sademete rikkama talvega. Orgaanilise aine lagunemine on pidurdunud talvel külma ja suvel kuivuse tõttu. Rohttaimede lehevarisest ja juurtest moodustub palju huumuseainet, mis on soodsaks keskkonnaks mullaelustikule. Aja jooksul kuhjub palju huumusainet ja moodustab paksu kihi, protsess aga kannab kamardumise nime. Rohtlates levivad mustmullad, mis moodustavad paksu, tumeda pealmise kihi, selle all on pruun sisseuhtekiht ja aluskivim. KÕRBEMULDADE TEKE Kõrbed levivad parasvöötme soojemas osas, lähistroopilises ja troopilises kliimavöötmes, kus on soe, poolkuiv või kuiv kliima. Mullateke toimub kohtades, kus on põhjavesi maapin- na lähedal või kasutatakse jõgede vett niisutamiseks. Kui lähtekivim on hästi lahustuv, siis on põhjavesi ja jõevesi mineraalainete rikas. Inten- siivse aurumise tulemusena kujunevad neil aladel sooldunud mullad. Neil on õhuke, vaevu
kiht mullahorisontide paiknemist Lähtekivim Mullahorisondid Kõdu koosneb lehtedest, okstest, Kõdu okastest, samblikest, sambla, Huumus rohttaimede osadest Huumushorisont koosneb tumedast huumuse massist Väljauhtekiht Väljauhtehorisont valkjas kiht, kust vesi uhub toitained välja mulla Sisseuhtekiht sügavamasse ossa Sisseuhtehorisont pruunikas kiht, Lähtekivim kuhu vesi uhub toitained ülemisest kihist Lähtekivim materjal, millest muld on kujunenud, näiteks liivakivi, lubjakivi, moreen Kes elavad mullas? Mullas elavad mikroorganismid, mikroloomad, pisiloomad ja suuremad mullaloomad Mikroorganismid on bakterid, vetikad, seened ja ainuraksed. Enamikku neist me palja silmaga ei näe
· Puude ja metsa mahavõtmine tekib erosioon, pinans variseb ja libiseb · Autoteede v lihtsalt teede rajamine, nõlva kuu muutmine · Jõesängi süvendamine Richteri ja Mercalli skaala Mida mõõdetakse: R maavärina võngete tugevust; M purustusi Mõõtühik: R magnituud, M pallid Skaala ulatus: R 0-8,9 magnituudi; M 0-12 palli Millega mõõdetakse: R Seismograaf; M vaatlus metsakõdu tähis 0 huumuskiht A leetkiht/väljauhtekiht E sisseuhtekiht B lähtekivim C leetumine toimub nendes piirkondades, kus sajab rohkem, kui aurab. Kamardumine tekib paks huumuskiht. Toimub rohtlates, sademete hulk ja auramine on tasakaalus. STEPP A B C Sisseuhtekiht on kõigil muldadel. Gleistumine sajab rohkem, kui aurab, Fe3O muutub Fe2O-ks. Eestis esineb ka. Mulda tekib gleikiht savikiht, on sinakashall. Ka vihmametsades võib olla. 0 A E B C
pinnase ära. Sooldumine (mulda tekivad lahustamata soolad)- anname vett juurde- kapillaartõusuga tulevad soolad pinnale- pind ei ole enam viljakas. Mulla koostis! Tavaline muld: 45% mineraalid, 5% orgaaniline aine, ülejäänud 50 % on vesi ja õhk. Soomuld: 95% orgaaniline. Tallamisel on mullas: tahket osa kuni 70%, vesi ja õhk on võrdselt 15% ja 15%. Mullaprofiil ehk läbilõige ( 1m kaevamisel): 1) Leetunud muld- huumuskiht, siis väljauhtekiht, siis sisseuhtekiht, siis lähtekivim. Näiteks männimetsas. 2) Must muld- ainult huumuskiht terve meetri ulatuses (kõrrelised annavad palju huumust). Näiteks rohtlas. 3) Gleimuld- seda tekitab liigniiskus, tekib eriti jõelammidel. Mullas on hapnikuvaegus, sinakashallid savilaigud. Esineb palju tundras, sest seal esineb igikelts, maapind talvel külmunud, suvel sulab ainult peamine kiht, niiskus jääb igikeltsa peale, peamistesse kihtidesse
on pidurdunud talvel külma ja suvel kuivuse tõttu. Rohttaimede lehevarisest ja juurtest moodustub palju huumuseainet, mis on soodsaks keskkonnaks mulla elustikule. Aja jooksul kuhjub palju huumusainet ja moodustab paksu kihi, protsess aga kannab kamardumise nime. Rohtlates levivad mustmullad , mis moodustavad paksu, tumeda pealmise kihi, selle all on pruun sisseuhtekiht ja aluskivim . Paks huumushorisont Kõrbete hallmullad kuivas ja poolkuivas kliimas levivad mullad on sooladerikkad, sest sademeid on vähe ja soolad püsivad mullas
