gruntropp Molluskipüügi tragi Molluskipüügitragi · Kasutatakse nt. molluskipüügil. · Põhjas liikumiseks on olemas jalased · Liigub tihedalt vastu merepõhja · Tragi kasutamisega kaasneb oluline mõju merepõhjale Traalpüügi tehnika Traalpüügi põhilised tööoperatsioonid: · traalnooda vettelaskmine · traalimine · traalnooda väljavõtmine · kala väljakallamine Traalnoot tekil valmis sisselaskmiseks Pära sissevedu Traalnooda sissevedu Kui gruntrop on vees hakkavad kaablid traalnooda takistusjõu tõttu vette jooksma Lisaks liigub traaler kiirusega ca 2 sõlme Kaablite sisselaskmise järel läheb pige üle traalalaudadele ja vaier jääb pingevabaks. Traallaua haarade ühendusots ühendatakse kaabliga ning traallaua looga ühendusots
Traallaud - seadis traalnooda horisontaalava kindlustamiseks, mida kasutatakse üksiktraalpüügil. Materjal - metall (kujuga:ristkülik,ovaalne,tiivakujulised). Kaablid - traallaudu traalnoodaga ühendatavad terastrossi otsad, mis võimaldavad reguleerida traalnooda horisontaalava. Vaierid - traalnooda pukseerimiseks kasutatavad painduvast terastrossist otsad, mis on ühendatud laeval asuva traalvintsi javeesolevate traallaudadega. Traalvints - püügimehhanism vaierite ja kaablite sisselaskmiseks ning väljavõtmiseks. Traallook - profiilmetallist seadis traallaua vettelaskmiseks ja hiivamiseks. Kajalood hüdroakustiline seade, millega mõõdetakse laeva kiilu ja merepõhja või laeva ja vees oleva kalaparve vahelist kaugust. Võrgusond - näitab traalnooda ülemisele selisele kinnitatud seadme abil traalnooda vertikaalava ja traali sisenevat kala, mis kuvatakse roolimajas kuvarile. Täitumisandurid - kinnitakse traalnooda kalakotile, mis annavad signaali
..................................................................................8 TRAALIMINE.....................................................................................................................................9 TRAALNOODA VÄLJAVÕTMINE.................................................................................................10 TRAALNOODAST KALA VÄLJAVÕTMINE................................................................................11 TRAALNOODA KORRASTAMINE UUESTI SISSELASKMISEKS VÕI PÜÜGI LÕPETAMISE PUHUL...............................................................................................................................................12 Kokkuvõte..........................................................................................................................................13 Sissejuhatus Käes olev referaat peaks andma ülevaate kuidas käib tööstuslik kala püük ehk siis traalnoodaga kala püük
päevas. Kui suudetakse leida põhilised orud ja läbikäigu teed kala liikumiseks, kui teatakse tõusu aegasid ja samuti kasutatakse hoovusi, et asetada võrgud õigesse kohta siis püütakse kala rohkem(A.Järviku materjal). Seisevvõrgupüügi tööd on järgmised: -püügipiirkonna ettevalmistus -võrkude ettevalmistus -võrkude püügile asetamine -kala välja võtmine võrgust -võrkude väljavõtmine , nende puhastamine ning ettevalmistus uueks sisselaskmiseks. 2.1.1 Püügipiirkonna ettevalmistus Ettevalmistamisel tuleb määrata püügipiirkonna sügavus ning puhastada piirkond kõrvalisest ujuvesemetest, mis võiksid võrke lõhkuda. 8 2.1.2 Võrkude ettevalmistus Võrgud valitakse püügiobjekti ja püügipiirkonna järgi sobivate võrgusilma suuruse, lõnga numbri ja võrgu mõõtmetega
mida nim koordinaadimõõtjaks. See kujutab läbipaistvat ruudukujulist nurgikut kahe omavahel risti oleva skaalaga, mille järgi loetakse punktide koordinaate kaardi kilomeetervõrgu ruudus. KAHEKSAKOHALISED KOORDINAADID Kaheksakohalised koordinaadid saadakse, kui lisatakse sadadele meetritele veel kümned meetrid. Seega annavad kaheksakohalised koordinaadid punkti asukoha 10 meetrise täpsusega. Selliseid koordinaate on vaja kasutada kaudtule-relvade sihtmärkide sisselaskmiseks ja punktsihtmärkide osutamiseks, aga ka orientiiride osutamiseks ja enda asukoha sidumiseks kaardil maastikuga. HORISONTAALID Maakera pind ei ole tasane ega sile, vaid kaetud erineva kõrgusega pinnavormidega. Maa pinnavorme nimetatakse reljeefiks. Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level
About 2 feet behind each of the mooring bollards are fairleads that are cut into the ships rail. 66 The gear on the deck is prepared and ready for shooting. A wire is hooked on to a loop in the crutch of the cod end which is then dumped by hauling out with a capstan (or alternately a whipping drum) on the port or starboard side aft. Traalnoot on tekil valmis sisselaskmiseks Pära sissevedu the dumping wires hooked on the quarters of the bobbin gear. Traalnooda sissevedu
augustiga 1939 ja lõppeb 20. augustiga 1991, mis jagatud üheksaks perioodiks: - Nn. baaside aeg – 23. august 1939-16. juuni 1940 Osalise okupatsiooni (eeltakti) aeg. Alguseks kas vastastikuse abistamise pakt (28. sept 1939) või MRP (parem) allakirjutamisega 23. augustil. Poliitilise ajaloo sündmustega täpselt dateeritav periood. - Esimene Nõukogude (punane) aasta Alguseks, kas 16. juuni 1940, mil NSVL esitas Eestile ultimatiivse nõude täiendavata Punaarmee üksuste sisselaskmiseks kogu Eesti territooriumile, või (parem) 17. juuni 1940. a, mil üksused tegelikult sisse tulid. Sellega algas Eesti täielik okupatsioon 21. juunil – juunipööre või 21. juulil – Riigivolikogu kuulutas välja Nõukogude võimu või 6. augustil – Eesti liideti formaalselt NSVL-iga. Perioodi lõpuks võib lugeda Tallinna vallutamist Saksa vägede poolt – 28. august 1941. Periood jällegi täpselt piiritletav poliitilise ajaloo abil. - Saksa okupatsioon (Saksa aeg)
mööda. Piirdekraavid rajatakse trapetsikujulistena. Nende lang peab olema vähemalt 0,3%o. Piirde-kraavide dimensioonimiseks tehakse vajaduse korral hüdraulilised arvutused. Piirdekraavid õigustavad end siis, kui rajamis- ja ekspluatatsioonikulud on väiksemad kõrvalejuhitava vee pumpamise kuludest Veelask ehitatakse poldrivee ärajuhtimiseks isevoolu teel, kui see madalveeperioodil on võimalik, ning välisvee sisselaskmiseks poldri niisutamise tarvis kuival ajal. Kas isevoolu teel on võimalik vett ära juhtida, otsustatakse veeseisude järgi. Tavaliselt on see võimalik jõepoldritel ning nende järvede ääres, kus suurveeperiood saabub hiljem kui poldril (näiteks Emajõel). Veelasuks võib olla poldritammi paigaldatud betoon- või malmtoru. Kui toru läbimõõt on väike, peavad tal olema vee survel automaatselt avanevad ja sulguvad klapid. Suure läbimõõdu korral suletakse veelask varjadega
annaabi.ee 
