valida oli reaal- ja humanitaarharu vahel. Aastate jooksul õpilaste arv kasvas 2200-lt 13000-le. Gümnaasiumiõpilaste arv samal ajal vähenes. Kõrgharidus 1. dets 1919 toimus Tartu Ülikooli avaaktus. Ülikool muutus kiiresti rahvuslikuks. Tartus tegutsesid usu-, filosoofia-, arsti-, õigus-, matemaatika-loodus-, majandus-, põllumajandus-, ja loomaarstiteaduskond. 1930. aastatel hakati teostama üliõpilaskandidaatide valikut selle tõttu, et vähem kui pool sisseastunutest jõudsid lõpudiplomini. Tehnilist kõrgharidust pakkus Tallinna Tehnikaülikool. Kõrgemat kunstialast ettevalmistust sai Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ,,Pallas" ning Riigi Kõrgemas Kunstikoolis. Veel tegutsesid Tartu Kõrgem Muusikakool, Tallinna Konservatoorium, Riiklik Lavakunstikool, Kõrgem Sõjakool. Teadus Tartu Ülikool kujunes oluliseks teaduskeskuseks, kus töötas teaduslikke allasutusi, nagu Botaanikaaed, Zooloogia Muuseum, Tähetorn, arstiteaduskonna kliinikud.
Koolireformi teine etapp teostati 1937. aastal. Lisaks kolmele kooliastmele tekkis nüüd kaks erinevat suunda. 1939/40. õppeaastal muutusid kutsehariduskeskused populaarseks. 01.12.1919. aastal toimus Tartu Ülikooli avaakatus. Esialgu võeti ülikooli vastu keskhariduse baasil ilma igasuguste eksamiteta, mistõttu üliõpilaste arv tõusis enneolematule tasemele. 1930. aasta teisel pool hakati teostama üliõpilaskandidaatide valikut, mis osalt oli põhjustatud asjaolust, et vähem kui pool sisseastunutest jõudis lõpudiplomini. 12 Omariikluse algusaastail oli teadustöö seis Eesti üsna halb. Enamiks vene ja saksa rahvusest õpetlastest oli lahkunud ning nende juhtimisel töötanud teadusseltside tegevus hääbumas. Siiski hakkas olukord tasapisi paranema. Uuele elule äratati ülikooli juures tegutsenud teadusseltsid, näiteks Loodusuurijate Selts. Põhiline tähelepanu pöörati neil aastail rahvusteadustele. Suurimate