VALIMISSÜSTEEMID: VALIMISÕIGUSTE PIIRANGUD: * proportsionaalsed valimised * valija peab olema Eesti Vabariigi kodanik (kui tegemist on võrdsed. Kodanike või parteide vahel. parlamendi valimistega) omavalitsuste valimistel peab omama HÄÄLETAMISE VÕIMALUSED: * majoritaarsed valimised sissekirjutust sellesse valda, kus valib või kandideerib * eelhääletamine hääletada saab enamusvalimised, valituks osutub * valija peab olema vähemalt 18 aastane ning ka omavalitsusse umbes nädal ennem vaid üks. kandideerija peab olema vähemalt 18. * põhihääletus õige valimispäev aastane
suurem ja just linnalistes asulates. 194688 oli iga-aastane rahvastiku iive linnades ja alevites keskmiselt 6086 inimest ning 195688 maa-asulates 1714 inimest. 1000 linna või alevisse elama asunu kohta oli lahkujaid 719 ja paigalejääjaid 281, maal vastavalt 635 ja 365. Seega oli migrantide paigastumine maal suurem kui linnas. Ka Eesti-sisene ränne oli intensiivne, nii registreeriti 195690 siserändena 1,266 miljonit sissekirjutust linna ja 927 000 sissekirjutust maale. Sõjajärgne riiklik elamuehitus ja elamispinna jaotamise kord andsid heakorrastatud korterite saamisel eelised migrantidele. Eelisolukorras olid ka Nõukogude armee kaadriohvitserid ja üleajateenijad, reservi arvatud ja erru lastud ohvitserid ning üleajateenijad, kes võisid valida elukohta ja kelle korterivajadused tuli kohalikel täitevkomiteedel lahendada 3 kuu jooksul. Elamispinna saamisel oli eeliseid ka ehitustöölistel ning eelkõige liidulise ja liidulis-
on kooskõlas ÜRO pagulasseisundi konventsiooni põhimõtetega. Välismaalaste seaduse kohaselt kehtestab Eestisse sisserändavate välismaalaste piirarvu ehk kvoodi aasta kohta Vabariigi Valitsus. Eestis viibival või elaval välismaalasel peab olema kehtiv viisa või elamisluba, töötamiseks on vajalik tööluba. Pikaajalise elaniku elamisloa omanikul ei ole tööluba vaja. Erisätted kehtivad välismaalastele, kes on asunud Eestisse elama enne 1. juulit 1990 ja omasid Eesti NSV alalist sissekirjutust. Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme Eestis viibimist pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga reguleerib "Euroopa Liidu kodaniku seadus". Rahvusvahelise õiguse kohaselt on riigil õigus välisriigi kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes seadustega kehtestada piiranguid ning kitsendada nende õigusi. Eestis ei saa välismaalased osaleda Riigikogu valimistel, kandideerida Riigikogusse ega
LISA Eelnõu näeb ette, et 2010. aastast peab elukoha müügi maksuvabastuse jaoks olema müüjal rahvastikuregistri sissekirjutus vastava elukoha osas vähemalt 12 järjestikuse kuu jooksul võõrandamisele eelneva 2 aasta jooksul. Seeläbi muutub maksuametnikele elukoha müügi maksuvabastuse kontrollimine lihtsamaks ning maksumaksjatele elukoha maksuvabastuse kohaldamise tõendamine arusaadavamaks. Kuna nõutud on 12 järjestikust kuud ,,sissekirjutust", siis tegelikult piisaks ka ainult ühest aastast seeselamisest, kui on täidetud elukoha rahvastikuregistris registreerimise tingimus. Praegu kehtiva seaduse järgi ei ole elukoha omamise või elukohana kasutamise periood määratletud ja seega võib see olla ka näiteks 1 kuu või 6 kuud (eeldusel, et on tõendatud elukohana kasutamine kuni võõrandamiseni). Kui aga lugeda seaduse eelnõu rahvastikuregistri nõudest edasi, siis leiame sätte, mille kohaselt
annaabi.ee 