Mida peenemateks osakesteks kivimind murenevad, seda suuremaks muutub kivimite pind, mis puutub kokku mitmesuguste välisteguritega. Kivimi keemiline koostis ei muutu.Tegurid: temperatuuri kõikumine, jää, tuul ja vesi. Soodustab kuiv ja külm kliima. Eriti intensiivne kõrbetes ja tundravööndites, kõrgmäestikes. Mulla koostis – Mullad sisaldavad eluta osa (vedel 25%, gaasiline 25%, orgaaniline 5% ja mineraalne 45%) ja elus osa. Mulla ehitushorisondid – huumuskiht, sisseuhtekiht, lähtekivim ja aluskivim. Mulla tekketegurid, olemus ning oskus luua vastavaid näiteid – KLIIMAST sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik. ELUSTIK ehk taimkatte tüüp; loomad; mikroorganismide mõju huumuse moodustumisele, aineringele, mulla segamisele. RELJEEF mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist
(Arukased, sinililled) 5)Leetunud mullad Leetunud e. leetjad kamar-karbonaatmullad (K1) moodustuvad kamardumise ja lessiveerumise protsessi tulemusel. Levivad Kesk-Eestis. Huumust 2-5%, pH 5-7, N ,01%,P ja K 2-8mg. Need on märjad põllumullad, mis vajavad künnialuse kihi kobestamist ja väetamist. 6) Soostunud kamarmullad a) gleistunud kamarmuld tekib kamardumise ja gleistumise protsessiga. Levinud enamasti Põhja- ja Lääne- Eestis. Pindmine kiht huumus, selle all sisseuhtekiht gleipesadega. pH 6, huumus 3-10%, N 0,2-0,3%, P ja K alla 10 mg. Märjad põllumullad, vajavad kuivendamist ja mineraalväetisi. b) kamargleimuld (G) tekib kamardumise ja gleistumise käigus, kus huumuskihi all tekib lausaldane gleikiht. Märjad rohumaa mullad. Levinud Põhja- ja Lääne- Eestis. pH 6-7, N 0,2- 0,3%, p ja K alla 10 mg. Vajavad kuivendamist ja mineraalväetisi. c) turvastunud kamargleimuld (G1) tekib kamardumise ja soostumise tagajärjel. 30 cm turvast , selle all gleikiht
Muld on oma tekke ja toimimise iseärasuste tõttu sageli kihilise ehitusega, mulla kihte nimetatakse horisontideks. Üldistatult koosnevad suur osa Eesti muldadest järgnevatest horisontidest: Pealmises kihis on tavaliselt palju huumust – huumushorisont. Kiht, millest toitaineid valja uhutakse ja mis on enamasti heledam kui selle peal ja all olevad kihid – väljauhtehorisont. Tume kiht, kuhu jäävad pidama väljauhtehorisondist välja uhutud ained – sisseuhtekiht. Kivim, mis moodustab mulla mineraalosa – mulla lähtekivim. Massiivne kivim, mille peal asuvad eelnevad kihid ja mis ise mullatekkes ei osale – mulla aluskivim. Mullale iseloomulikud horisondid moodustavad mulla profiili. Mulla tüüpe ja klassifikatsioone on maailmas väga palju. 97. Mullastikku määravad tegurid? Üks mullastikku määravatest peamistest teguritest on kliima, eriti sademete hulk. Kui
Neuralgia närvivalu. Neutraalne happe ja leelise omadusteta. Keemias loetakse neutraalseks pH 7,0 väärtust. pH <7,0 on keskkond happeline; ja kui pH >7,0 on aluseline keskkond. Muld on happeline, kui pH on alla 6,5 ja leeliseline, kui pH on üle 7,2. Järelikult neutraalne on muld siis, kui pH 6,6-7,2. Nokk peenem jätk vilja tipus, mis tekib emakakaelast või sigimiku ülemisest osast; nt. tarna põisiku nokk. Nõrgkivi kivistunud sisseuhtekiht. Näivleetumine mullas ajutise ülavee toimel kulgev bio- ja kristallokeemiline protsess: redutseerunud raud eemaldub või paigutub koos ibega ümber, alumiinium koguneb uute sekundaarsete ühenditena ning muld hapestub. Näärmed põisjad või kotjad rakud taime lehtedes, kroonlehtedes või mujal, kuhu kogunevad nt. eeterlikud õlid; vahel on selline rakk ümbritsetud näärmekoest, mis eritab vastavat nõret või eritist.
annaabi.ee 
