3)Toetused 4)Riigi võla intressid Maksusüsteem Selleks et tagada piisava hulga raha laekumine riigieelarvesse kujundab valitsus maksusüsteemi. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majanduslikku ülesannet: 1)Rahaline ülesanne , see tähendab ühishüviste pakkumiseks mis seisneb vajalike ressurside kogumises riigieelarvesse. 2)Reguleeriv ülesanne , majandussubjektide käitumise mõjutamine Maksudeliigid Liigitada saab mitmeti , nt maksud sissetulekutelt(tulumaks), maksud kulutustelt(käibemaks ja aktsiisimaks), maksud omandilt(maamaks) Otsesedmaksud On need maksud mis võetakse otse sissetulekutelt või omandilt. 1. Üksik isiku tulumaks 2.Ettevõtte tulumaks (maksab ettevõtte kasumi pealt kui see võetakse välja ja jaotatakse dividenditeks) 3.Sotsiaalmaks (tööandja maksab töötaja palgapealt) 4.Töötus kindlustus maks(töötaja ja tööandja maksavad) 5.Maamaks(maaomanikud maksavad)
Riik sekkub majandusse: otsene majandustegevus, seadusandlus ja maksude kehtestamine/kogumine. Majanduse langusfaas- maksukoormuse vähendamine või suurendamine, suurendab tarbimist ja edendab seejärel majandust Majanduse tõusufaas- kulutuste piiramine, suurem maksustamine- saab piirata tarbimise kasvu, et maj. Üle ei kuumeneks. Maksud. Kaudne maks- toote või teenuse hinnas sisalduv ja tarbija poolt kinni makstud(aktsiisimaks,käibemaks) Otsene maks- sissetulekutelt makstav maks(tulumaks,sotsiaalmaks) Kõrge maksukoormus- tagab valitsusele suuremad tulud(võimalik pakkuda avalikke kaupu ja teenuseid)Paks riik Madal maksukoormus- jätab võimaluse kasutada teenitud tulu suuremal määral tarbimiseks ning investeerimiseks. Õhuke riik Õiglane maksusüsteem: 1)neutraalsus/võrdsus maksud võrdselt kõigile 2.)suunatus- maksustamine võimaldab suunata turumajanduse toimimist 3.) Lihtsus- maksud peavad olema üheselt tõlgendatavad
Maksumäär protsendina väljendatud tulu või hinna osa, mis tuleb maksuna ära maksta (Eestis 18%) Maksusüsteem maksustamise põhimõtted Proportsionaalne maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud, maksustatakse võrdselt, sama maksumääraga Progresseeruv ehk astmeline maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (%) makse Maksud: 1. Füüsilise isiku tulumaks maks mida tasub inimene kõigilt oma sissetulekutelt: palgalt, lotovõitudelt, honoraridelt (pensionid ja riiklikud abirahad ei kuulu maksustamisele). 21% kõigilt sissetulekutelt. 2. Käibemaks kaupade ja teenuste müügihinnalisad, mis laekub riigieelarvesse. (18% müügihinnast) 3. Riigilõiv teenustasu, mida tuleb maksta mitmesuguste kodanikuteenuste eest. Kohalikud maksud Eestis: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu Maksulised tulud
OTSESED MAKSUD TONY TSILK Miks on maksude maksmine vajalik? Riigile: - riik saab pakkuda inimestele tasuta ühishüvesid (nt haridus, maanteed, tuletõrje jne) - riik saab maksta inimestele toetusi Inimesele: - inimene saab kasutada riigi poolt pakutavat - makstud maksudest sõltub otseselt nt pensioni suurus Maksud Otsesed maksud – maks, mida inimene maksab oma sissetulekutelt. (nö “eraldi”) Nt tulumaks, sotsiaalmaks Kaudsed maksud – maks, mida inimene maksab tarbimiselt (kauba hinnalisa) Nt käibemaks, aktsiisimaksud Riiklikud maksud – maks, mis on kehtestatud seadusega Riigikogu poolt ja mis kehtib kogu riigis Kohalikud maksud – maks, mis on kehtestatud KOV volikogu poolt ja kehtib ainult vastavas vallas/ linnas Tulumaks – 21 % Füüsilise isiku tulumaks: - makstakse kogu tulult
protsentuaalse osana laenusummast. Intress on rahasumma, mis kujuneb vastavalt intressimäärale ja laenusummale. Maksumäär on protsent, millega arvestatakse kas ettevõtte või üksikisiku sissetulekult arvestatud maks. Propotsinaalne-maksustav osa tulust on määratud kõigile ühetaoliselt kehtiva protsendiga. Progressiivne-maksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tuludele. Regressiivne-maksumäär alaneb tulude suurenedes. Maksu liigid: otsesed- võetakse otse isiku sissetulekutelt(tulumaks,sotsiaalmaks). Kaudsed maksud- mõjutavad sissetulekut kaudselt, sest maksustatakse tarbimist (käibemaks,aktsiis).Sotsiaalkindlustusmaksud ravikindlustus,pensionikindlustus(töötuskindlustus). Lisandväärtus- tootmisetappides toimuv kauba turuhinna suurenmine(lisanduv kauba väärtuse kasv. THI ehk tarbijahinnaindeks-indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Selle arvutamise aluseks on indikatiivne ostukorv
Peab arvestama läheb parlamenti Võtab vastu Maksusüsteemid: 1.proportsionaalne 2.progressiivne ja 3.regressiivne. 1.Maksustav osa tulust on märatud kõigile ühetaoliselt kehtiva protsendiga. 2.Maksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tulude suurenemisele. 3.Maksumäär alaneb tulude suurenedes. Maksuliigid: Kaudne maks- toote või teenuse hinnas sisalduv ja tarbija poolt kinni makstud maks. Otsene maks- sissetulekutelt makstav maks. Riiklik ehk otsene maks- tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisimaks, raskeveokimaks Kohalikud ehk kaudsed otsustab volikogu, müügi-, paadi-, reklaami-, teede ja tänavate sulgemise-, mootorsõiduki-, loomapidamis-, lõbustus- ja parkimise. Maks-seaduse või seaduse alusel, valla-või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse maksumaksjale ühekordne või perioodiline kohustus.
