sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt (0)

5 VÄGA HEA
 
Säutsu twitteris

Esitatud küsimused

  • Mis on karistusõiguses karistamise alus ?
  • Mis on süüteokoosseisu tunnused ?
  • Millised on peamised karistusõiguse põhimõtted ?
  • Mis eristab keskaja ja tänapäeva karistusõigust ?
  • Mis eristab kuritegu ja väärtegu ?
  • Miks inimesed panevad toime kuritegusid ?
  • Mis on karistatamise eesmärk ?
  • Millal kohaldatakse rahvusvahelist õigust ?
  • Millal kohaldatakse rahvusvahelist eraõigust ?
  • Mis eristab rahvusvahelist avalikku ja eraõigust ?
  • Milline on tava ja põhimõtete koht rahvusvahelises õiguses ?
  • Mida rahvusvaheline õigus reguleerib ?
  • Kuidas rahvusvaheline õigus toimib ?
Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse
1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm,
korporatiivne norm, õigusnorm).
Sotsiaalne norm ­ käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud
tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Käsk, keeld, luba
midagi teha.
Sotsiaalse normi põhitunnused:
1) käitumist motiveeriv toime ­ käitumiseeskiri, mis mõjutab inimeste tahet ja motiveerib
inimest valima normis prognoositud reegli kohaselt;
2) kohustus ­ inimene allutab oma käitumise normi eeskirjale (väline autoriteet);
3) realiseerimise viis ­ sotsiaalne kohustus täidetakse vabatahtlikult või sotsiaalse surve mõjul
(nt hukkamõist jms);
4) eesmärk ­ saavutada kehtestatud reegliga soovitud käitumine;
5) abstraktsus;
6) kehtivus aegruumis ­ kehtivad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja
isikute ringi suhtes
Sotsiaalsete normide funktsioon ­ Nad on inimeste käitumise suunamise viisiks ja vormiks,
seeläbi ka üksikisiku sotsialiseerimise vahendiks. Nad on suunatud ühiskonnas kõigi ja igaühe
kaitstuse tagamisele ning kooselu korrastamisele. (Reguleeriv, koordineeriv, stabiliseeriv,
sotsialiseeriv funktsioon).
Sotsiaalsete normide liigid:
1) Tavanormid- ajalooliselt stiihiliselt kujunenud pärimuslikud käitumisreeglid, mis
reguleerivad inimeste käitumist teatud valdkondades ja ning juhtudel
2) Moraalinormid- eriti püsivad väärtushinnangud, mis mõjutavad inimese käitumist
kogu elu, kujundades tema autonoomse kõlbelise teadvuse
3) Korporatiivsed normid- käitumiseeskirjad, mis on kehtestatud korporatiivsete suletud
ühikute poolt ning reguleerivad nende ühikute ja liikmete tegusid
4) Õigusnormid
2. Õigusnormi mõiste ja tunnused, ülesanne. Õigusnormi liigid, loogiline struktuur
(hüpotees, dispositsioon, sanktsioon).
Õigusnormi mõiste- üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud
käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni
poole ja tagatakse riigi sunniga. Õigusnormi väljendatakse rahvusriigi ametliku riigikeele ning
selle sõnavara abil, kusjuures tuleb jälgida üldisi grammatikareegleid.
Tunnused:
1) üldine iseloom (toime hõlmab kõiki ja igaüht);
2) üldkohustuslikkus täitmiseks (tagatud riigi sunniga)
3) formaalne määratletus (spetsiifiline normitehniline konstruktsioon ja eriline formaliseeritud
keel ­ õiguskeel, normitehniline keel).
Õigusnormi ülesanne: anda küllaldaselt üldised ja kättesaadavad mõistetavad käitumisreeglid,
mille alusel kodanikud ja kohtunikud minimaalselt pingutades võiksid määratleda, millisel
viisil probleem lahendada.
Õigusnormide liigid õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi:
1) regulatiivsed ­ määravad õigusi ja kohustusi;
2) õigustkaitsvad ­ näevad ette juriidilise vastutuse õigusrikkumise eest.
Loogiline struktuur:
1) tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile (hüpotees);
2) subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise (ehk õigused ja kohustused, mis
subjektil tekivad) (dispositsioon);
94% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt #1 sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt #2 sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt #3 sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt #4 sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt #5 sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt #6 sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt #7 sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt #8 sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt #9 sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt #10 sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt #11 sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt #12 sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt #13 sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt #14 sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt #15 sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt #16 sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt #17 sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt #18 sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt #19
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
24 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
asiasiasi Õppematerjali autor

