Ühiskonnaõpetus 1.Millised on parempoolsed/vasakpoolsed/tsentristlikud partied( + näited parteidest) *Parempoolsed- toetuste ja abirahade mittemaksmine, vaid inimeste motiveerimine, et otsida tööd ja arendadakutseoskusi. Nende arvates peab inimene oma toimetuleku ja käekäigu eest ise vastutama. Loovad palju võimalusi eraettevõtete loomiseks. (Reformierakond, IRL) * Vasakpoolsed- sotsiaalne õiglus ja võrdsus.Lõhed inimeste sissetulekutes ja võimalustes pole eriti suured. (Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid) * Tsentristlikud- kõikuvad. Mõnes küsimustes kalduvad vasakpoolsuse, teises aga parempoolsusse. (Rahvaliit) 2.Milline roll on kodanike ühendusel ühiskonnas? *kodanikuühiskond edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelevalvet võimude tegevuse üle. Need tegevused pole otseselt seotud võimu ja valitsemisega. 3.Too 4 näidet kodaniku osaluse kohta.
· . · . · . 3)sotsialism-töölised-peavad kõik võrdsed olema · Tööinimese olukord · Omandi ühiskasutamine · . · . · . · . Sotsialism-kommunism ja sotsiaaldemokraatia Vasakpoolsed parempoolsed Sotsiaalne võrdsus Ühiskonda viib edasi karm konkurents Puuduvad olulised erinevused inimeste Poliitika loob tingimused, et inimesed tahaks sissetulekutes ja võimalustes töötada ja pingutada Isikud ja firmad maksavad rohkem makse Esiplaanil jõukamate, ettevõtlike inimeste huvid Vastutus inimeste elujärjel lasub riigil Mitte koormata edukait kõrgete maksudega Toimetuleku eest vastutab inimene ise Konservatism- Liberalism sotsialism
Majanduslikult on Euroopa Liidu laienemine aidanud uuemates liikmesriikides oluliselt tõsta elatustaset, vanadele aga loonud ekspordi- ja investeerimisvõimalusi. Euroopa Liidult saadud toetused on parandanud Eesti konkurentsivõimet maailmaturul ning võimaldanud teha suurel hulgal riigile vajalikke investeeringuid. Euroopa Liidu maaelu arengu toetustel ja otsetoetustel on olnud oluline roll maaelu arengus, põllumajandusega seotud elanikkonna sissetulekutes ning keskkonna säästva kasutamise soodustamisel. Tavakodanikule avas Eesti ühinemine Euroopa Liiduga soodsamaid töö-, õppimis- ja reisimisvõimalusi teistes liidu riikides. Eestlaste jätkuvalt suur toetus Euroopa Liidule tõestab, et ühinemisega seotud ootused on täitunud. Eesti on saanud majanduse elavdamiseks ning arenguerinevuste vähendamiseks Euroopa Liidult märkimisväärset toetust. Eurotoetused on parandanud Eesti konkurentsivõimet maailmaturul ning
Tegelikkuses on Eesti maksukoormus üks maailma kõrgemaid, asudes 183 riigi arvestuses 131. kohal. Võimule tulles surus Thatcher Alamkojas läbi ametiühingute õigusi piiravad seadused. Eestis on ametiühingud nõrgad. Nad ühendavad vähemat arvu inimesi ja selle tõttu ei lähe nad nii kergesti streikide peale nagu mujal LääneEuroopas. Näiteks Soomes on ametiühingu liikmed rikkamad ja streikiv ametiühinguliige ei kaota sissetulekutes midagi. Eesti ametiühinguliikumine pole võimeline saavutama laia mõjujõudu. Thatcherismiaegses Suurbritannias erastati viimastel aastakümnetel tööerakondlaste poolt natsionaliseeritud ettevõtted. Sama teed on mindud ka Eestis. Eesti riik ei tohiks enam loobuda neist infrastruktuurifirmadest, mis meil senini veel alles on. See on andnud võimaluse erafirmadel rikastuda.
