V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
»
Magister Charmolue võttis välja hirmuäratava vihiku ja hakkas ägedalt zestikuleerides ja
liialdatult rõhutades, nagu see omane esinemistele kohtus, sealt ladinakeelset kõnet lugema,
1
7
9
milles kokku olid kuhjatud kõik süüteo toestused Cicero perifraaside põhjal, mida iga-pidi
toetasid Plautuse, selle ta armsama komöödiakir-janiku tsitaadid. Väga kahju, et me oma
lugejaile ei saa pakkuda seda tähelepanuväärivat kõnet. Oraator esines kiiduväärt hooga. Ta
polnud veel sissejuhatustki lõpetanud, kui tal juba higi laubalt tilkus ja silmad pungi läksid.
Äkki jäi ta keset perioodi seisma ja ta muidu kaunis mahe, vahest isegi lollakas pilk
hakkas välkusid pilduma:
«Mu härrad!» hüüdis ta seekord prantsuse keeles (vihikus need sõnad puudusid). «Saatan
ise on asjasse segatud, sest ta viibib meie kohtupidamisel ja narrib kohtu kõrgeväärikust.
Vaadake ometi!»
Ta näitas käega kitsekesele, kes Charmolue'd zesti-kuleerimas nähes tõesti paraja aja leidis