ideoloogia lähtepunkt a) konservatiivne ideoloogia; b) fasistlik ideoloogia; c) liberaalne ideoloogia. 111. See ideoloogia peab vabadust nii inimese kui ka ühiskonna suurimaks hüveks ja eesmärgiks a) liberaalne ideoloogia; b) rahvuslus- ehk natsionalismiideoloogia; c) sotsialistlik ideoloogia. 112. Nn. kolmanda tee ideoloogia defineerib võrdsust a) võrdsusena sotsiaalsetes standardites; b) kui osalust ühiskonna ja riigiasjade ajamises; c) võrdsete sissetulekutena. 113. Otsustuskeskkonna Õiguslik-institutsionaalsed tegurid on a) justiitsministeerium, kohtusüsteem; b)parlament, valitsus; c) seadused, määrused. 114. Otsustuskeskkonna ühiskondlikud tegurid on a) väärtused, ideoloogiad, mentaliteet; b) ühiskondlikud organisatsioonid; c) avalik sektor. 115. Otsustuskeskkonna tehnilis-majanduslikud tegurid on a) riiklik innovatsioonisüsteem; b) tootmisvõimsused, tehniliste ja majanduslike teadmiste tase; c) tehniline ja majanduslik haridus. 116
109. Motiivide struktuuri moodustavad a)valijate tahe; b)valimiseelsed lubadused; c)ideoloogiad, huvid, survetegurid. 68.Määramatuse puhul a)võivad esineda nii objektiivsed kui subjektiivsed tõenäosused; b)võivad esineda objektiivsed tõenäosused; c)võivad esineda subjektiivsed tõenäosused. N 112. Nn. kolmanda tee ideoloogia defineerib võrdsust a)võrdsusena sotsiaalsetes standardites; b) kui osalust ühiskonna ja riigiasjade ajamises; c)võrdsete sissetulekutena. 95.Neli kõige olulisemat otsustusinstitutsiooni on a)parlament, valitsus, kesk-emissioonipank, avalik-õiguslikud omavalitsusinstitutsioonid; b) parlament, valitsus, kesk-emissioonipank, riigikohus; c)parlament, valitsus, ametiühingud, tööandjate liidud. 46.Nõudluse kasv a)suurendab ettevõtetevahelist konkurentsi; b)vähendab ettevõtetevahelist konkurentsi; c)ei mõju ettevõtevahelisele konkurentsile. O 88.Osalise assimileerumise puhul
Täiendav otsuse tegemise taotlus oleks siinkohal mõistlik. 7. Eluasemelaenu võtnud A soovib pank B vastu esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kohus teeb määruse ja nõuab temalt riigilõivu 94 000 krooni maksmist. Seepeale esitab A kohtule taotluse vabastada ta riigilõivu tasumisest ja määrata talle riigi õigusabi korras advokaat. Oma varana loetleb A korteri, mida B soovib sundtäitmisel müüa (väärtus ca 1 600 000 krooni) ja sissetulekutena igakuise palga 4500 krooni, ja erinevad sotsiaaltoetused kokku 2000 krooni kuus. Kulutustena loetleb ta eluasemelaenumaksed 4000 krooni kuus, kommunaalkulud ja kulud toidule 1500 krooni kuus, kulud lastele 1200 krooni kuus ja muud kulud 200 krooni kuus. Kas ja mis ulatuses saab A riigi menetlusabi, eeldusel, et tema hagi ei ole ilmselgelt perspektiivitu? Kulud kokku 6900 Sissetulek 6500 Vahe 400 krooni ei ole nii suur vahe et selle võib kanda lähisugune.
annaabi.ee 
