Mõistatused
Tuum on
reeglina vanem kui perifeeria(d) ning siin kehastuvad eriti selgesti ja klassikaliselt zanri
defineerivad tunnusjooned. Perifeersed alad on tekkelt enamasti hilisemad ja zanriliselt hübriidsed.
Geograafilised perifeeriad vahendavad keele- ja folkloorilaene naaberrahvastelt nt. Eesti saared
rootslastelt, põhjapoolsed rannaalad soomlastelt, Mulgi ja Võrumaa piiriäärsed alad lätlastelt, Setu
jm. Kagu-Eesti venelastelt. Samal viisil vahendavad zanrilised perifeeriad folkloori "sisetransiiti"
juttude, laulude, ütluste jm. zanride vahel.
Mõistatused jagunevad samuti tuumseks ja perifeerseks osaks. Tuuma moodustavad nn.
pärismõistatused (vt. määratlust siin ülal). Perifeeriasse kuuluvad
keerdküsimused: Millal hakkavad pardid ujuma? Siis kui jalad enam põhja ei ulatu; Mis on
suurim häbematus? Kiilakalt kammi küsida; Mis vahe on hapukurkidel ja välistrepil? Kurgid
tehakse sisse, välistrepp välja;
liitsõnamängud: Milline pea ei mõtle