Peagi sotsialistide ja kommunistide vahelised suhted teravnesid. Kommunistide vastupanuliikumine sai luau Kreekas, 1948 said kommunistid lüüa Soome parlamendi valimistel. SAKSAMAA pärast II MS Potsdamis võitjariigid kinnitasid, et taastavad Saksamaa ühtse rahuarmastava riigina. Selleks tuli kõikides okupatsioonides ellu viia ühtset 4D poliitikad: Demilitariseerimine, denatsifitseerimine, demonteerimine, demokratiseerimine. Reparatsioone maksti demilitariseeritud tööstusettevõtete sisseseadetega Sakslaste repartieerimine (asutati umber u. 14 miljonit sakslast) BERLIINI BLOKAAD JA SAKSAMAA LÕHENEMINE (1948 juuni Külma sõja I vastasseisuks oli Berliiini Blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võõetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan
valitseb vallaomavalitsuse heaks ettenähtud makse ja koormatisi, vallaomavalitsuse varasid, hoolitseb valla elanike toitlustamise ja korteriolude eest, korraldab valla elanike varustamist kütteainetega ja teostab töövahetalitust, samuti korraldab ja arendab kohalikke teid ning aitab kaasa posti, telegraafi ja telefoni korraldamisele valla, hoolitseb rahvahariduse eest; asutab õppe- ja kasvatusasutisi, hoolitseb koolimajade ehitamise ning õppe- ja kasvatusasutiste maaga ja sisseseadetega varustamise eest; teostab koolikohustuse järelevalvet; võtab osa koolide valitsemisest ja ülalpidamisest; hoolitseb rahvaraamatukogude ja muude hariduslike ja kultuuriliste asutiste ellukutsumise eest, hoolitseb rahvatervishoiu ja arstiabi andmise eest ning suvitus- ja ravitsuskohtade tervishoiu ja heakorra eest, korraldab hoolekannet, hoolitseb põllumajanduse, kaubanduse ja tööstuse arendamise eest, korraldab põldude, metsade ja aedade kaitset kahjurite
Maad ja hooneid eraldi või koos? Kumb maksustamine on õiglasem ja kas maks peaks laekuma omavalitsustele või riigile? Need teemad on Eestis olnud lahendatud erinevalt. Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusperioodil kehtis Seadus liikumata varanduste kohta, mis jagunes kaheks: kinnisvaramaksuks linnades ja alevites ja kinnisvaramaksuks väljaspool linnu ja aleveid. Nende maksudega maksustati maakondades ja linnades olevad maad, hooned ja vabrikud ning töötajad ühes neis olevate masinate ja sisseseadetega. Erinevalt paljudest teistest Euroopa Liidu riikidest, Eestis praegusel ajal kinnisvaramaksu kasutusel ei ole. Tänapäeval kehtib Eesti Vabariigis maamaks, mis on riiklik maks ja laekub täies mahus omavalitsusüksuse eelarvesse. Eesti Vabariigi esimesel iseseisvus perioodil oli kinnisvaramaks aga jaotatud järgmiselt: maakonnad said kaks neljandikku, vallad ja alevid ühe neljandiku ja riik sai ühe neljandiku saadavast maksust.
annaabi.ee 