· Massiliikumistes osalemine · Kodanike ühendustes osalemine Erakond ehk partei on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus · Erakonna liikmeks võib olla vähemalt 18-aastane Eesti kodanik · Ühte erakonda võib kuuluda korraga · Erakonna liimeid ühendab sarnane maailmavaade Vasakpoolsed (Sotsiaaldemokraatlik erakond, Keskerakond) · Sotsialism (ühiskondlik) · Pooldavad ühiskonda kus on saavutatud üldine võrdusus ning erinevused sissetulekutes ja võimalistes pole eriti suured Parempoolsed ( Reformierakond, IRL ) · Esindavad peamiselt jõukamate ja ettevõtlusega tegelevate inimeste huve · Edukas majandus · Inimene vastutab ise oma toimetuleku ja käekäigu eest Eesti Vabariigi kodanikud Kodakondsus mingi riigi kodanikuks olek Päikeseõigus vastava riigi territooriumil sündinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse Vereõigus laps omandab sündides oma vanemate kodakondsuse
20000*0 6 = 12000 5. Kui igakuine sissetulek suureneb 7000-lt 12000-le ja säästud kasvavad 1000 võrra, siis säästmise piirkalduvus MPS võrdub: a) 0,5 b) 0,3 c) c) 0,2 0,2 d) 0,1 e) 0,05 6 Säästmise piirkalduvus MPS: 6. a) arvutatakse S/Q s = S/Q d; d; b) on muutus t sissetulekutes, i säästmises, äät tl ki t mille ill on põhjustanud õhj t d väike äik muutus sissetulekutes; t säästmises; ää t i c) on säästude osatähtsus sissetulekutes; d) pluss tarbimise piirkalduvus MPC võrdub nulliga;
Ressursid tootmises (ka teenuste pakkumisel) peavad olema jaotatud selliselt, et nende ümberjaotamisel ei saa suureneda mingi kauba väljalase ilma, et väheneks mingi teise kauba väljalase. 2. Kaupade kombinatsioonid ja proportsioonid, milles neid toodetakse, peavad vastama ühiskonna maitsele ja eelistustele, st toodang peab olema selline, mida ühiskond vajab. 3. Kaupade ja teenuste jaotus peab olema vastavuses tarbija eelistustega, väljendatuna nende maitsetes ja sissetulekutes. Turu tasakaal on Pareto-optimaalne, kui: · Nii pakkumises kui tarbimises on täiskonkurents (piisavalt palju osalejaid, vabadus turule siseneda ja sealt väljuda) · Homogeenne produkt · Info on kättesaadav kõigile · Lineaarne mastaabiefekt · Välismõjude ja üldkasutatavate hüviste puudumine · Tegelikkuses on vähe turgusid, kus tingimused oleksid korraga täidetud. Üldine raamistik transpordipoliitika analüüsiks 1. Vajaduse tunnetamine muutuse järgi
Kuid samuti on olen näinud ka selliseid kohti, mis on jätnud endast väga hea mulje ning ma tunnen, et olen alati tagasi oodatud. Äärmiselt suurt rolli mängib teeninduses teenindaja, kes peab olema saanud vastava koolituse. Klienditeenindaja peab olema vastuvõtlik ning kannatlik. Ta peab oskama hakkama saada igas olukorras ning ei tohi kaotada enesekontrolli. Hea teenindaja üks tunnustest on ka võõrkeelte tundmine, sest tänapäeval mängib turistide osakaal asutuste sissetulekutes suurt rolli. Kui klienditeenindaja ei suuda suhelda välismaalastega, siis satuvad väliskülalised segadusse ning otsivad teise koha, kus neid mõistetakse. Mina arvan, et Eestis on võõrkeelte tundmisest suur puudus, eriti tähtis on oskus rääkida vene keelt, sest meie maal elab palju sellest rahvusest inimesi, kuid paljud teenindajad seda ei oska. Klienditeeninduse võtmesõnaks pean mina ,,viisakust". Kõige tähtsam on klienti
saldole, kuna maksebilanss konstrueeritakse kui arvestuslik üksus. Juhul kui maksebilansis on infopuudusel kajastamata jäänud deebet ja kreeditkirjeid, siis kasutatakse selleks maksebilansi rida vead ja täpsustused, sest statistiliselt peab maksebilanss alati olema tasakaalus (JK+FK+R+vead ja täpsustused= 0). Eesti maksebilansis oli 2010. aastal viga -51,3 mln eurot. 5. Autonoomsed tehingud võetakse ette kommertseesmärkidel, et saada kasu fundamentaalsest erinevustest hindades, sissetulekutes, intressimäärades ja nõudluse tingimustes. Tasakaalustavad tehingud peavad täitma autonoomsete tehingute poolt tekitatud lõhed. Autonoomsed tehingud mõõdavad maksebilansi tegelikku seisundit. Tehingud reservkullaga, laenud kommertspankadest, välisvalitsustest, Maailmapangast, IMF-st on tasakaalustavad tehingud. 2010. aastal vähenesid Eesti kulla- ja välisvaluutareservid aasta jooksul 831 mln euro võrra. 6. 2010
maakonnakeskuste ja teiste asulate ümbrusesse. Mis aga puutub regionaalpoliitika elluviimisesse, siis oleks vaja parandada riigi keskvalitsuse, maakondliku tasandi ning kohalike omavalitsuste koostööd. Arvestada tuleb keskuste ja tagamaade vastastikust sõltuvust ning keskuste kaalukat rolli edasises regionaalarengus. Veel enam, väheneb majanduslikult aktiivse rahvastiku osakaal pea igas maakonnas ja see on seotud rahvastiku vananemisega. Piirkondlikud erinevused sissetulekutes on liiga suured ja maakondlikud erinevused ligi kahekordsed. Seda põhjustabki aktiivse rahvastiku osatähtsus ja tootlikus ning töösaamise võimalus. Et neid probleeme parandada, peab tuginema iga piirkonna individuaalsetele tingimustele, eripärale ja võimalustele. Teiseks muudaksin ma Eesti riigifirmade kontrolli palju tugevamaks. Riigifirmade eesotsas on nõukogud, kes juhivad nende tööd. Hiljutise rahastamisskandaali raames tuli välja, et
3. KODANIKUD JA DEMOKRAATIA Erakond kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsiooni. Erakond osaleb valimistel ja taotleb selle kaudu pääsu võimule. Vasakpoolsed parteid peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust; pooldavad sellist ühiskonda, kus lõhed inimeste sissetulekutes ja võimalustes ei ole eriti suured; põhivastutus kodanike eest peaks lasuma riigil. Parempoolsed parteid esindavad jõukamate, ettevõtlusega tegelevate inimeste huve; toimetuleku ja käekäigu eest peaks vastutama inimene ise; vabadus, konkurents ja õigus valikule igas eluvaldkonnas moodustavad parempoolsete peamised ideaalid. Tsentriparteid parteid, mis mõnes küsimused kalduvad vasak ja mõnes parempoole.
