Tapiks nimetatakse osa, mis läheb teise prussi vastavasse avasse. Tapp saadakse prussi otsast väljasaagimise teel, see võib olla sisseasetatav (eraldi valmistatud). Puidu kiud peavad olema paralleelsed tapi teljega. Vormilt võivad tapid olla lamedad, trapetsikujulised või ümmargused; konstruktsiooniliselt detailiga ühest tükist või sissepandavad. Sissepandavad on ümartapid (nn lamellod), tüüblid, samuti veedrid (liistud punni asemel). Sissepandavate tappide kasutamine võimaldab 6-10% puitu kokku hoida. Puittoodete konstrueerimine. Loengumaterjal II Joonis 3.4. Tappseotiste põhielemendid Joonis 3.5. Tapi elemendid Detailide ühendamiseks laiuses kasutatakse täispunn- ja poolpunnseotist, liistseotist ja ümartapp e. tüübelseotist. Täispunnseotis – täispunniga servseotis, ühendamine punni ja soonega, jääb vastupidavuselt veidi
Tapiks nimetatakse osa, mis läheb teise prussi vastavasse avasse. Tapp saadakse prussi otsast väljalõikamise teel, see võib olla ka sisseasetatav, sel juhul on eraldi valmistatud. Puidukiud peavad olema paralleelsed tapi teljega. Vormilt võivad tapid olla lamedad, trapetsikujulised või ümmargused; konstruktsiooniliselt ühest tükist detailidega või sissepandavad. Ümartapid või tüüblid on tavaliselt sisseasetatavad, samuti liistud punni asemel. Sissepandavate tappide kasutamine võimaldab 6 - 10% puitu kokku hoida. Peale sileservseotise on võimalik detaili ühendada laiuses ja pikkuses ka tappseotistega. Detailide ühendamiseks laiuses kasutatakse täispunn- ja poolpunnseotist, liistseotist ja ümartapp- ehk tüübelseotist. Täispunniga servseotis (ühendamine punni ja nuudiga) jääb vastupidavuselt veidi alla sileservseotisele, samuti suureneb puidu kulu 15% (punnõlgade väljafreesimise arvel). Kasutatakse
132) koosneb tavaliselt tööosast, kaelast ja sabast. Tööosa koosneb lõike- ja juhtosast. Juhtpinnad vähendavad hõõrdumist ja hõlbustavad lõikamist. Hõõrdumist vähendab ka see, et avardi peeneneb saba poole - iga 100 mm kohta kahaneb läbimõõt 0,05...0,10 mm võrra. Avardid võivad olla kas tervlikud või tornile asetatavad. Avardid: a ehitus; b nelja hambaga kiirlõiketerasest tervikavardi, c kermiskrooniga avardi, d otsapandav kiirlõiketerasest avardi, e kermisest avardi, f sissepandavate teradega otsapandav avardi joon. 132 2.8.3. Hõõritsemine. Hõõritsemine on aukude puhastöötlemise operatsioon, mis tagab mõõtmete kõrge täpsuse (7...8 tolerantsijärk) ja sileda pinna (Ra =1,25...0,32 µm). Augu mõõtmetest ja temale esitatavatest nõuetest olenevalt on töõtlusvaru hõõritsemisel 0,1...0,3 mm. Et