Maksud meie vaenlased või sõbrad Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele. Riik kehtestab elanikkonnale otsesed ja kaudsed maksud. Otsesed maksud on need mida võetakse otse isiku sissetulekutelt, näiteks tulumaks, sotsiaalmaks. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist, näiteks aktsiis, käibemaks, tollimaks. Siit võib järeldada, et pole ikka nii meeldiv neid makse maksta. Kuna milleks inimene raha teenib, kui sellest suurema osa maksab ta mujale, sest kõik ei saa sama võrdset palka. Seega pole üllatav, et inimesed jõuavad erinevatele järeldustele maksu suuruse osas, mis kõige paremini nende maksevõimele vastab
Indeks võimaldab võrrelda inimeste elukvaliteeti erinevates riikides THI - iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Inflatsioon - kaupade või teenuste hinnataseme tõus Deflatsioon - inflatsiooni vastandprotsess. Selle käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises. Seetõttu saab sama rahakoguse eest rohkem osta. Devalvatsioon - Raha väärtuse muutmine kulla suhtes keskpanga või riigi poolt Otsesed maksud - võetakse maha otse isiku sissetulekutelt Kaudsed maksud - mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist Riiklikud maksud - laekuvad riigieelarvesse. Kohalikud maksud - valla- või linnavolikogu võib maksumäärusega kehtestada omal territooriumil Astmeline maksusüsteem suurema sissetulekuga inimesed maksavad ka rohkem makse Võrdeline maksusüsteem kõigile kehtib ühene maksumäär (protsentides) Regressiivne maksusüsteem kõik maksavad sama palju makse, väiksemapalgalised suurema protsendi
Erakond Isamaa nägemus Eesti riigi rollist majanduses Isamaa pooldab vaba turumajandust, mille kohaselt riik sekkub vähe majandusse. Nemad võitlevad selle eest, et madalapalgaliste maksukoormus langeks, seejuures piiramata ühtegi muud seadusega lubatud tulust mahaarvamist. Samuti pooldavad nad ka teiste maksumaksjate maksude vähendamist sissetulekutelt, kuid see-eest võiks suurendada makse tarbimiselt, raiskamiselt ning reostuselt ehk keskkonnatasud, mis tagavad põhjendatud ja stabiilse maksukeskkonna, on oluline teema. Ei poolda progressiivset tulumaksu. Isamaa toetab Eesti ettevõtlust ja sellega seoses uute töökohtade rajamist Eestisse. Ka start-up'ide soosimine on riigis tähtsal kohal, kuna need on majanduskasvu ja töökohtade loomise vedurid. Analüüsis põhinen IRL 2015. aasta valimiste programmile ja Isamaa maailmavaate
(riigi)ülesannetest. Riigi maksusüsteem- moodustavad kehtivad riiklikud ja kohalikud maksud ning nendes tekkivad maksusuhted. Maksude kehtestamine- õigus on riigil ja kohalikel omavalitsustel. 8. Proportsionaalne- maksusüsteem milles kõigile maksumaksjatele kehtib üks maksumäär, olenemata ta palgast. (eesti) progresseeruv maksusüsteem- maksusüsteem sõltub maksustatavast summast.(soome). 9. Otsesed- Otsesed maksud on need mida võetakse otse isiku sissetulekutelt, nt: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks kaudsed maksud- Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist, nt: käibemaks, aktsiis. 10. Maksed, eesmärgid töötuskindlustuse- eesmärgiks on kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine, pensionikindlustuse maksed- eesmärk on kindlustada pensionieas kindel sissetulek. 11
vastupidi kui majandus on tõusufaasis, siis peaks planeerima just ülejäägiga eelarve ja koguma reserve, mida siis langusefaasis kasutada eelarvepuudujäägi katteks. Küsimus 8 Avaliku sektori tulude peamised allikad on: Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks või enam: avaliku sektori ettevõtete kasumid maksud omadilt maksud sissetulekutelt maksud käibelt Kõik neli kuuluvad avaliku sektori peamiste tuluallikate hulka. Küsimus 9 Avaliku sektori kulude alla kuuluvad: Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks või enam: riigivõla intressid riiklikud investeeringud valitsuse tulusiirded erasektorile valitsussektori ostud ja tööjõukulud
Väite teine pool peaks aga olema vastupidi kui majandus on tõusufaasis, siis peaks planeerima just ülejäägiga eelarve ja koguma reserve, mida siis langusefaasis kasutada eelarvepuudujäägi katteks. Küsimus 8 Avaliku sektori tulude peamised allikad on: Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks või enam: avaliku sektori ettevõtete kasumid maksud omadilt maksud sissetulekutelt maksud käibelt Kõik neli kuuluvad avaliku sektori peamiste tuluallikate hulka. Küsimus 9 Avaliku sektori kulude alla kuuluvad: Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks või enam: riigivõla intressid riiklikud investeeringud valitsuse tulusiirded erasektorile valitsussektori ostud ja tööjõukulud
8. President kuulutab riigieelarve seaduse välja. EELARVEPOLIITIKA : 1) Maksupoliitika määrab milliseid makse ja mille eest riik maksab 2) Kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega , millele kulutatakse. Väikese riigi eelarve peab olema tasakaalus . Riigieelarve kolm olulisemat tuluallikat on : * sotsiaalmaks , * käibemaks * mittemaksulised tulud . 7. MAKSUD 1. Füüfilise isiku tulumaks: maks , mida tasub iga inimene kõigilt sissetulekutelt. nt: palk, lototvõit. ( pensionid ja abirahad ei kuulu maksustamisse ) 21 % kõigist oma sissetulekustest . 2. Käibemaks: kaupade ja teenuste müügihinna lisand , mis laekub riigi eelarvesse . 18& kauba või teenuse müügihinnast. MAKSULISED TULUD : 1) Otsesed maksud 1.1 Füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks. (kõikidelt tuludelt ) 1.2 Maamaks ( tasub iga kinnistu omanik ja see laekub kohalikusse eelarvesse) 2) Kaudsed maksud 1.1 Käibemaks ( 18% kauba ja teenuste hinnast)