Eri riikide (ja perioodide) tulujaotuse võrdlemisel on oluline teada kelle ja millise tulu ning mitme tulugrupi alusel on Gini indeks leitud. Mida suurem on Gini koefitsient, seda ebavõrdsem on tulude jaotus. Seega oleks parem kui Gini indeks on väike. Võiks öelda, et mida väiksem Gini indeks, seda arenenum riik. Gini indeks on väike Skandinaaviamaades ja paljudes Euroopa riikides. See vastab ka kõrge inimarenguga maade keskmisele tasemele. Suurimad erinevused sissetulekutes on madala inimarenguga maades. Eestis on gini indeks 31,4 (2009.a. seisuga) ja Soomes 26,8 (2008.a. seisuga). 4. Mis on olulised tunnused õigusliku keskkonna seisukohalt? · Rule of the Law õiguse üldprintsiibid (põhiline õigusliku regulatsiooni alus turumajandus) · Osalevate riikide rahvuslik seadusandlus · Rahvusvahelised lepingud (kokkulepped, konventsioonid)
, omavalitsusüksused. Lk 70 74 EESTI KOHTUSÜSTEEM. Kolmeastmeline. I kõige madalam maakohtud ja halduskohtud . II keskmine ringkonnakohtud . III kõige kõrgem riigikohus , asub Tartus . ERAKONNAD JA AMETIÜHINGUD. Erakond pääseb võimule tänu valimistel rahva poolt antud häältele. Erakond kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsioon. Vasakpoolsed parteid suurim väärtus sots.õiglus ja võrdsus . Lõhed inimeste sissetulekutes ja võimalustes pole eriti suured . Suuremad firmad ja suurema sissetulekuga inimesed maksma rohkem makse . Keskerakond , SDE. Parempoolsed parteid klassikaliselt jõukamate, ettevõtlusega tegelevate inimeste huve. Toimetuleku ja käekäigu eest vastutama eeskätt inimene ise, innustada inimest töötama täie pingega, mitte karistama edukamaid suuremate maksudega. Reformierakond, Isamaa ja Res publika liit (IRL). Tsentriparteid vahel siin, vahel seal. Rahvaliit .
*Regionaalsed, sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel äärelinn ja kesklinn, jõukad maakonnad ja vaesed maakonnad jne. *Rahvusvahelised eestlased ja venelased, sakslased ja inglased jne. Ideoloogilised, sh usulised parempoolsed ja vasakpoolsed, kristlased ja juudid, moslemid ja hindud jne. Sotsiaalne sidusus ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. Millest sõltub ühiskonnas? *Kui suured erinevused on sissetulekutes ühiskonnas. *Kui suur osa rahvast elab allpool vaesuspiiri. *Kui palju on madala haridustasemega inimesi. *Kui suur on elanike osatähtsus mittetöötavates leibkondades. Kuidas riik saab suurendada sotsiaalset sidusust ühiskonnas? Ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamisega ühiskonnas. Sotsiaalne tõrjutus olukord, mil inimene ei osale ühiskonna kultuurielus, võimu suhetes ega ressursside jagamises. Põhjused: *Töötus
Analüüsige antud situatsiooni ja : 1) otsustage, millist infot oleks juurde vaja; Juurde oleks vaja infot konkurentide kohta, palju on piirkonnas sarnaseid kaupu müüvaid asutusi? Millised on nende eelised? Milline on nende klientuur? Millised on tarbija ootused (teenindus, lahtiolek, müügikoht jne)? Milliseid tootegruppe, tooteid, kaubamärke eelistatakse? Millised on muutused rahvastiku koosseisus? Muutused tarbija sissetulekutes? 2) kirjeldage selle kaupluse probleemi Kaupade sortiment on liiga lai. Inimesed võivad eelistada ostmist suurtest kaubanduskeskustest, kus poed on suunatud väiksemale sortimendile, kuid valik on suurem ja teist sortimenti müüvad kauplused on samuti lähedal. Kindlasti on sellised poed avaramad, valik on suurem ja hinnad on erinevamad. Kui 80% ostudest teevad põhikliendid võib languse põhjuseks
huvide kaitseks ameti- ja kutseühinguid ning korraldasid streike; asutati ühised kindlustuskassad haigus-, tööpuudus- ja vanaduskindlustuseks. 4. Kuidas aitas fordism kaasa üldisele elatustaseme tõusule? - Võeti kasutusele konveiersüsteem, mis tõstis töö efektiivsust, tootmine muutus odavamaks, toodete hinnad alanesid ja palgad tõusid. see suurendas rahva ostuvõimet ning suured erinevused rahvakihtide sissetulekutes hakkasid vähenema. 5. Miks võib öelda, et infoühiskonna olulisemaks tunnuseks on maailmamajanduse globaliseerumine? - Sest informatsiooni liikumise kiirus ja kvaliteet lubavad kiiresti leida kapitalile parimad investeerimisvõimalusi kõikjal maailmas. Ettevõtlust paigutatakse seetõttu eelkõige neisse maadesse, kus on soodne investeerimiskliima, head kommunikatsioonisõimalused, odav energia ning odav oskustööjõud. 1.4 1. Mis on riik? Selle tunnused (selgitustega)?
