KUIDAS VÕIKS VÄLJA NÄHA ÜKS HEA PRESENTATSIOON? Mida peaks üks esitlus sisaldama? Arvestada tuleb esitluse tegemiseks ette antud ajaga. Esitlust alustatakse tavaliselt nn. tiitellehega, kuhu kirjutatakse selges kirjas oma töö nimi, viide töö iseloomule (referaat, uurimistöö jne), õppeasutuse täielik nimetus, töö autori nimi, juhendaja ees- ja perekonnanimi, klass või õpperühm ning töö tegemise koht ja aeg. Sissejuhatavale tiitel-slaidile võib lisada ka slaidi, kus on ,,viiteid töö lugejale" vms, see tähendab, et töö esitleja võib anda mõningaid näpunäiteid selle lugejale. Näiteks: Töös on palju viiteid ja nendes on kasutatud lugejale esialgu võõrana tunduvat "mina" vormi, sest ei tahtnud autori teksti muuta. Selle võib vabalt ka vahele jätta! Kindlasti peaks aga järgnema töö eesmärki kajastav slaid, kus antakse ülevaade eesmärkidest, mida
Kehakallutused Kehakallutusi tehakse peamiselt tasakaalu säilitamiseks pöörete ajal. Nii nagu tõus päkkadele, on ka kallutus seotud liikumishooga. Kehakallutused peavad alati toimuma väliskülje sirutamise abil. Seejuures ei tohi kallutusepoolset sisekülge sisse murda või kallutuse ulatust käega suurendada, keha peab kaarduma. Kallutuse määr oleneb liikumishoost ja hoo poolt resulteeritud liikumissuunast. Kallutus järgneb peaaegu alati sissejuhatavale sammule, millega kaasneb vastandliikumine ja algab pöördumine. Kui see samm astutakse parema jalaga ette või tagasi, järgneb kallutus paremale, kui aga vasaku jalaga ette või tagasi, siis vasakule. Kallutus säilitatakse tavaliselt kahe järgmise sammu vältel ja lõpetatakse koos laskumisega. Kehakallutustega, samuti tõusudega, laskumistega ei tohi liialdada. Ülepakutud tants on alati inetum kui tants hoopis ilma nende tehniliste võteteta.
KEHAKALLUTUSED Kehakallutusi tehakse peamiselt tasakaalu säilitamiseks pöörete ajal. Nii nagu tõus päkkadele, on ka kallutus seotud liikumishooga. Kehakallutused peavad alati toimuma väliskülje sirutamise abil. Seejuures ei tohi kallutusepoolset sisekülge sisse murda või kallutuse ulatust käega suurendada, keha peab kaarduma. Kallutuse määr oleneb liikumishoost ja hoo poolt resulteeritud liikumissuunast. Kallutus järgneb peaaegu alati sissejuhatavale sammule, millega kaasneb vastandliikumine ja algab pöördumine. Kui see samm astutakse parema jalaga ette või tagasi, järgneb kallutus paremale, kui aga vasaku jalaga ette või tagasi, siis vasakule. Kallutus säilitatakse tavaliselt kahe järgmise sammu vältel ja lõpetatakse koos laskumisega. Kehakallutustega, samuti tõusudega, laskumistega ei tohi liialdada. Ülepakutud tants on alati inetum kui tants hoopis ilma nende tehniliste võteteta.
ühiskondlikud arusaamad surmast. Neljas ja viies peatükk annavad ülevaade matuste korraldamisest tänapäeval, Eestis levinud erinevatest matmisviisidest ja nende põhimõtetest. Peatükkide kaudu püüab autor vastata küsimustele, kuidas suhtuvad eestlased ja venelased tuhastamisematusse; mis on tänapäeva kristlike-, ilmalike- ja segamatuste põhimõtted ning funktsioonid ja milline matus on enim eelistatud. Kuues peatükk on pühendatud hauakivide sümboolika kirjeldamisele ja sissejuhatavale analüüsile. Materjalide kogumiseks ja läbitöötamiseks olen rakendatud folkloristikas ja sotsioloogias praktiseeritavaid uurimismeetodeid nagu intervjuu, ankeetküsitlus, võrdlevat analüüsi jne. Uurimistöö kirjutamisel kasutan erinevaid teoreetilisi allikaid. Tähtsamateks on erinevate folkloristide, ajaloo- ja kultuuriteadlaste nagu Tarmo Kulmari, Eiki Bergi, Anu Korbi, Aivar Jürgensoni, Tiia Ristolaineni, Marika Mägi, Maire Sala uurimusi, artikleid. Suuremal määral
võimaldavad tähelepanu pöörata iga indiviidi karakteristikutele ja 68 69 Subjektideks on väike grupp - tavaliselt 12 antisotsiaalse sisuga. käitumisega last/noorukit, kellega tegelevad treener ja kaks Treeningu struktuur on järgmine: sissejuhatavale osale, assistenti. milles luuakse treeninguks motivatsiooni, järgnevad erinevad sot- Seadmetest vajatakse treeningul grafoprojektorit, paber- siaalsetes situatsioone moduleeritavad rollimängud ja nende tahvlit, videoaparatuuri ning kirjatarbeid. analüüs (näit. grupidiskussioonina), suhtlemismängud,
annaabi.ee 