tagasimaksmisele kuuluvate võlanõuete ja võlakohustuste vahe Eelarvepoliitika põhieesmärk on tagada majanduse stabiilsust ja jätkusuutlikust, turude paindlikkuse ja efektiivsuse ning vähendada stabiilsust ohustavaid riske. Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub. Kaudne maks toote ja teenuse hinnas sisalduv ja tarbija poolt kinni makstud maks. Otsene maks sissetulekutelt makstav maks Maksukoormus näitab, kui suur osa SKP-st kulub maksudele. Kõrge maksukoormus tagab valitsusele rohkem tulu, mille pealt suurenevad võimalused pakkuda rohkem kaupe ja teenuseid Madal maksukoormus väiksem tulu riigile ja mida kasutatakse tarbimiseks ja investeeringuteks Maksumäär teenitud tulust maksudele minev osa Proportsionaalne kõikidele on määratud sama protsendiga maks
Tööandja: sotsiaalmaks (33%), töötuskindlustus (0,8%) 8. Miks on noorte tööpuudus kõrge? Millised on noorte töötuse vähendamise võimalused? Noored ei lähe madala palgaga ja halbadele töökohtadele. Teha noortele noortepäraseid töökohti; korraldada täiendõpet, kursusi, praktikat. 9. Mida tähendavad järgmised maksud: füüsilise isiku tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, aktsiisid? Mitu % ja millest, kes maksab? Füüsilise isiku tulumaks füüsiliste isikute sissetulekutelt võetav maks. (20%) Käibemaks tootele või teenusele lisandunud väärtuse maks (20%, 9%, 0%). Tarbijad maksavad. Sotsiaalmaks pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajalike rahaliste vahendite kogumiseks pandud maks. Tööandja oma tulult. (33% - 20% pensionikindlustuseks, 13% tervisekindlustuseks) Aktsiis maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele ja mille tarbimist loodab riik vähendada
MAKSUSÜSTEEM maksustamise põhimõte. PROPORTSIONAALNE MAKSUSÜSTEEM maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud, nii suured kui väikesed, maksustatakse võrdselt , ühesuguse maksumääraga. PROGRESSEERUV EHK ASTMELINE MAKSUSÜSTEEM maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem %) makse. 1. Füüsilise isiku tulumaks: Maks, mida peab inimene maksma kõigilt oma sissetulekutelt: palk, lotovõit, honorar (pensionid ja abirahad ei kuulu maksustamisele). 21 % tulust. 2. Käibemaks: Tarbimismaks, mida makstakse ostumüügi tehingutelt ning, mis laekub riigieelarvesse. 18% kauba või teenuse hinnast. 3. Riigilõiv: Teenustasu, mida tuleb maksta mitmesuguste kodanikuteenuste eest. Kohalikud maksud : maamaks, parkimistasu, paadimaks, isikumaksud, reklaamimaks, lemmikloomamaks. Miks peab täitma tuludeklaratsiooni?
raskeveokimaks. Kohalikke makse võib olla kuni kaheksa: müügimaks; paadimaks; reklaamimaks; teede ja tänavate sulgemise maks; mootorsõidukimaks; loomapidamismaks; lõbustusmaks; parkimistasu. Majandusteoreetiliselt jaotatakse maksud kaheks: otsesed ja kaudsed maksud. Otsesed maksud võetakse maha otse isiku sissetulekutelt: tulumaks, sotsiaalmaks. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist: aktsiis, käibemaks. 3. Kirjeldage olulisemaid pangateenuseid ning nendega kaasnevaid võimalusi ja kohustusi. Pangateenuste valdkonnad on: Maksete teostamine- enamlevinud pangatehing, kus majanduses osalejad kannavad enda arvelt raha teiste arvele. Eriti mugavaks teeb asjaolu, et tänapäeval saab seda teha
Siiski, Elizabeth on ise selgesõnaliselt öelnud, et kavatseb olla kuninganna surmani. Alates 21. detsembrist 2007 on ta vanim Suurbritanniat ja Rahvaste Ühendust valitsenud monarh. Kui ta valitseb 9. septembrini 2015, saab temast ka pikima valitsusajaga Briti monarh. Hinnanguliselt on Elizabeth II varanduse väärtus 5 miljardit naelsterlingit (1994), mistõttu ta on maailma rikkaim naine. 1993. aasta aprillis hakkas ta vabatahtlikult maksma tulumaksu ja kapitalitulu maksu oma sissetulekutelt, mis moodustuvad põhiliselt aktsiaportfellist ja on väärt umbes 45 miljardit naelsterlingit. Riigivisiit Eestisse 19.20. oktoobril 2006 tegi kuninganna Elizabeth II riigivisiidi Eestisse . Elizabeth II annetas Eesti presidendile Toomas Hendrik Ilvesele Bathi ordeni rüütli suurristi ja sai presidendiltMaarjamaa risti keti . Kuninganna Elizabeth II vastuvõtt Raekoja platsil (21.10.2006)
kerkivad umbes 2.3%-ni SKP-st. ● Kolme- ja enamalapselise pere toetuste suurendamine 300 euroni kuus, 100 eurot kõrgem kui eelmisel valitsusel. ● Tööjõumaksude alandamine, nelja aasta perspektiivis 0,5% SKP-st, üle 100 miljoni euro võrra rohkem kui eelmine valitsus. 2. Maksud Eesti Vabariigis – otsesed ja kaudsed maksud. Oskad nimetada ja kirjeldada. Otsesed maksud: ● Võetakse maha otse isiku sissetulekutelt. ● Sotsiaalmaks- pensioni- ja ravikindlustuse rahastamiseks- 33% (vastavalt 20% ja 13%). ● Tulumaks- füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks- 20%. Kaudsed maksud: ● Tarbimise maksustamine. ● Aktsiis- kehtestatud teatud kauplemisele või tootmisele (alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis). ● Käibemaks- toote või teenuse lisandunud väärtuse maks- 20%. 3. Töötamine – tunnis arutatud põhimõistete põhjal.
kõrge näitaja ning veel mõttetum on meid selles osas võrrelda Ameerika Ühendriikidega. Kui Euroopas jääb sama näitaja allapoole 20 protsenti, siis USAs on sama näitaja sootuks 1213 protsenti. See näitab üsna selgelt, et kuigi teeniti numbriliselt rohkem, sai suur osa inimestest peamiselt leivaraha ega saanud mõelda meelelahutusele või näiteks reisidele. Keskmine näitaja kujutab ju müstilist keskmist eestlast, reaalses elus jääb suur osa inimestest oma sissetulekutelt sellele alla. Majanduslangusi on olnud enne meie aega ning on ka pärast. See on mingil määral paratamatus, sest alati järgneb igale tõusule langus, mis sunnib inimesi ümber mõtlema ning uuenema. Uuendusi peab tegema ka riik ning uute süsteemide välja töötamine on sel puhul kõige soodsamas olukorras nimelt sunniolukorras. Võtaks näiteks majandustõusu ajal töökohtade rohkus, tööle võeti kõiki kes parasjagu soovisid kogemustega või ilma. Mis küll
Teenustasud, mis lähevad riigile, et riik teeks inimesteke mingi teenuse. Registrist mahavõtmine ja lisamine. RKP- riigimajanduse koguprodukt, mõõdab riigiresidentide poolt toodetud lõpphüviste väärtust. SKP- sisemajanduse koguprodukt- Riigis teatud aja jooksul toodetud kaupade aj teenuste koguväärtus. SKT- sisemajanduse kogutoodang, arvestab kõiki majandustehinguid, mis on toimunud sh vahetoodangu müük. Tulumaks- maks , mida tasub iga inimene kõigilt sissetulekutelt. nt: palk, lototvõit. ( pensionid ja abirahad ei kuulu maksustamisse ) 21% Vahetarbimine- kaubad ja teenused, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tootmiseks. Ühishüvis e ühishüve- teenus, rajatis, põhimõte, mis aitab kaasa heaolu tagamiseks, riigi toimiseks.
öelnud, et kavatseb olla kuninganna surmani. Kui ta elab 21. detsembrini 2007, saab temast vanim Suurbritanniat ja Rahvaste Ühendust valitsenud monarh. Kui ta valitseb 9. septembril 2015, saab temast ka pikima valitsusajaga Briti monarh. 5 Hinnanguliselt on Elizabeth II varanduse väärtus 5 miljardit naelsterlingit (1994), mistõttu ta on maailma rikkaim naine. Aprillis 1993 hakkas ta vabatahtlikult maksma tulumaksu ja kapitalitulu maksu oma sissetulekutelt, mis moodustuvad põhiliselt aktsiaportfellist ja on väärt umbes 45 miljardit naelsterlingit. Riigivisiit Eestisse 19.20. oktoobril 2006 tegi kuninganna Elizabeth II riigivisiidi Eestisse. KASUTATUD KIRJANDUS *Õpilase entsüklopeedia *AXIS Geograafia entsüklopeedia *D. Kindersley "Illustreeritud lasteentsüklopeedia" 6
Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majandusfunktsiooni: 1. fiskaalne funktsioon, mis seisneb majanduse arenguks vajalike ressursside kogumises; 2. reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on majandussubjektide käitumise mõjutamine ning proportsioonide muutmine ressursside paigutuses. Majandusteoreetiliselt jaotatakse maksud kaheks: otsesed- ja kaudsed maksud. Otsesed maksud on need mida võetakse otse isiku sissetulekutelt. tulumaks sotsiaalmaks maamaks Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist. aktsiis käibemaks tollimaks Maksukohuslane Maksukohuslane ehk maksu subjekt on juriidiline või füüsiline isik, kes peab maksu maksma. Maksukohustuslane on: 1) maksumaksja; 2) maksu kinnipidaja; 3) muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest.