Mõisted

Teemad

  • Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse
  • Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm
  • korporatiivne norm, õigusnorm)
  • Õigusnormi mõiste ja tunnused, ülesanne. Õigusnormi liigid, loogiline struktuur
  • hüpotees, dispositsioon, sanktsioon)
  • Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad
  • Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus
  • Normi hierarhia põhimõte
  • Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika
  • õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe
  • Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem
  • õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse
  • harusse
  • Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused, elemendid (nimetada)
  • peamised liigid
  • Õigussuhte subjekti mõiste ja liigid
  • Füüsilise isiku õigus-ja teovõime
  • Juriidilise isiku mõiste, õigus- ja teovõime
  • Eraõigusliku juriidilise isiku mõiste ja liigid (nimetada). Avalik-õigusliku
  • juriidilise isiku mõiste ja liigid (nimetada)
  • Õigussuhte objekti mõiste
  • Õigussuhte juriidiline sisu. Subjektiivne õigus. Juriidiline kohustus
  • Õigusakti mõiste, liigid. Õigusaktide hierarhia
  • Euroopa Liidu õigus. EL õiguse ja Eesti õiguse suhe. EL õigusaktid
  • Üldakt. Üldakti mõiste. Seadus. Seaduste jagunemine juriidilise jõu järgi
  • Põhiseadus, konstitutsioonilised seadused, lihtseadused). Seadlus. Määrus
  • Üksikakt. Üksikakti mõiste. Otsus. Käskkiri. Korraldus
  • Õigusakti ajaline kehtivus. Õigusakti ajalise kehtivuse piirid. Õigusakti
  • territoriaalne kehtivus. Õigusakti kehtivus isikute ringi suhtes
  • Õigusaktide süstematiseerimine. Inkorporeerimine. Kodifitseerimine
  • Õiguse realiseerimine. Õiguse realiseerimise vormid. Õigusnormide nõuetest
  • kinnipidamine. Õigusnormide kasutamine. Õigusnormide rakendamine. Õiguse
  • rakendamise protsess ja rakendamisele esitatavad nõuded
  • Õigusaktide tõlgendamine. Õigusaktide tõlgendamise viisid. Grammatiline
  • tõlgendamine. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine. Ajalooline tõlgendamine
  • Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine. Tõlgendamine ulatuse järgi. Tõlgendamise
  • liigid juriidilise tähenduse järgi
  • Lüngad õiguses. Analoogia. Kollisioon
  • Riigi tunnused: territoorium; rahvas; avaliku võimu organisatsioonid
  • Riigi materiaalne ja formaalne määratlus
  • Riigiõiguse allikad
  • Põhiseaduse muutmise algatamine
  • Põhiseaduse muutmise protseduur
  • Õigusriigi mõiste
  • Sotsiaalriigi mõiste
  • Proportsionaalsuse põhimõte
  • Võimude lahususe põhimõte
  • Õiguspärase ootuse printsiip
  • Seaduslikkuse printsiip
  • Legaalsus
  • Egaalsus
  • Avaliku halduse erinevad definitsioonid ja nende puudused
  • Avaliku halduse määratlemine 3 aspektis
  • mis on haldus organisatoorses mõttes
  • mis on haldus formaalses mõttes
  • mis on haldus materiaalses mõttes
  • Materiaalses mõttes halduse kirjeldamine (milliste tunnuste läbi ja mis on nende
  • sisu)
