süüteviivis järelpõlemine Diiselmootoris algab põlemine kütuse sissepritsimisega survetakti lõpu punktis A (joon.), Kütuse isesüttimine toimub aga veidi hiljem. Kütuse pritsemomendist (sissepritsimise algmomendist) isesüttimiseni kuluvat aega nimetatakse viivitusperioodiks ehk süüteviiviseks. Viivitusperioodil aurustub suurem osa sissepritsitud kütusest ja seguneb õhuga ning leiavad aset põlemiseelaed keemilised muudatused. Rõhk muutub nii nagu põlemist ei toimuks. Sõltuvalt põlemistingimusest kestab viivitusperiood 0,0005...0,002 sekundit. Kütuse süttimisele punktis B järgneb kiirpõlemise periood B - C. Sellel perioodil vallandub paljudest põlemiskolletest leek, mis hõivab kogu põlemiskambri. Sõltuvalt põlemiskambri konstruktsioonist ja mootori forrseeritusest on rõhu tõus vahemikus 3...15 kG/cm2 kraad
..1,4). isesüttimiseni kuluvat aega nimetatakse viivitusperioodiks ehk õlile, osa soojust lekib kolvirõngaste ja klappide ebatiheduste kaudu Pööriskambriga mootorid kohanevad hästi koormusele , olles süüteviiviseks ( ka kütuse induktsiooniajaks ). välja . eelpõlemiskambriga mootoritega võrreldes õkonoomsemad. Kütuse Viivitusperioodil aurustub suur osa sissepritsitud kütusest ja seguneb Kuna reaalse ringprotsessi paisumisprotsessi ajal toimub kvaliteedi ja kütteaparatuuri suhtes pole nad nõudlikumad õhuga ning leiavad eset põlemiseelsed keemilised muudatused . soojusvahetus ja protsessi parameetrid muutuvad , tuleb eelpõlemiskambritega mootoritest. Selle perioodi vältel rõhu tõus ei erine komprimeerimisrõhu tõusust
). Dieseli ringprotsessil töötavaid mootoreid nimetatakse aegalsekäigulisteks või kompressor- diiselmootoriteks. Esimese vedelkütusel töötava diiselmootori ehitas 1897.a. saksa insener R.Diesel. Tsükkel koosneb kahest adiabaadist, isobaarist ja isohoorist. Joonis 17. Mootori töötsükkel soojuse sisseandmisel jääval rõhul. 1.2 - adiabaatne kokkusurumine silindris; 2.3 - isobaarne paisumine sissepritsitud küttesegu põlemissoojuse q1 arvel; 3.4 - adiabaatne paisumine; 4.1 - soojuse eemaldamine isohoorsel protsessil (väljalask) Isobaarset paisumist 2-3 nimetatakse eelpaisumiseks. Eelpaisumise astet leitakse mahtude suhtest: = v3/v2 . Kasutades eelpool käsitletud ringprotsessi kasuteguri määramise metoodikat jääval rõhul, saame = 1 (1/ k-1) (k 1) / [ k ( 1)] , (101) kus surveaste .
annaabi.ee 
