Saatuslikuks sai nn Watergate`i skandaal. Vahistati viis meest, kes tabati Washingtonis Watergate büroohoonest sissetungimiselt, kus oli demokraatide üleriiklik peakorter ja kus nad üritasid paigaldada pealtkuulamisseadmeid. 1973. a. 8. jaanuaril jõudis asi kohtusse, sama aasta 7. veebruaril otsustas Senat 70 poolthäälega, et sündmuse täpsed asjaolud tuleb välja selgitada. 1974. a. juulis andis Nixon üle salaja lindistatud helilindid, mis tõestasid tema seotust sissemurdmisega. Vältimaks impeachementi astus Nixon 1974. aasta 9. augustil tagasi. GERALD FORD (1974-1977, V) Esimene president USA-s, keda ei olnud valitud ei presidendiks ega asepresidendiks. Enne ametisse nimetamist uuriti Fordi tausta põhjalikult. Ta oli oma olemuselt lihtne inimene. Poliitilised oponendid pilkasid teda hiljem kui meest, kes ei ole võimeline samaaegselt kõndima ja nätsu närima. Irvitati ka, et ta on nooruses liiga palju kiivrita jalgpalli mänginud
Saatuslikuks sai nn Watergate`i skandaal. Vahistati viis meest, kes tabati Washingtonis Watergate büroohoonest sissetungimiselt, kus oli demokraatide üleriiklik peakorter ja kus nad üritasid paigaldada pealtkuulamisseadmeid. 1973. a. 8. jaanuaril jõudis asi kohtusse, sama aasta 7. veebruaril otsustas Senat 70 poolthäälega, et sündmuse täpsed asjaolud tuleb välja selgitada. 1974. a. juulis andis Nixon üle salaja lindistatud helilindid, mis tõestasid tema seotust sissemurdmisega. Vältimaks impeachementi astus Nixon 1974. aasta 9. augustil tagasi. GERALD FORD (1974-1977, V) Esimene president USA-s, keda ei olnud valitud ei presidendiks ega asepresidendiks. Enne ametisse nimetamist uuriti Fordi tausta põhjalikult. Ta oli oma olemuselt lihtne inimene. Poliitilised oponendid pilkasid teda hiljem kui meest, kes ei ole võimeline samaaegselt kõndima ja nätsu närima. Irvitati ka, et ta on nooruses liiga palju kiivrita jalgpalli mänginud
manipuleeriv arvutiviirus Stream, mis iseenesest reaalset ohtu ei kujutanud, kuid erakordselt ohtlik oli täiendavatesse voogudesse tungimise tehnoloogia ise, sest ükski antiviirusskanner ei ole võimeline seal kahjurkoodi avastama. Oktoobris ilmus esimene PIF-failidesse kaevuv viirus Fable ja esimene skriptikeeles PHP kirjutatud viirus Pirus. Samal kuul leidis aset ka laia kõlapinda leidnud skandaal seoses oletatavalt Sankt-Peterburgist pärit tundmatute häkkerite sissemurdmisega neile mitmeks kuuks avatuks jäänud Microsofti sisevõrku. Sissemurdmine oli sooritatud triviaalsel meetodil, võrguuss QAZ abil. Huvitav oli see juhtum ka selle 23 poolest, asastamise hetkeks oli see uss juba mitmeid kuid praktiliselt kõigi antiviirusprogrammide andmebaasidesse kantud. Novembris avastati ohtlik ja tehnoloogiliselt täiuslik viirus Hybris, mille autoriks oli hüüdnime Veca all esinev tuntud Brasiilia viirusekirjutaja, kes oma esimese