Ühis- ja üksikvolitus tähistab olukorda, kas volitus on antud ühele esindajale (üksikvolitus) või mitmele isikule (ühisvolitus või ühine esindamine). Kui viimase puhul volitusest ei nähtu eraldi esindamise keeld või piirang, siis eeldatakse, et iga esindaja võib esindatavat iseseisvalt esindada (TsÜS § 122 lg 1). Välis- ja sisevolitusest tuleb TsÜS § 118 lg 1 järgi aru saada nii, et volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale (sisevolitus) või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse (nt tehingupartnerile), või avalikkusele (kaks viimas koos kui välisvolitus). Põhimõtteliselt võib volitamise korral olla tahteavaldus antud mis tahes vormis, kui seadus ei nõua konkreetset vormi (TsÜS § 118 lg 3). Üldreeglina tuleks järgida põhimõtet, et volitus oleks vormistatud vähemalt samas vormis kui selle alusel tehtav tehing. Volitaja võib anda esindajale edasivolitamise õiguse. Kui volitus on antud tehingu
Ühis- ja üksikvolitus tähistab olukorda, kas volitus on antud ühele esindajale (üksikvolitus) või mitmele isikule (ühisvolitus või ühine esindamine). Kui viimase puhul volitusest ei nähtu eraldi esindamise keeld või piirang, siis eeldatakse, et iga esindaja võib esindatavat iseseisvalt esindada (TsÜS § 122 lg 1). Välis- ja sisevolitusest tuleb TsÜS § 118 lg 1 järgi aru saada nii, et volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale (sisevolitus) või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse (nt tehingupartnerile), või avalikkusele (kaks viimas koos kui välisvolitus). Põhimõtteliselt võib volitamise korral olla tahteavaldus antud mis tahes vormis, kui seadus ei nõua konkreetset vormi (TsÜS § 118 lg 3). Üldreeglina tuleks järgida põhimõtet, et volitus oleks vormistatud vähemalt samas vormis kui selle alusel tehtav tehing. Volitaja võib anda esindajale edasivolitamise õiguse. Kui volitus on antud tehingu
esindajale (uksikvolitus) või mitmele isikule (uhisvolitus või uhine esindamine). Kui viimase puhul volitusest ei nähtu eraldi esindamise keeld või piirang, siis eeldatakse, et iga esindaja võib esindatavat iseseisvalt esindada. Välis- ja sisevolitusest tuleb aru saada nii, et volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale (sisevolitus) või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse (nt tehingupartnerile), või avalikkusele (kaks viimas koos kui välisvolitus) 2. kuid see võib tuleneda ka seadusest (seadusjärgne esindusõigus) Piiratud teovõimega isikute puhul on seadusjärgseks esindajaks vanemad ja eestkostjad. Juriidiline isik kui fiktsioon ei saagi ise õiguskäibes osaleda, juriidilise isiku
annaabi.ee 