· Eesti kroon on fikseeritud välisvaluuta suhtes 10. Mis iseloomustab valuutakomitee süsteemi? (3 tunnust) · Kogu käibelolev Eesti Kroon peab olema tagatud välisvaluutaga · Eesti kroon on vabalt vahetatav iga võimaliku välisvaluuta vastu · Eesti kroon on fikseeritud välisvaluuta suhtes 11. Kaudsed ja otsesed maksud . Erinevus? Sarnasus? Sotsiaalmaks. Otsesed maksud on need mida võetakse otse isiku sissetulekutelt. · Tulumaks · Sotsiaalmaks on maks, mida tööandja peab maksma riiklikku pensionifondi ja haigekassasse igalt väljamakstud palgalt. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist · Aktsiis · käibemaks 12. Millele kulub riigieelarve raha? Kes seda otsustab? Riigieelarve kulub haridusele, meditsiinile, politseile, sõjaväele, tuletõrjele ja paljude teiste avalike teenuste
mis rajab ja hoiab vastastikku kasulikke suhteid organisatsiooni ja nende sihtgruppide vahel, millest sõltub organisatsiooni edu või läbikukkumine. 62. Tooted - üks turunduse põhimõistetest. Inimesed rahuldavad oma vajadusi ja soove toodete abil. Sellest lähtudes mõistetakse turunduses tootena kõike, mida võib pakkuda kellelegi tema vajaduste ja soovide rahuldamiseks. Tarbijate vajadust võib rahuldada ese, teenus või info. 63. Tulumaks -füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekutelt võetav maks (standardmäär Eestis 20%) 64. Turg - ostu- ja müügitehingute pidevalt toimiv süsteem; (kaupade, teenuste, väärtpaberite vms.) pakkumine ja nõudmine; turustamispiirkond. 65. Turundus - (marketing) on tegevuste süsteem, mille eesmärk on viia kokku ostjate soovid ja vajadused ning müüja eesmärgid. 66. Tööjõud - majanduslikult aktiivne rahvastik ehk töövõimelised isikud. Jaguneb töötajateks, ettevõtjateks ja töötuteks. 67
majanduse stabiliseerimne Riigieelarve-plaan,mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Valitsuse kulutused: 1.valitsuse poolt ostetud kaubad ja teenused: riigikaitse,maanteed,haridus,kultuur,tervishoid jne. 2.toetused ja abirahad:pension,lapsetoetus,töötu abiraha jne. 3.avaliku sektori palgad 4.intressid riigivõlalt 5.toetused kohalikele omavalitsustele Valitsuse tulud: 1.peamiselt erinevad maksud 2.mittetululised maksud: tulud varadelt,laenud,trahvid,riigilõiv. Maksud. Maksud sissetulekutelt e. tulumaksud(sotsiaalmaks) Maksud kulutustelt e. tarbimismaksud(käibemaks,aktsiisimaks) Omandimaksud(maamaks) Välismõjud ja ühishüved. Välismõju-on tootmisel või tarbimisel tekkiv kõrvalmõju firmadele või inimestele,kes ei ole otseselt antud hüviste tootmise või tarbimisega seotud. Neg.välismõju(saastatus) Reguleerida.1.otsene maksustamine 2.moraalne mõjutamine 3.maksude kehtestamine Pos
maksusüsteemi. Maksude kehtestamine ja kogumine on üks vanemaid majanduse reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majanduslikku ülesannet: 1) fiskaalne funktsioon, mis seisneb ühishüviste pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse; 2) 2) reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on majandussubjektide käitumise mõjutamine. MAKSUDE LIIGID Maksuobjekti omaduste alusel jaotatakse maksud: 1) maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (näiteks tulumaks, sotsiaalmaks); 2) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (näiteks käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks); 3) maksud omandilt ehk omandimaksud (näiteks maamaks). Väga levinud on ka maksude jaotamine otsesteks ja kaudseteks maksudeks. Otsesed maksud on need, mida arvestatakse otse isiku sissetulekutelt, näiteks tulumaks ja sotsiaalmaks. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega
nende tarbimist. 4. Mingite tegevuste soodustamiseks - näiteks Eestis vabastatakse need ettevõtted tulumaksust, mis investeerivad teenitud kasumi tagasi firmasse. 5. Majandusliku aktiivsuse reguleerimiseks makse langetades suurendatakse majanduslikku aktiivsust ja makse tõstes vähendatakse majanduslikku aktiivsust. Majandusteoreetiliselt jaotatakse maksud kaheks: otsesed- ja kaudsed maksud. - Otsesed maksud on need mida võetakse otse isiku sissetulekutelt (sotsiaalmaks, tulumaks). - Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist (aktsiis, käibemaks). 7. Raha ja finantsmajandus Raha poolt täidetavad erinevad majanduslikud funktsioonid: · maksevahend, mille abil on võimalik majanduslikult efektiivsemalt teostada vahetustehinguid · arvestusühik, mille abil on võimalik ühtsetel alustel arvutada ja võrrelda erinevate kaupade
Valitsuse rollid majanduses: 1. ressursside paigutamine 2. ümberjaotav roll 3. regulatiivne roll 4. stabiliseeriv roll-makroökonoomiline roll Majandusliku stabiilsuse tagamiseks mõjutab valitsus makroökonoomilist keskkonda maksude ja avaliku sektori kulutuste kaudu. Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks,et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi eelarvepoliitikaks või fiskaalpoliitikaks. Maksud: maksud sissetulekutelt-tulumaks maksud kulutustelt-käibemaks maksud omandilt-maamaks Maksud: 1. otsesed maksud-isikutele, maksustatakse nii füüsilistele kui juriidilistele isikute sissetulekuid. 2. kaudsed maksud-kaupadele ja teenustele, maksustatakse kaupade tarbimist. Maksusüsteemid: Regressiivne maksusüsteem-kõrgema sissetulekuga isikud maksvad oma sissetulekust proportsionaalselt vähem kui madalama sissetulekuga inimesed.