  • Halduse piiritlemine teisest riigifunktsioonidest: haldus ja seadusandlus, haldus
  • ja kohtuvõim, haldus ja valitsemine
  • Avaliku halduse ülesanded (4). Riivehaldus, hüvehaldus – mida tähendavad
  • Avaliku halduse tegutsemine eraõiguslikus vormis, millal tegutseb eraõiguslikult
  • Avalik-õiguslik haldustegevus. Mis see on. Seos haldusõigusega
  • Haldusõiguse mõiste (2 poolt – haldusorganite ja nende tegevus ning halduse ja
  • isiku vahelised suhted)
  • Haldusõiguse süsteem (üld- ja eriosa). Üldosa eesmärk ja sinna kuuluvad
  • seadused (HMS, VVS, riigivastutuseseadus, asendustäitmise- ja sunniraha
  • seadus)
  • Haldusõiguse allikad. Nimetada ja lühidalt teada sisu
  • Materiaalne ja formaalne seadus
  • Avaliku halduse kandja mõiste
  • Avaliku halduse kandjad (3)
  • Avalik-õiguslik ühendus. Põhitunnus (liikmeskond, kel on kaasaotsustamise
  • õigus ühenduse ülesannete täitmisel). Liikmeskonna tekkimise alus (sund
  • vabatahtlik), liigid (4). Näited
  • Riik kui avalik-õiguslik ühendus. Mis on riigi eripära võrreldes teiste avalik
  • õiguslike isikutega
  • Avalik-õiguslik asutus. Erisused avalik-õiguslikust ühendusest. Näited
  • Avalik-õiguslik sihtasutus
  • Haldusorgan. Mõiste (HMS § 8 lg 1, lg 2) ja tunnused (institutsionaalne
  • funktsionaalne). Kes on organi käsutaja
  • Haldusorganite liigid ja nende pädevuste liigid
  • Mille kaudu omandab avaliku halduse kandja õigusvõime, mida see tähendab
  • Kuidas (mille kaudu) muutub avaliku halduse kandja teovõimeliseks
  • Mis on karistusõiguses karistamise alus?
  • Mis on süüteokoosseisu tunnused?
  • Millised on peamised karistusõiguse põhimõtted?
  • Mis eristab keskaja ja tänapäeva karistusõigust?
  • Mis eristab kuritegu ja väärtegu?
  • Miks inimesed panevad toime kuritegusid?
  • Mis on karistatamise eesmärk?
  • Millal kohaldatakse rahvusvahelist õigust?
  • Millal kohaldatakse rahvusvahelist eraõigust?
  • Rahvusvahelise õiguse printsiibid, allikad, subjektid
  • Mis eristab rahvusvahelist avalikku ja eraõigust?
  • Milline on tava ja põhimõtete koht rahvusvahelises õiguses?
  • Näited – mida rahvusvaheline õigus reguleerib?
  • Näited – kuidas rahvusvaheline õigus toimib?
  • Tsiviilõiguse mõiste (objektiivne ja subjektiivne tsiviilõigus), tsiviilõiguse
  • valdkonnad. Tsiviilseadustik, selle struktuur
  • Juriidiline isik, tunnused, liigid
  • Asjade liigitus. Kinnisasi ja vallasasi
  • Tehing ja tehingu vormid
  • Asjaõigused. Valdus. Omand. Kaasomand ja ühisomand. Piiratud asjaõigused
  • Kinnistusraamat
  • Pärimisõiguse reguleerimisala. Pärija ja pärandaja. Pärimise alused. Pärandi
  • vastuvõtmine ja loobumine uue pärimisseaduse järgi
  • Perekonnaõiguse mõiste ja põhimõtted. Abielu sõlmimise eeldused. Abikaasade
  • varasuhete režiimid. Abielu lõppemine
  • EL õiguse kujunemine
  • PSTS
  • EL organid
  • EL asjade koordineerimine Eestis

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

52
doc
269
docx
43
doc
214
docx
107
doc
44
doc
37
doc
28
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto