Eesti geograafia
t. toimus läbimurre Atlandi ookeani. Moodustus esimene mereline veekogu riimveeline
Joldiameri.
Umbes 9600 a.t. hakkas KeskRootsi väin maakoore kerkimise tõttu kitsenema, mis 9300 a.t. sulgus hoopis.
Kujunes suur sisejärv, Antsülusjärv. Kliima soenes.
Umbes 8500 a.t. toimus maapinna aeglase vajumise tagajärjel Antsülusjärve vete läbimurre Darssi künnisest
Sundi väina suunas ookeani. Veepind alanes ning moodustus soolase vee sissetunglis Litoriinameri.
Umbes 4000 a.t. hakkasid Taani väinad seoses maailmamere taseme alanemisega kitsenema, millega
kaasnes soolsuse vähenemine Läänemere nõos. Limneamere ulatus on sarnane tänapäevale. Merevesi on muutunud
magedamas, Eesti alalt on toimunud mere taandumine. Algselt oli kliima soe ja kuiv, kuid nüüd on muutnud
jahedamaks ja niiskeks.
20. Läänemere parameetrid, soolsus, reostus.
Pindala: 373 000 km2