Seetõttu on osa töötanud gaase kolvi jõudmisel alumisse surnud seisu juba enda rõhul silindrist välja paiskunud ning järelejäänud gaaside rõhk tunduvalt langenud, mille tulemusena gaaside vasturõhk kolvile on väljalasketaktil väiksem Väljalaskeklap sulgub alati pärast kolvi jõudmist ülemisse surnud seisu. See võimaldab kasutada ära väljalasketorudes inertsi toimel liikuvate gaaside imevat toimet Sisselaskeklapid avatakse enne kolvi jõudmist ülemisse surnud seisu, see on väljalasketakti lõpul, kui välja laskeklapp on veel avatud. Niisugust klappide üheaegset lahtiolekut nimetatakse klappide kattumiseks ning väntvõlli pöördenurka, mille vältel klapid on korraga avatud- klappide kattenurgaks 3 Sisselaskeklapp sulgetakse pärast seda, kui kolb on läbinud alumise surnud seisu
4. Kas mitme kalpiga lahendus (rohkem kui kolm klappi silindri kohta) on oma olemuselt parem kui kaheklapiga lahendus, kui jah siis miks? Jah. Kyttesegu täituvus parem 2 sisse 1 välja. 3 sisse 2 välja. 5. Selgitage miks ei ole tänapäeval levinud rohkema kui nelja klapiga mootorid kuigi mõned autotootjad on seda lahendust kasutanud? audid on enamik 5 klapiga. Täituvuse paremaks ja võimalikult rohkem klapipinda. 6. Kui mootoril kasutatakse kolmeklappi silindri kohta siis mitu neist on sisselaskeklapid? 2 sisse 1 välja. Sisse imetakse ja välja surutakse. Välja liigub paremini. 7. Nimetage vähemalt kolm erinevat klapipilu reguleerimis võimalust! reguleerseibid. Regul kruvikuga, 8. Millised ülesanded on nukkvõllil (jaotusvõllil)? Klappide õigeaegne avamine ja sulgemine vastavalt mootirile. 9. Miks kasutatakse massiliselt kahe nukkvõlliga mootoreid (üks sisselaske- ja üks väljalaskenukkvõll)? Et saada välja ja sisselaskeklappi erinevalt juhtida. 10
8- Sisselaskeklapp 9- Sisselaskeklapi pesa 10- Suruõhukanal 11- Tühikäigukanal 12- Tsentreeriv kuu Kui õhupaagis on rõhk madalam, siis hoiab vedru sisselaskeklapi suletuna. Kui rõhk on normist kõrgem, surutakse kuulklapid üles, sisselaskeklapp avaneb, väljalaskeklapp sulgub. Tühikäiguseadme kanal pole enam ühendatud välisõhuga. Suruõhk siseneb sisselaskeklapi kaudu tühikäiguseadmesse. Tühikäiguseadme kolvid tõusevad üles ja varraste abil avatakse mõlemad kompressori sisselaskeklapid. Kompressor hakkab õhku ühest silindrist teise pumpama. Suruõhu andmist ei toimu. Kui rõhk langeb alla 0,6 MPa, langevad rõhuregulaatori kuulid vedru surve mõjul alla. Tühikäiguseadme kanal ühendatakse välisõhuga. Tühikäiguseadme kolvid surutakse vedru abil alla, kompressori sisselaskeklapid sulguvad ja kompressor alustab õhu pumpamist süsteemi. Õhupaagid. Täiendavate seadmetena võib olla veel vastuklapp ja õhu kraan õhu võtmiseks. Kompressori
Sisselaskeprotsessi ülesandeks on täita silinder ottomootoris värske kütteseguga ja diiselmootoris puhta õhuga. Protsess realiseeritakse peale heitgaaside väljastamist mootori silindrist. Sisselaskeprotsessi abil garanteeritakse ottomootoris (karburaatormootoris) kvantitatiivne (kütus, õhk, heitgaasid, karterigaasid) ja diiselmootoris (pritseottomootoris) kvalitatiivne segumoodustus. Surveprotsess algab 4-taktilises mootoris momendist, kui sulguvad mootori sisselaskeklapid ja 2-taktilises mootoris pärast gaasivahetust. Surveprotsessi ülesandeks on suurendada ringprotsessi temperatuuri-intervalli, ette valmistada küttesegumoodustamiseks parim keskkond, saavutada kütuse paremad põlemistingimused ja gaasi täielikum paisumine töötaktil. Segumoodustumisprotsess algab sellest momendist, kui silindrisse suunatakse kütus. Hetkel on bensiini- ja diiselmootoritel on kütuse suunamise protsess silindrisse erinev.
Silindrikaane koosseisu kuuluvad kaks sisselaskeklappi, kaks väljalaskeklappi, jahutusvee väljalasketoru, kütuseklapp (pihusti), nookuri pakid koos nookuritega, käivitusklapp ja indikaatorkraan. Silindrikaanes toimub väljalaskeklappide, pihusti ümbruse ja silindrikaane üldine jahutamine kõrgetemperatuurilise jahutusveega, seejärel väljub jahutusvesi silindrikaane ülemisest osast toru kaudu kollektorisse. Nii sisselaskeklapid kui ka väljalaskeklapid on varustatud klapi sundpööramis- mehhanismiga. 11 Kolvid Kolvid on valmistatud kahest osast – kolvipea ja juhtosa (-seelik). Kolvipea on valatud kuumuskindlast terasest, kolvi juhtosa malmist. Omavahel kinnitatakse juhtkeha ja kolvipea nelja poldi abil. Kolvipea on topeltnõgus, sisse on tehtud süvendid klappide tarvis. Kolvipeasse on treitud kolm soont. Neist
annaabi.ee 
