Suurematest allikatest võib veerikkal perioodil välja voolava kuni mõnisada liitrit vett sekundis. (Potter 2008). Tiikide hooldus Hästi kujundatud veekogu vajab vähe hooldust, kuid mõningane sekkumine on siiski vajalik. Veepinnale kerkinud vetikad tuleb eemaldada. Uue tiigi rajamise järel võivad hakata vohama vetikad, mis veepinnale tõustes tekitavad rohelise vaiba, seda põhjustab taimede puudumine veekogu kallastel ja veekogus. Need kaitsevad tiiki sissekanduvate toitainete eest. Kui taimestik on välja kujunenud, siis vetikate vohamine tavaliselt lõpeb. Tiigiümbrust tuleb hoida võsastumast. Kasulik on võsa vältimiseks regulaarselt niita või seal loomi karjatada. Kui võsa on juba tekkinud, siis tuleb see eemaldada. Tiigis vohavat taimestikku tuleb piirata. Kõige tõhusam moodus on taimi regulaarselt käsitsi välja juurida. Tiigiloomadele, kes taimedega kaasa tulevad, tuleks anda võimalus tiiki tagasi pääseda. Eemaldatud taimehunniku võiks
Huumuses on keskmiselt 58% süsinikku ja 38% lämmastikku. Et huumuse tekkes osaleb mikroobne valk, on lämmastikusisaldus huumuses suurem kui selle lähteaineks olnud orgaanilistes jäänustes. Hübridisatsioon lähisugulasliikide ristamine. Hüdrosfäär Maad ümbritseb veekiht. Hüpertroofne ülirohketoiteline, liigtoiteline, veekogude troofsuse astmeid. H-sed veekogud on üleküllastunud pms. sissekanduvate toitainetega. Põhjalähedases vees ei ole lahustunud hapnikku, jääkatte ajal kaob hapnik veest täiesti. H-sed veekogud on harilikult madalad, nende veevahetus on aeglane. Iive populatsiooni kasvu või kahanemise kiirus, arvukuse muutumine ajaühikus. Eristatakse loomulikku i-t (sündimuse ja suremuse vahet) ja mehhaanilist iivet (immigratsiooni ja emigratsiooni vahet). Kokku moodustavad üldiibe, seda võib esitada suhtarvuna ühe isendi kohta. Tasakaalustunud,