mõttemängu tuupisid, pole ruumi ega mõtet; peaks piisama kolme tähtsama alaliigi vaatlusest suurtes joontes: situatsioonikoomika, karakterkoomika ja eriti viimases komponentidena, kuid kõige tõrksamalt reeglistamisele alistuvate sõna- ja mõttemängu nähtuste ülevaatest. Naljakas sündmustik on vahest üks elementaarsemaid koomika vorme, mida kasutatakse piiramatu isuga tavalisemate, labaseimategi jantide ja naljandite ülesehitamisel; igasugused sissekukkumised, üllatused, ninapidivedamised, rumalused, totakused on lõbutekitamise ja naeruvallandamise universaalseimaiks rekvisiitideks igal pool ja kõigil aegadel. Sellele seltsib koomilise kuju lakkamatult naerule kõditav võlu (punane nina, linnulõug, küüraklus jne.). Varjundatult peab neid koomika alamaid vorme kasutama ka kõrgem, kui nõnda öelda tohib, ,,tõsisemaks" tempereeritud koomika, arendades situatsioone keerulisemaks või kasutades
ja läks sotsiaaldemokraatide hulka. Augusti 1924 langes ta mõrva ohvriks - avalik saladus, et mõrva taga seisid kommunistid. 1924. oli EKP u 2000 liiget, lisaks sellele u 700 noorkommunisti ja poolehoidjaid tunduvalt rohkem. 1923. aastal toimusid ka KOV valimisid - Tallinnas sai 33% protsenti häältest. Tegemist ei olnud mitte ainult kommunistide pooldajatega linnades, vaid nende mõju ulatus ka maale - Pärnumaal ja Tartumaal kommunistide poolt hääletanuid 20%. Järgnesid ka kommunistide sissekukkumised ja arreteerimised - arreteerimised toimusid lainetena - anti sõjakohtu alla. Nn 35 protess toimus 1920. aastal. 1921. aasta kevadel õnnestus kaitsepolitseil arreteerida Viktor Kingissepp, kes mõisteti surma ja vähem kui ööpäev pärast tabamist lasti maha. Aga sellest toibuti õige pea ja Kingissepa juhtimise võttis üle Jaan Anvelt. Jaanuaris 1924 suleti praktiliselt kõik