pensionid, toetused, abirahad jne., riigivõla intressid. Üle poole riigieelarve kuludest tehakse sotsiaalsfääris, tervishoius ja hariduses. Valitsuse tulude peamiseks allikaks on maksud. Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Tagamaks piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse kujundab valitsus maksusüsteemi. Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel): •maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (tulumaks, sotsiaalmaks) •maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks) •maksud omandilt ehk omandimaksud (maamaks) Riigi eelarve- ja majanduspoliitika eesmärk on luua tingimused kestvaks majanduskasvuks, mis toob kaasa inimeste heaolu suurenemise ja elatustaseme paranemise. Eesti keskendub eelkõige kolmele valdkonnale: stabiilse majanduskeskkonna kindlustamine, eelarvevahendite suunamine majanduskasvu ja
samaks (Eestis, Leedus, Venemaal) · Regressiivne tulude langedes maksumäär suureneb Makse makstes aitab iga üksikisik kaasa riigi toimimisele, sest maksud moodustavad iga riigi peamise tuluallika (Eestis 98%) Otsesed ja kaudsed maksud. Maksud kehtestab riik ja omavalitsus. Riigivõimu monopoolsed tunnused on kehtestada makse, võtta vastu seadusi ja kasutada jõudu. Otsene maks on see, mida inimene maksab otse riigi eelarvesse. Otsesed (riiklikud) makse võetakse sissetulekutelt ja kapitalilt 1. Tulumaks (21%) 2. Maamaks (laekub kohaliku omavalitsuse eelarvesse)(9%) 3. Raskeveokimaks (laekub otse riigieelarvesse) 4. Sotsiaalmaks (33%) 5. Töötuskindlustusmaks (2,8% töövõtja, 1,4% tööandja) kaudsed maksud on tarbimiskäitumise mõjutamiseks ja on arvestatud kaupade ja teenuste sisse (u 40% riigieelarve tuludest). Kui rakendatakse astmelist käibemaksu süsteemi, vähendadatakse tuluerisusi
Inflatsioon- raha väärtuse ehk ostujõu langus Tarbijahinnaindeks- iseloomustab tarekaupade ja teenuste hinnamuutust Impordi-ekspordi tasakaal- import ja eksport on enam-vähem võrdsed Eesti riigi välisvõlg: 2,5 tuhat miljonit Fiskaalpoliitika- valitsuse eelarve poliitika Maksud Maksukoormus- näitab, kui suur osa SKP-st kulub maksudele Kaudne maks toote või teenuse hinnas sisalduv ja tarbija poolt kinni makstud maks (aktsiisimaks) Otsene maks sissetulekutelt makstav maks (tulumaks, sotsiaalmaks) Maksusüsteemid proportsionaalne maksustatav osa tulust on määratud kõigile ühetaolistelt kehtiva protsendiga progressiivne maksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tulude suurenemisele regressiivne maksumäär alaneb tulude suurene Tööturg ja hõive tööturg töötajad ja tööpakkujad tööjõud tööealine elanikkond, töötajad (palgatöötajad, mittepalgalised
Kui riigikogu ei ole 2011 aasta riigieelarve prioriteedid: haridus, kultuur, investeeringud. Maksud Maksud on kõige tähtsam riigi sissetuleku allikas Maks on maksumaksjale pandud rahaline kohustus riigi või kohaliku omavalitsuse töö korraldamiseks. Kaudsed maksud ja otsesed maksud. Kaudne maks on nt. aktsiis toodete ja teenuste maks, mille tarbija maksab kinni tarbides. Otsene maks on maks, mida makstakse sissetulekutelt. Maksukoormus iseloomustab, kui suur osa SKP-st kuulub maksudele. Madal maksukoormus õhukese riigi mudel Maksukoormus 2011 39,1% SKP-st ja on suunaga languse poole Õiglase maksupoliitika põhimõtted: * lihtsus * suunatus * neutraalsus/võrdsus Maksu määr maksude liigitamise alus teenitud tuludest maksudeks minev osa. Maksusüsteemide liigid: · Proportsionaalne maksustatava osa tulust määrab sissetulek · Progressiivne maksumäär kasvab astmeliselt
tegevuste/protsesside kaudu kaubandustegevusega seotud? Majandussubjekt/ objekt Kuidas on kaubandustegevusega Milline on eesmärk? seotud? Inimene kui tarbija (majapidamised) Inimene kui töötaja Riik Ettevõtted Turg Konkurents 1.5.1 Maksuregulatsioon - tarbimismaksud Riigis üldiselt liigitatakse maksud (maksuobjekti omaduste alusel jaotatakse maksud): 1) maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (näiteks tulumaks *, sotsiaalmaks) 2) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (näiteks käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks) 3) maksud omandilt ehk omandimaksud (näiteks maamaks) Lisaks on väga levinud ka maksude jaotamine otsesteks- ja kaudseteks maksudeks. Otsesed maksud on need, mida võetakse otse isiku sissetulekutelt, näiteks tulumaks ja sotsiaalmaks. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist, näiteks käibemaks ja
ideid ja lahendusi ilmnenud probleemidele. Tänapäevase turunduse üks liike on ka „Buzz turundus“ ehk suust suhu turundus, mis on kommertsteabe edastamine inimeselt inimesele internetis või reaalses keskkonnas. Siin on muidugi oht, et levib ka negatiivne kogemus ja kui VKE on saanud hakkama kehva tootega või tema tarnimismeetodid on ebausaldusväärsed, siis levib kiiresti ka see info. VKE on võimalik saada pankadest krediiti ka siis, kui nad ei vasta sissetulekutelt või varaliselt nö. laenukliendi kriteeriumitele. See on küll tavaliselt kõrgema intressi %ga, aga vähemalt on ettevõtjal see hädavajalik raha olemas. 20. Millistes sektorites on the Long Tail mõju juba avaldunud? Panganduses võimaldab Long Tail mitmekesistada tootevalikut. Näiteks PayPal, mobiilimaksed, bitcoinid, Transferwise, Pocopay, Bondora. Pangad teenivad kasumit kuna veebis tegutsemine ja seal
