaubaks sool. Selle osa oli eriti suur just Tallinna sadamas, mistõttu on levinud väljend, et Tallinn on ehitatud soolale. Tallinna kaudu varustati soolaga ka osa Põhja-Venemaast ja Soomest. 15 Teiseks tähtsaks Tallinna kaudu sisseveetavaks kaubaks olid kangad (eriti kalev). Tallinnasse toodi ka heeringaid, humalaid, hõbedat, tina, rauda, magusaid veine ja vürtse. Hansa-Vene kaubanduses oli tähtis koht ka Tartul. Kaubeldi eelkõige rukki ja linaga. Kaubanduslinnana said tuntuks ka Narva ja Pärnu. 8.3. Eesti majandus Liivi sõjast kuni Põhjasõjani Poola võimude agraarpoliitika Eestimaal pärast Liivi sõda Liivi sõja ajal oli Liivimaa aadlile esialgu vägagi soodne: kinnitati Liivimaa aadli vanad eesõigused
annaabi.ee 