Nagu näha, on linnaleibkondade sissetulekud kasvanud kõigis sfäärides, palgatöö on oma osakaalu teiste sissetulekute ees veelgi suurendanud. Toome kohe välja ka maaleibkondade sissetulekute võrdluse, mis on kujutatud joonisel 3. Allikad: Eesti Statistika kuukiri nr 3, 2004, lk 22, Eesti Statistika kuukiri nr 3, 2008, lk 36 Joonis 3. Maaleibkondade netosissetulekute struktuur 2003. ja 2007. aastal, krooni Joonis näitab, et kuigi 2003. aastal oli palgatöö maaleibkondade sissetulekutes kõige suurema osakaaluga, on selle tähtsus veelgi kasvanud. Ükski teine sissetuleku liik pole jõudsamalt kasvanud kui palgatöö. Et aru saada leibkondade väljaminekute muutumisest eri aastatel, koostasin tabeli 1 ja tegin seda 2003. ja 2007. aasta andmete põhjal. Tabelis on toodud suhtarvud ehk siis erinevate kulutuste osakaal koguväljaminekutest. 7 Tabel 1
• Naine peab küsima mehelt luba, et töötada kodust väljaspool või et minna näiteks linna arstile. Pere planeerimises on juhtroll mehel. Mõned leiavad, et mees võib naist peksmise läbi karistada. Majandus • SKP inimese kohta on madal 5200 $; • Riigi peamised tulud tulevad turismist, tekstiili- ja õmblustööstuse ning põllumajandussaaduste ekspordist. • 50% hõivatuist töötab põllumajanduses, 15% tööstuses, 35% teeninduses. • Väga suured erinevused sissetulekutes, ¼ elab alla 2 $ sissetulekuga päevas. • Majanduslik kihistumine avaldub ka sotsiaalses käitumises. Rahvastiku vananemine • Sündimus hakkab kiiresti langema (20 ‰-le) ja jätkuvalt langeb ka suremus (umbes 10 ‰-le). Loomulik iive väheneb ja rahvaarvu kasv aeglustub. ‰ • Laste osatähtsus rahvastikus väheneb, vanemaealiste osakaal tõuseb. • Keskmine oodatav eluiga kasvab. Rahvastiku vananemine
valmistab ette dokumentatsiooni + kandidaatide registreerimine *valijate mõjutamine: klassikuuluvus, sõbrad, sots.meedia *Otsene demokraatia- rahvas teeb ise otsuseid (referendum) *Esindusdemokraatia- rahvas valib saadikud, kes nende mõtteid esindavad *osalusdemokraatia- kodanike aktiivne osalemine poliitilises elus *eliitdemokraatia- huvide esindamine ja mandaadi valdamine ERAKONNAD TÄNAPÄEVA POLIITIKAS EESTI VASAKPOOLSED: *sotsiaalne õiglus ja võrdsus *ühiskond, kus vahed inimeste sissetulekutes ja võimalustes pole eriti suured *astmeline tulumaks *põhivastutus kodaniku elujärje eest lasub riigil *haridus, kultuur, tervisehoid, eluase, transport peavad olema kättesaadavad kõigile 1) Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond: Sven Mikser (EP-s Ivari Padar) 2) Eestimaa Keskerakond: Edgar Savisaar EESTI PAREMPOOLSED: *esindavad jõukamate, ettevõtlusega tegelevate in. huve *oma toimetuleku eest vastutab in. ise *mitte karistada edukaid kõrgete maksudega
meelelahutus, turismiobjektid … Hinnaelastsus - Elastsus näitab, kui palju reageerib turg hinnamuutusele. Kui elastsus on alla 1, siis nt 10% hinnatõus vähendab nõudlust vähem kui 10%, kui elastsus on suurem kui 1, siis sama 10% hinnatõus toob kaasa nõudluse järsema muutuse. Suurem elastsus tähendab teisisõnu suuremat hinnatundlikkust. Elastsust mõjutab: – Asenduskaupade valik – Kauba osakaal tarbija sissetulekutes – Vajaduse aste – Vaatlusalune ajaperiood – Kauba definitsiooni ulatus – Brändi lojaalsus Asenduskaubad on kaubad, mis on alternatiivid üksteisele (buss ja rong linnade A ja B vahel) Kui bussi hind odavneb, siis tema nõudlus suureneb: 1. Ka “vanad” bussireisijad sõidavad nüüd rohkem, 2. tulevad juurde uued sõitjad, kes enne üldse ei sõitnud 3. need, kes sõitsid sama distantsi varem rongiga, aga otsustasid nüüd ümber
globaliseerumise tempo ebaühtlus erinevates eluvaldkondades, mille tõttu on tekkinud majanduslikud ja sotsiaalsed lõhed. Oluline on ka viimastel aastatel üha ilmsemaks saanud arenguvahede suurenemine riikide vahel. Globaliseerumine toob kaasa erinevate elulaadide tihedama kokkupuute ja paralleelse kooseksisteerimise. Maailmaplaanis hakkavad kauged piirkonnad, protsessid ja inimesed järjest rohkem üksteisest sõltuma. Samas kehtivad kõikvõimalikud arenguvahed ka riikide sees (erinevus sissetulekutes ja kultuurilistes hoiakutes, hariduses jms). (Purju, 2009) Ligi 2/3 maailma kaubandusest kuulub suurkorporatsioonidele. Selline olukord muudab suurfirmade nõudmistega sammupidamise aina keerulisemaks. Väiksemad ettevõtted ei suuda globaalsete hiiglaste mõjuvõimu ja turuülekaalu pärast konkureerida. Firmade ühinemised on viinud suure hulga töökohtade kaotamiseni. Lisaks on hakanud ettevõtted aina rohkem laienema odavama tööjõuga riikidesse
..". Järgnesid leppe 17 punkti, mis muuhulgas deklareerivad, et (1) tiibetlased pöörduvad tagasi Emamaa perre; et (3) Tiibeti rahval on õigus rahvuslikule ja regionaalsele autonoomiale Rahvakeskvalitsuse juhtimisel; et (4) keskvõim ei muuda olemasolevat Tiibeti poliitilist süsteemi ega Dalai-laama staatust, funktsioone ega võimu ja erineva astme ametnikud jäävad ametisse; et (7) kaitstakse usuvabadust ja ei toimu mingit muutust kloostrite sissetulekutes; et (8) Tiibeti armee muutub RVA osaks; et (9) tiibeti keelt ja haridust edendatakse, vastavalt Tiibeti tingimustele ja samuti (10) arendatakse järk-järgult selle majandust; et (11) reformide vallas ei ole mingit keskvõimudepoolset survet, et (13) Hiina rahvaarmee on ostmisel ja müümisel aus ning ei võta Tiibeti elanikelt vägivaldselt isegi mitte ühte nõela; et (14) keskvalitsus tegeleb Tiibeti välisküsimustega ning naabermaadega saab olema rahumeelne kooseksisteerimine.