maksusüsteem. Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma: tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele riiklikud investeeringud pensionid, toetused, abirahad jne. riigivõla intressid Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel): maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (tulumaks 20%, sotsiaalmaks 33%) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks 20%, aktsiisimaks, tollimaks) maksud omandilt ehk omandimaksud (maamaks 0,1–2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas) Riigi huvi on hoida eelarve tasakaalus, s.t. et kogutulud katavad kogukulusid. 4. Eelarvestrateegia Riigi eelarvestrateegia on valitsuse keskne strateegiline dokument, mis seob omavahel riigi
ja avalikkusega eesmärgiga mõjutada selle mainet ja kajastust. 62. Tooted on üks turunduse põhimõistetest. Inimesed rahuldavad oma vajadusi ja soove toodete abil. Sellest lähtudes mõistetakse turunduses tootena kõike, mida võib pakkuda kellelegi tema vajaduste ja soovide rahuldamiseks. Tarbijate vajadust võib rahuldada ese, teenus või info. Turunduses on kaup kitsam mõiste kui toode. 63. Tulumaks - füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekutelt võetav maks. Tulumaks jaguneb kaheks – füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks. Ettevõtte tulumaksu eripäraks Eestis on see, et maksustatakse ainult jaotatud kasumit. Kui kasum investeeritakse uuesti ettevõttesse, on see maksuvaba. Tulumaksumäär 2016. aastal on 20%. Tulumaksuvaba tulu kalendrikuus on 170 eurot. 64. Turg - üldnimi tähistamaks institutsiooni, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad, kaupu ja teenuseid vahetavad
o Vertikaalne – erineva sissetuleku puhul erinevad maksud (astmeline tm) Vastuolud erinevate põhimõtete vahel: • Mõni maks võib vähendada isiku töömotivatsiooni (füüs isiku tm) • Maksude kehtestamine või suurendamine toob kaasa ühiskonna heaolukadu • Korraga pole võimalik saavutada efektiivsust ja võrdsust. 27. Kuidas liigitatakse maksusid maksuobjekti alusel? Maksuobjekti omaduste alusel jaotuvad maksud: • Tulumaksud – maksud sissetulekutelt (jur ja füüs isiku tm, sotsiaalmaks) • Tarbimismaksud – maksud kulutustelt (km, aktsiisimaks, tollimaks) • Omandimaksud – maamaks, pärandimaks 28. Otsesed ja kaudsed maksud. Maksukoormuse ülekandumise mõiste. Otsesed maksud – maksukohuslane on ühtlasi ka maksumaksja. (Tm, sotsmaks) Kaudsed maksud – seotud kaupade/teenustega hindadega ning nende puhul ei pruugi maksumaksja (maksustatavat kaupa müüv ettevõte) ning maksu tegelik maksja (kauba
vastu kujundab määral põhimõte hinna Majanduskäit Traditsio Riik/avalik Erasektor Avalik- ja umist onid ja sektor erasektor dikteerivad… kombed · Maksupoliitika (Slaidid „Majanduse kontrollimine“) o Nimetage Eestis rakendatavaid otseseid ja kaudseid makse. Kui suur on täna üksikisiku tulumaksumäär? Otsesed maksud võetakse maha otse isiku sissetulekutelt: tulumaks, sotsiaalmaks. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist: aktsiis, käibemaks. Üksikisiku tulumaksumäär 21protsenti Käibemaksumäär 20 protsenti. o Mis vahe on astmelisel ja proportsionaalsel maksusüsteemil? (Näiteks mis vahe on astmelisel ja proportsionaalsel tulumaksusüsteemil?) 1. Astmeline e. progresseeruv – keskmine maksumäär kasvab sissetuleku suurenemisega. Eestis toetab seda SDE, KE
Reservid 200 000 Deposiidid 1000 000 Laenud 800 000 Valitsuse roll majanduses ressursside paigutamine ümberjaotav roll regulatiivne roll Fiskaalpoliitika Maksud, avaliku sektori kulutused Valitsuse fiskaalpoliitilised otsused kajastuvad riigieelarves Valitsuse tulude peamiseks allikaks on maksud! Maksud Kõige levinumad maksustamise viisid on: maksud palgafondilt - sotsiaalmaks maksud üksikisikute sissetulekutelt tulumaks maksud ettevõtete sissetulekutelt - tulumaks maksud kulutustelt käibemaks maksud omandilt maamaks (väikseim) Efektiivne maks ei mõjuta eraisiku käitumist! Maksud Eestis Maksususüsteem on soodsam nendele, kes omavad kapitali ja võrreldes oma sissetulekuga tarbivad proportsionaalselt väiksema osa sissetulekust Kõige madalama sissetulekuga isikud maksavad maksudena proportsionaalselt väga suure osa sisstulekust Maksude olemus
A. hõlmab kõiki ettevõtteid ja asutusi, mis on äriregistris 0% registreeritud B. hõlmab ainult valitsust ja ministeeriume 0% C. hõlmab ainult äriregistris registreeritud residente 0% D. hõlmab nii keskvalitsust kui ka kohalikke omavalitsusi ja 100% teisi riiklike struktuure 71. Avaliku sektori peamised tuluallikad on: Student Response Value Correct Answer A. maksud sissetulekutelt 100% B. eraettevõtete kasumid 0% C. avaliku sektori ettevõtete kasumid 0% D. ainult kõikvõimalikud annetused 0% 72. Kaudne maks on: Student Response Value Correct Answer A. tulumaks 0% B. sotsiaalmaks 0%
d) näitab, et riigikogu ei oska arvutada. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 13. Avalik sektor: a) hõlmab kõiki ettevõtteid ja asutusi, mis on äriregistris registreeritud; b) hõlmab ainult valitsust ja ministeeriume; c) hõlmab ainult äriregistris registreeritud residente; d) hõlmab nii keskvalitsust kui ka kohalikke omavalitsusi ja teisi riiklike struktuure. 14. Avaliku sektori peamised tuluallikad on: a) a) maksud sissetulekutelt; b) maksud kulutustelt; b) c) maksud omandilt; c) d) eraettevõtete kasumid; e) avaliku sektori ettevõtete kasumid 15. Kaudne maks on: a) tulumaks; b) sotsiaalmaks; c))) käibemaks; c) käib k d) haigekassa maks. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 16. Kaudsed maksud on oma olemuselt: a) progressiivsed, kuna madalama sissetulekuga inimesed maksavad oma sissetulekust
