Vormsi
lõuna- ja idaranda uhuvad Väinamere veed ning põhjarannik on avatud Läänemerele.
Saare loodus on kohu arengu vältel olnud mõjutatud merest. Saart ümbritsev meri on
madal, 5 m sügavusjoon kulgeb rannast kaugemal kui kilomeeter. Ainult läänerannikul
on meri sügavam, 10 meetri sügavusjoon asub Saxby kohal 500 meetri kaugusel
rannast. Meri on madal Vormsi lõunarannikul, kus 2 meetri sügavusjoon asub sadade
meetrite kaugusel rannast. Madal on ka saare idaranda uhtuv Voosi kurk.
Siseveekoguse poolest on saar vaene. Suurim järv Prästvike on vaid 36,6 hektari
suurune. Saare põhjaossa jäävad veel Kärrslätti ja Diby järv. Varem oli neid seitse, kõik
tekkinud madalatest merelahtedest. Säilinud veekogud on madalad, kinnikasvava
3
rannajoonega. Vormsi ainuke oja on Vae, mis algab Prestviigi järvest ja suubub Hullo
lahte.
Mullastik
Vormsi muldade kooslused on tüüpilised Lääne-Eesti rannikualale. Sealsete