peret ehk 5,9% kõigist peredest. kompenseerimiseks: hinnavõtjad ja neil peab olema võrdne võim. Maksusüsteemi 5 soovitavat omadust on: SOTSIAALKINDLUSTUSE 1. asendusmäära vähendamine Võimu võrdsust rikub iga erinevus (peale Majanduslik efektiivsus: maksusüsteem ei tohi FINANTSEERIMINE 2. finantseerimise suurendamine erinevuste individuaalsetes sissetulekutes) takistada ressursside efektiivset jaotumist Sotsiaalmaks on riiklikuks pensioni- ja - sotsiaalmaksu tõstmine indiviidide võimes valida oma tarbimist. See Administratiivne lihtsus: maksusüsteemi ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks - subsideerimine riigieelarvest eeldus välistab igat liiki diskrimineerimise; kui rakendamine peaks olema piisavalt lihtne ja maksumaksjale pandud rahaline kohustus
keskkond ning luua üleilmne partnerlusvõrk arengu edendamiseks. 3.Ebavõrdsus, arengu indikaatorid ja nende suhtelisus (SKP/SKT, Gini indeks, Inimarengu indeks, Ökoloogiline jalajälg jt) Riikidevaheliste erinevuste kõrval samavõrd oluline teema ebavõrdsus riikide sees. Tuntuim majandusliku ebavõrdsuse mõõtmise vahend on Gini indeks, mis ulatub 0-st (täielik võrdsus) 100-ni (täielik ebavõrdsus, st üks inimene saab kogu tulu, teised mitte midagi). Suurimad lõhed inimeste sissetulekutes on Namiibias (74,3), väga suur ebavõrdsus valitseb ka Komooridel (64,3), Botswanas (61), Haitil (59,5), Angolas (58,6) ja Kolumbias (58,5) Suurim sissetulekute võrdsus on Taanis (24,7), Jaapanis (24,9), Rootsis (25,0), Tšehhis (25,8) ja Norras (25,8). SKP- sisemajanduse koguprodukt SKT- sisemajanduse kogutoodang Inimarengu indeks- riikide võrdlemisel kasutatakse, vaadeldatkse kole aspekti: oodatav eluiga, haridus ja elatustase.
peamiselt vaesuse kontekstis, on oluline osa ka sotsiaalsetel võrgustikel. Tõrjutusena mõistetakse olukorda, kui inimestel ei ole võimalust pääseda ressursside ja teenuste juurde (näiteks võimalus tööd teha või ligipääs sotsiaalkindlustusele, haridusele, tervishoiuteenustele, kultuurile ja vaba aja veetmise võimalustele või ka infotehnoloogiale). 1970.-d - sotsiaalse tõrjutuse probleemid seonduvana elanikkonnagruppide madalatest sissetulekutes lähtuva vaesusega(sissetulekuvaesus) Deprivatsioon (ilmajäetus) - teatud ressursside nappus ning sotsiaalse sidususe puudumine 1990.aastatate algus - tõrjutus tähendab lisaks hulgaliselt muid probleeme: raskendatud juurdepääsu haridusele, kontaktide nõrgenemist või kadumist ühiskonna, tõrjutud indiviidide ja gruppide väärtushinnangute ja käitumismallide muutumist jpm Keda ähvardab sotsiaalne törjutus:
Erakond e partei kujutab endast kindla struktuuri liikmeskonna ja inteloogika organisatsiooni. Erakonna eesmärgiks on pääseda võimule, sest nii tal on paremad võimalused oma seisukohtade ja oma valiate soovide ellu viimiseks. Demokraatlikuks ühiskonnas on igal kodanikul õigus kuuluda talle meelepärasse paretisse. Parteisid võib oma vaadete poolest 3ks. 1. vasakpoolsed parteid- peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalseks võrdluseks. Nad pooldavad ühiskonda, kus läheb inimeste sissetulekutes ja võimutes pole eriti suured. Nad on veendunud et vastust kodanike elujärje riigi. Hearidus, tervishoid, eluase, trantsport ja kultuur peavad olema kõigile kättesaadav (SDV, KK erkond.) 2. parempoolsed parteid.-esindavad jõukamate ettevõtlusega inimeste huve. Nende ideaalik on vabadu, konkurents ja õigus valikuleigas elu valdkonnas. Nad pooldavad riikliku ja erasektori konkurentsi hariduses, tervishois jne.. 3
aastast Kirjandus Eesti NSV Kirjanike Liit NSV Liidu Kirjandusfondi Eesti Vabariiklik osakond Ideoloogilise võitluse eesliinil Range tsensuur (eeltsensuur, enesetsensuur) Ametlik kunstivool sotsialistlik realism (sotsrealism) Ühiskonna respekt kirjanike vastu Kirjanike hierarhia aunimetuste („auastmete“) alusel (Stalini preemia laureaat, ENSV rahvakirjanik, ENSV teeneline kirjanik) Suur erinevus sissetulekutes Märkimisväärsed honorarid ja massitiraažid Kujutav kunst Eesti NSV Kunstnike Liit Eesti NSV Kunstifond Ideoloogilise võitluse eesliinil Ametlik kunstivool sotsialistlik realism (sotsrealism) Kunstiliikide hierarhia (kõrgem skulptuur ja maal) Kunstnike hierarhia (NSV Liidu rahvakunstnik, ENSV rahvakunstnik, ENSV teeneline kunstnik) Riigi tellimused Sissetulekute mitmekordsed erinevused Muusika