Maksude kehtestamine ja kogumine on üks vanemaid majanduse reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majanduslikku ülesannet: 16 1) fiskaalne funktsioon, mis seisneb ühishüviste pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse 2) reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on majandussubjektide käitumise mõjutamine Maksude liigid Maksuobjekti omaduste alusel jaotatakse maksud: 1) maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (näiteks tulumaks, sotsiaalmaks) 2) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (näiteks käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks) 3) maksud omandilt ehk omandimaksud (näiteks maamaks) Väga levinud on ka maksude jaotamine otsesteks- ja kaudseteks maksudeks. Otsesed maksud on need, mida võetakse otse isiku sissetulekutelt, näiteks tulumaks ja sotsiaalmaks. Kaudsed maksud mõjutavad
3. maksebilansi tasakaalustamine 4. riigieelarve tuluallikate laiendamine 5. struktuurimuutuste soodustamine Makroökonoomika keskpunktis on SKP, inflatsiooni ja tööhõive näitajad Et tagada majanduslik stabiilsus, on valitsusel kasutada kaks võimalust, millega ta saab makroökonoomilist keskkonda mõjutada: · maksud · avaliku sektori kulutused Valitsustulude peamiseks allikaks on maksud. Maksud võib jaotada kolme rühma: · maksud sissetulekutelt tulumaks · maksud kulutustelt käibemaks 12 · maksud omandilt maamaks Olemuselt jaotuvad maksud kahte gruppi: · otsesed maksud isikutele, maksustatakse nii füüsilistele kui juriidilistele isikute sissetulekuid · kaudsed maksud kaupadele ja teenustele, maksustatakse kaupade tarbimist, maksumaksja ja
Eelarvepoliitika põhieesmärk on tagada majanduse stabiilsust ja jätkusuutlikust, turude paindlikkuse ja efektiivsuse ning vähendada stabiilsust ohustavaid riske. Riigieelarve on ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan. Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub. Kaudne maks – toote ja teenuse hinnas sisalduv ja tarbija poolt kinni makstud maks (aksiisimaks). Otsene maks – sissetulekutelt makstav maks (tulumaks) Maksukoormus – näitab, kui suur osa SKP-st kulub maksudele. Kõrge maksukoormus – tagab valitsusele rohkem tulu, mille pealt suurenevad võimalused pakkuda rohkem kaupe ja teenuseid Madal maksukoormus – väiksem tulu riigile ja mida kasutatakse tarbimiseks ja investeeringuteks Maksumäär näiatb kui suur osa teenitud tulust läheb maksudele. Proportsionaalne – kõikidele on määratud sama protsendiga maks
Fiskaalpoliitika Majandusliku stabiilsuse tagamiseks on valitsuselkasutada kaks suurt hooba, millega ta saabmakroökonoomilist keskkonda mõjutada: maksud avaliku sektori kulutused Valitsuse fiskaalpoliitilised otsused kajastuvadriigieelarves. Valitsuse tulud Oma ülesannete täitmiseks vajavad valitsusedtulusid. Valitsuse tulude peamiseks allikaks onmaksud MAKSUD Kõige levinumad maksustamise viisid on: maksud palgafondilt - sotsiaalmaks maksud üksikisikute sissetulekutelt tulumaks maksud ettevõtete sissetulekutelt - tulumaks maksud kulutustelt käibemaks maksud omandilt maamaks loodusressursside kasutamise tasud MAKSUD EESTIS Maksukiil ehk summa, mida peab tasuma tööjõukuludena tööandja ja töövõtja poolt netopalgana saadavate summade vahe on ca 39 %, mis on suurem EL keskmisest ca 35 % Suur kulutuste maksustamise ehk tarbimismaksude osakaal (ca 14 % SKP st)
c) Maksude liigid 1. Otsesed: Tulumaks, pensionikindlustus, maamaks, sotsiaalmaks(tööandjale) 2. Kaudsed: (mida inimesed maksavad tarbimise pealt) käibemaks, aktsiis, tollimaks 3. Progressiivne maks mida suurem sissetulek, seda suurem maksumäär (nt tulumaks / Keskerakonna poliitika) Selline tulumaks võib peletada riigist eemale investorid. Paljudel EL riikidel on progressiivne tulumaks 4. Proportsionaalne maks kõikidelt sissetulekutelt võetakse ühe protsendiga (Eestis 22%) 5. Regressiivne maks mida suurem sissetulek, seda väiksem maksumäär (nt käibemaks oma olemuselt vaene inimene jääb selle 18% palju vaesemaks kui rikas :P) 6. Üleriigilised maksud 7. Kohalikud KOV-i kehtestatud. Peavad olema riigi üldise maksupoliitikaga vastavuses ja ei tohi rikkuda inimeste õigusi.(nt maamaksu määrad on erinevad)
gumises eelarvesse; 2) reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on majandussubjektide käitumise mõjutamine. 114 SPORDI ÜLDAINED I TASE MAKSUDE LIIGID NB! Maksuobjekti omaduste alusel jaotatakse maksud: 1) maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (näiteks tulumaks, sotsiaalmaks); 2) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (näiteks käibemaks, aktsiisimaks, tolli- maks); 3) maksud omandilt ehk omandimaksud (näiteks maamaks). Väga levinud on ka maksude jaotamine otsesteks ja kaudseteks maksudeks. Otsesed maksud on need, mida arvestatakse otse isiku sissetulekutelt, näiteks tu- lumaks ja sotsiaalmaks. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna
); * riigivõla intressid Tulud: - funktsioonide täitmiseks vajab valitsus rahalisi ressursse. Valitsustulude peamiseks allikaks: maksud, täiendavaid ressursse on võimalik saada ka riigiettevõtete kasumite ja riigivara müügi teel. Maksude jaotus: a) maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud b) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks); c) omandimaksud (maamaks, pärandimaks). 2 Tänapäeval on juba traditsiooniliseks saanud, et enamikus arenenud riikides ületavad eelarve kulud tulusid. Sellist olukorda, kus valitsuse kulud ületavad tulusid nimetatakse eelarve puudujäägiks ehk defitsiidiks Eelarve defitsiit= valitsuse kulud-valitsuse tulud
annaabi.ee 
