Kui impulsstorudesse tekivad õhumullid, siis tuleb need eemaldada süsteemist avades ja sulgedes järsult kraane väljumisel. Süsteemis pole õhku, kui vedeliku nivood piesomeetrites on ühesugused (kraanid väljumisel on suletud). 1.3.5. Mõõta vedeliku algnivoo kõikides piesomeetrites (kraanid väljumisel suletud). 1.3.6. Reguleerida kraani abil välja mingi kindel vedeliku kulu ühes torus. Kulu peab olema selline, et ei toimuks õhu sisseimemist süsteemi läbi piesomeetrite, kuna siis pole võimalik läbi viia mõõtmisi. 1.3.7. Reguleerida vedeliku pealevool survepaaki 23 selliselt, et toimuks ülevool ja nivood piesomeetrites oleksid konstantne. 1.3.8. Mõõta vedeliku kulu ning vedelikunivoode kõrgus piesomeetrites, mis asuvad vaadeldaval torul. Kontrollida mõõtmistulemusi, viies läbi 23 paralleelmõõtmist. 1.3.9. Reguleerida välja uus vedeliku kulu ning korrata kõik operatsioonid. Iga uuritava
Kui impulsstorudesse tekivad õhumullid, siis tuleb need eemaldada süsteemist avades ja sulgedes järsult kraane väljumisel. Süsteemis pole õhku, kui vedeliku nivood piesomeetrites on ühesugused (kraanid väljumisel on suletud). 1.4.5. Mõõta vedeliku algnivoo kõikides piesomeetrites (kraanid väljumisel suletud). 1.4.6. Reguleerida kraani abil välja mingi kindel vedeliku kulu ühes torus. Kulu peab olema selline, et ei toimuks õhu sisseimemist süsteemi läbi piesomeetrite, kuna siis pole võimalik läbi viia mõõtmisi. 1.4.7. Reguleerida vedeliku pealevool survepaaki 23 selliselt, et toimuks ülevool ja nivood piesomeetrites oleksid konstantne. 1.4.8. Mõõta vedeliku kulu ning vedelikunivoode kõrgus piesomeetrites, mis asuvad vaadeldaval torul. Kontrollida mõõtmistulemusi, viies läbi 23 paralleelmõõtmist. 1.4.9. Reguleerida välja uus vedeliku kulu ning korrata kõik operatsioonid. Iga
Kui impulsstorudesse tekivad õhumullid, siis tuleb need eemaldada süsteemist avades ja sulgedes järsult kraane väljumisel. Süsteemis pole õhku, kui vedeliku nivood piesomeetrites on ühesugused (kraanid väljumisel on suletud). 1.3.5. Mõõta vedeliku algnivoo kõikides piesomeetrites (kraanid väljumisel suletud). 1.3.6. Reguleerida kraani abil välja mingi kindel vedeliku kulu ühes torus. Kulu peab olema selline, et ei toimuks õhu sisseimemist süsteemi läbi piesomeetrite, kuna siis pole võimalik läbi viia mõõtmisi. 1.3.7. Reguleerida vedeliku pealevool survepaaki 23 selliselt, et toimuks ülevool ja nivood piesomeetrites oleksid konstantne. 1.3.8. Mõõta vedeliku kulu ning vedelikunivoode kõrgus piesomeetrites, mis asuvad vaadeldaval torul. Kontrollida mõõtmistulemusi, viies läbi 2–3 paralleelmõõtmist. 1.3.9. Reguleerida välja uus vedeliku kulu ning korrata kõik operatsioonid. Iga uuritava
kiirus väheneb sujuvalt imitoru laienemise tõttu. Selle tulemusel tekkib turbiini all, imitorus, hõrendus - nn imirõhk, mille toime on sama, kui positiivsel rõhul ülalpool turbiini labasid. Üldiselt on raske või kulukas paigaldada turbiini madalamale kui 2 m ülalpool alumise bjefi nivood. Kui puuduks imirõhu efekt, läheks suur osa brutorõhust kaduma. Rõhukadu on eriti märgatav madalrõhujaamade puhul. Imitoru väljuv ots peab alati jääma vee alla, et vältida õhu sisseimemist torusse. On oluline silmas pidada, et alumise bjefi nivoo muutub aasta vältel. Seega peab imitoru alumine ots asuma allpool võimalikku madalaimat taset, turbiin aga peab paiknema ülalpool võimalikku kõrgeimat taset. Kasuliku imirõhu suurust piirab kavitatsioon. Nimelt, kui rõhk imitorus antud veetemperatuuril langeb aurustumisrõhust madalamale, siis läheb vesi keema ja aurumullid, kandudes kõrgema rõhu piirkonda, kollapseeruvad järsult,
Viimane on veekogu osas pontoonidel ujuv, kaldal toetub maapinnale. Pidev pinnase imemine tagatakse imitoru asendiga kaevandamiskoha vahetus läheduses. Selleks pinnasevõttur (kobesti, otsik, imitoru) liigub põiki kaeve-eega liigutades bagerit või pinnasevõtturit. Piki tööeed liigutatakse võtturit kaldenurga muutmisega (kraanaseadis). Sõltuvalt töödeldava pinnase tüübist ja töötlemise eesmärgist kasutatakse kolme erinevat pinnase massiivist eraldamise meetodit: · lihtsat sisseimemist imitoru kaudu hõljuvate ja kergelt töödeldavate pinnaste korral · hüdromonitoriga imitoru · hüdroezektor-menetlust, keskmiselt töödeldavate pinnaste korral · freeskobestiga -menetlust, raskesti töödeldavate pinnaste korral Eeltoodust selgub, et hüdromehhaniseerimise vahendeid on mõttekas kasutada ainult siis, kui on olemas küllaldase mahuga looduslik veekogu, sest vee kulu on küllalt suur (näit
annaabi.ee 