nõudlus. ⑤ Tarbijate arv turul. Mida rohkem tarbijaid, seda suuremaks kujunevad nõutavad kogused igal hinnatasemel. Nõutav kogus on üks konkreetne number, nõudlus on terve hulk numbreid nõudluskõveral. Muutus hinnas toob kaasa muutuse nõutavas koguses (ehk liikumise nõudluskõvera peal). Teisisõnu, muutus hinnas ei too kaasa muutuse nõudluses. Muutuse nõudluses võivad tekitada kõik muud tegurid välja arvatud hind - näiteks muutused tarbija sissetulekutes või maitse-eelistustes (ehk tegurid ①②③④⑤). 6) Pakkumist mõjutavad tegurid (5 tk). ① Hüvise valmistamiseks kasutatavate ressursside hinnad. Kui toote valmistamiseks vajaliku tooraine(te) hind tõuseb, muutub selle kauba tootmine vähem kasumlikuks ning ettevõte võib võtta vastu otsuse seda vähem toota (ehk pakkuda). ② Hüvise tootmistehnoloogia. Parem tehnoloogia (vähendades tööjõukulusid) võimaldab toota rohkem. ③ Ootused
20000*0 6 = 12000 5. Kui igakuine sissetulek suureneb 7000-lt 12000-le ja säästud kasvavad 1000 võrra, siis säästmise piirkalduvus MPS võrdub: a) 0,5 b) 0,3 c) c) 0,2 0,2 d) 0,1 e) 0,05 6 Säästmise piirkalduvus MPS: 6. a) arvutatakse S/Q s = S/Q d; d; b) on muutus t sissetulekutes, i säästmises, äät tl ki t mille ill on põhjustanud õhj t d väike äik muutus sissetulekutes; t säästmises; ää t i c) on säästude osatähtsus sissetulekutes; d) pluss tarbimise piirkalduvus MPC võrdub nulliga;
Kaugete äärealadel, kus asustus on hõre ja ettevõtlus nõrk, on ka inimeste sissetulekud ning läbikäimisvõimalused viletsamad. Regionaalne tõrjutus ei kaasne sugugi ainult ulatusliku territooriumiga, olgugi et Hiinas ja Venemaal on see tõsiseks probleemiks. Eestistki leiab näiteid tõrjutuse regionaalsest mõõtmest nii on väikesaare elanikel kehvemad kommunikatsioonivõimalused, samuti püsib juba aastaid suur lõhe Harjumaa ning teiste maakondade elanike sissetulekutes. Kuigi moodsad sidevahendid, eeskätt internet, aitavad kaasa piirkondliku tõrjutuse vähenemisele, nõuab olukorra põhjalik parandamine ka riiklikke toetusprogramme äärealade arendamiseks. Heaoluriik Kujunemine: 19. sajandi lõpuks oli Lääne-Euroopas aset leidnud kaks põhjapanevat ühiskonnamuutus. Esiteks, tööstusrevolutsioon oli muutnud vabrikutöö valitsevaks, muutes varasemaga teistsuguseks ka inimeste elustiili. Üha rohkem inimesi elas linnades ja töötas vabrikutes
54. Hinna kujundus pm turunduses Pm saaduste hinnakujundus avaldab mõju sissetulekute tasemele, tarbijate heaolule, väliskaubandusbilansile. Hinnad sõltuvad nõudmisest ja pakkumisest. Hinnad muutuvad nihete tõttu nõudmises ja pakkumises. Hindade kõikumise ulatus sõltub nõudmise ja pakkumise muutumise ulatusest ja n ja p elastsusest. Elastsus on nii n kui p muutussuhetes hinnamuutusega. Nõudluse muutust põhjustavad ostjate arvu muutumine, muutused tarbijate sissetulekutes ja ostuvõimes, muutus maitseeelistustes, muutused teiste kaupade hindades, tarbijate ootuste muutumine tulevaste hinnatasemete suhtes. Pakkumise muutused võivas olla tingitud järgmistest teguritest; keskmisest erinevad tk tingimused, muutused tmt tehnoloogias, ressursside hinnamuutused teiste kaupade hinnamuutus, institutsiooniliste piirangute tühistamine. Et pt toodangu nõudlus on ebaelastne puudub stiimul kogutoodangu suurendamiseks. Pikemas ajalises perspektiivis jõuavad tootjate
eest, et riigisaladused ( riigijulgeolekut ja kaitsevõimet puudutav info) ei satuks juhuslike inimeste kätte. KODANIKUD JA DEMOKRAATIA Erakonnad ja ametiühingud Erakond ehk partei kujutab endast kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsiooni. Vasakpoolsed erakonnad peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust. Vasakpoolsed pooldavad sellist ühiskonda, kus lõhed inimese sissetulekutes ja võimalustes pole suured. Parempoolsed parteid esindavad klassikaliselt jõukamate, ettevõtlusega tegelevate inimeste huve. Nende arvates peab oma toimetuleku ja käekäigu eest vastutama eelkõike inimene ise. On ka nn tsentriparteisid , kes mõnes küsimuses kalduvad vasakule, mõnes paremale. Roheliste parteid, mis poliitika kujundamisel lähtuvad eelkõige loodushoiu ja jätkusuutliku arengu põhimõtetest.
Suured sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised muutused, nagu revolutsioon (16.sajandil) industrialiseerimine (19.sajandil) või revolutsioonid toovad endaga kaasa olilisi nihkeid ühiskonna sotsiaalses truktuuris. Need nihked peegeldavad ka poliitiliste jõudude suhete ja vahekordade muutustest. Nii on ka Eesti sotsiaalses struktuuris taasiseseisvumise järel toimunud tõsiseid nihkeid, mille tulemusena on nõukogudeaegne, suhteliselt homogenne (väikeste erinevustega sissetulekutes, haridusvõimalustes, kultuuritarbimises, reisivõimalustes) sotsiaalne struktuur asendunud ühiskonnaga, kus valitsevad teravate piiridega sotsiaalsed erinevused. Muutusi sotsiaalses struktuuris põhjustasid eelkõige muutused omandisuhetes, tööhõives, töö tasuvuses. Kõik need nihked ühiskonnaelu korralduses kajastasid Eesti sotsiaalses struktuuris. See on ilmekalt kajastunud valimiseelses võitluses. Huvigrupid
peamiselt vaesuse kontekstis, on oluline osa ka sotsiaalsetel võrgustikel. Tõrjutusena mõistetakse olukorda, kui inimestel ei ole võimalust pääseda ressursside ja teenuste juurde (näiteks võimalus tööd teha või ligipääs sotsiaalkindlustusele, haridusele, tervishoiuteenustele, kultuurile ja vaba aja veetmise võimalustele või ka infotehnoloogiale). 1970.-d - sotsiaalse tõrjutuse probleemid seonduvana elanikkonnagruppide madalatest sissetulekutes lähtuva vaesusega(sissetulekuvaesus) Deprivatsioon (ilmajäetus) - teatud ressursside nappus ning sotsiaalse sidususe puudumine 1990.aastatate algus - tõrjutus tähendab lisaks hulgaliselt muid probleeme: raskendatud juurdepääsu haridusele, kontaktide nõrgenemist või kadumist ühiskonna, tõrjutud indiviidide ja gruppide väärtushinnangute ja käitumismallide muutumist. Keda ähvardab sotsiaalne törjutus:
Saamata jäänud heaoluvõit/kasu=heaolukadu. Näiteks: maksude kehtestamine toob kaasa heaolukao. Joonis 9 Vaesuse indeks – kui suur % elanikkonnast elab allpool vaesuspiiri. Absoluutne vaesus – rahuldamata on esmatähtsad vajadused eluks – puuduvad toit ja peavari. Suhteline vaesus – olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset. Sissetuleku lõhe ehk vaesuse süvik – vahe suure sissetulekuga ja väikse sissetulekuga inimeste sissetulekutes. Leitakse: Joonis 10 Joonis 10.1 Ebavõrdsuse mõõtmine Joonis 11 AVALIK VALIK – poliitiliste nähtuste uurimine majanduslike meetoditega. Arenes suurelt 60ndatel. Majandusteadus – inimeste valikute uurimine. Enne 70ndaid defineeriti seda uurimisobjekti kaudu, turgude toimimine, majandus kui süsteem. Alates 70ndatest defineeritud meetodi kaudu (G.Becker)
saamisel ebavõrdselt; Süvalaiendamine Soodustada ja toetada kodanike ühendusi edendama soolist võrdõiguslikkust ning lähtuma soolise süvalaiendamise printsiibist oma töös Tööturu arengute suunamine lähtuvalt soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise põhimõttest; Avaliku sektori positiivne eeskuju Sissetulekute ebavõrdsus: Majanduslik) ebavõrdsus viitab disproportsioonidele majanduslikes väärtustes ja sissetulekutes Mis põhjustavad ebavõrdsust? Tööturg Kaasasündinud võimed Haridus Üleilmastumine Sugu, rass ja kultuur Jõukuse kontsentratsioon Inflatsioon Tagajärjed: Rahvatervis: Kõrgem imikute suremuse määr Rohkem südame-veresoonkonnahaigusi Rohkem vähki Enam inimesi tervisekindlustuseta Alakaaluliste imikute suurem osakaal Puude tõttu töövõimetute inimeste kõrge osakaal Palju suitsetajaid
Kui pakkumiskõver on väga elastne, on muutus kaubeldavas koguses suurem ja muutus hinnas väiksem. Kui pakkumiskõver on mitteelastne, on muutus hinnas suur ja muutus kaubeldavas koguses väike. Muutused tootmisteguri pakkumise mõjutavad samuti hinda ja kaubeldavat kogust ning teguri pakkujate tulusid. Pakkumise suurenemine toob kaasa kaubeldava koguse suurenemise ja hinna languse. Pakkumise vähenedes väheneb kaubeldav kogus ja suureneb teguri hind. See, missuguse muutuse sissetulekutes toob kaasa pakkumise muutumine, sõltub teguri nõudluse elastsusest. Oletame, et esialgselt kaubeldi 3 ühikut tootmistegureid hinnaga 10 krooni ühiku kohta (vt joonis 10.3). Seejärel pakkumine vähenes ja pakkumiskõver nihkus vasakule. Pakutav kogus on nüüd 2 ühikut. Kui nõudluskõver on D0, toob pakkumise vähenemine kaasa hinna tõusu ja teguritulu vähenemise. Kui esialgu kaubeldi 3 ühikut hinnaga 10 krooni ühiku kohta, oli teguritulu 30 krooni. Kui kaubeldav kogus vähenes
Probleempiirkonnad jäänud endisteks. Arendus-projektide vähene seotus kohalike ja regionaalsete pikemaajaliste arengustrateegiatega. Siiski on paranenud teatud alade sotsiaal-majanduslik olukord ja mahajäämus; samuti on ka häid arendusideid, projektide juhtimisoskus paranenud; Majanduslikult aktiivse rahvastiku osakaal väheneb pea igas maakonnas ja see on seotus rahvastiku vananemisega. Piirkondliku erinevused sissetulekutes suured, maakondlikud erinevused ligi kahekordsed. Erinevuste põhjused: aktiivse rahvastiku osatähtsus ja tootlikkus, töösaamise võimalus. Tulevik: Tulevikuvisioonid peavad tuginema iga piirkonna individuaalsetele tingimustele, eripärale ja võimalustele. Regionaalarengu visiooni põhijooned aastaks 2015: 1) maakonnad on tasakaalustatud arenenud; 2) kohalike
Konvergentsi töötamiseks kas moodust : 1- sissetulekute hajumise vähenemine majanduses, ehk siis erinevate majanduste sissetulekute hajususe (erinevuse?) vähenemine? 2- kui vaesed majandused kasvavad lihtsalt kiiremini, kui rikkad. Samas, kui riik vaene, siis ei ole garantiid, et järgi jõuab. On vaja uusi tehnoloogiaid, kapitali meelitada ja globaalsetel turgudel osaleda. Abramovitzi sõnul peab "järelejõudmiseks" need nõuded täidetud olema. Tema sõnul seletab see, miks veel maailma sissetulekutes erinevusi on. See teooria eeldab, et tehnoloogia on vabalt kättesaadav. Lisaks ei pruugi väliskapitali tulla. Langetakse "madala effektiivsuse ringi" ehk teisisõnu, ei suudeta omandada kõige efektiivsemat tehnoloogiat. Vahe rikaste ja arengumaade vahel on tema sõnul tootmistehnikad ja nende efektiivsus. Seega kui ei suuda parimat tootmisvahendit omandada, siis toodad sitta edasi ja oled seal ringis. 70-89' leidsid Sachs ja Warner, et
paigutuses esile võimalikult vähe moonutusi. Peale II MS arendasid teooriat Diamond ja Mirrlees. Teooria on küll teaduslikult huvitav, kuid ei käsitle institutsioone, kus kulu- ja tulupoliitilisi otsuseid vastu võetakse ja seega ei saa seda maksustamisel reaalselt rakendada (puudub maksustamise poliitiline dimensioon??) Maksuintsidentsi teooria uurib, kes tegelikult maksukoormust kannab. Teooriat arendas Harberger, kes uuris mingile objektile kehtestatud maksu mõjul toimunud muutuseid sissetulekutes ja asendusefekte. Selle alusel näitab ta, milliseks maksuintsidents kujuneb. Ühtseid hinnanguid ei võimalda siiski anda. 56. Millised on poliitiliste konjunktuuritsüklite tekkepõhjused avalikus sektoris? 13 Nordhaus arvab, et tsükleid põhjustab valitsuse motivatsioon kujundada soodne majandusolukord just valimiste ajaks. Valimistevahelisel ajal lepib valitsus kriisiga, mida
Nt Eesti vs Rootsi. Sotsiaalseks tõrjutuseks loetakse ka olukorda, kus inimesel on rahalisi vahendeid toimetulekuks, kuid tal puuduvad sotsiaalsed sidemed ja sotsiaalne kaasatus. Nt puudega inimene, kes oma liikumisvõimetuse tõttu ei saa käia avalikes kohtades ega osaleda üritustel. Sotsiaalse tõrjutuse põhjused: · Töötus · Erivajadus · Kuulumine vähemusrühma · Piirkondlikud tulu- ja infrastruktuuri erinevused (äärealad, lõhe sissetulekutes Harju- ja maainimeste hulgas, kehvemad kommunikatsioonivõimalused) Sotsiaalsed probleemid võivad olla kuritegevus, tööpuudus, vaesus, narkomaania, vähemused jne. Selleks, et välja selgitada, kuidas sotsiaalne kihistatus mõjub ühiskonna stabiilsusele, kasutatakse sotsiaalsete lõhede mõistet. Ka lõhed moodustuvad erinevate tunnuste alusel: varanduslikud, usulised, ideoloogilise, etnilised jne. see mõõdab, kui suured on vahed erinevate gruppide ja kihtide vahel
annaabi.ee 
